28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Teekond emaga“ („Á Ferð með Mömmu“, Island-Eesti 2022, 112 min), režissöör-stsenarist Hilmar Oddsson, produtsent Hlín Jóhannesdóttir, kaasprodutsent Marianne Ostrat, operaator Óttar Guðnason, monteerija Hendrik Mägar, heliloooja Tõnu Kõrvits. Osades Þröstur Leó Gunnarsson, Kristbjörg Kjeld, Tómas Lemarquis, Arnmundur Ernst Björnsson, Pálmi Gestsson. Hilises keskeas Jon (Þröstur Leó Gunnarsson) elab oma emaga (Kristbjörg Kjeld) väikeses Islandi […] Vaata lähemalt ›
15
Rémy Martini ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert 1. I Estonia kontserdisaalis. Ain Anger (bass), Ksenija Sidorova (akordion, Läti), Triin Ruubel (viiul), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Paavo Järvi. Kavas Richard Wagneri, Pietro Mascagni, Giuseppe Verdi, Georges Bizet’, Richard Straussi, George Gershwini, Franz Schmidti, Maurice Raveli ja Artur Kapi muusika. Eesti Kontserdi ja Rémy Martini uusaastakontsert tõi meie […] Vaata lähemalt ›
0
Sügava kurbusega anname teada, et 5. jaanuaril lahkus meie hulgast 97aastaselt endine Rakvere teatri näitleja Eva Novek. Eva Novek sündis 15. aprillil 1925 Võrumaal. 1943. aastal lõpetas ta Võru gümnaasiumi ja läks Tallinna näitlemist õppima. 1950. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Teatriinstituudi II lennu ja siirdus tööle Lõuna-Eesti teatrisse, kus töötas teatri sulgemiseni. Aastatel 1952–1953 […] Vaata lähemalt ›
0
Detsembri algul kuulutati Miami kunstinädalal ja sealsel „Art Baseli“ kunstimessil bravuurikalt välja uus kunstifestival – Hiiumaa kunstibiennaal. Esimest korda toimub 2024. aastal ja siis järjepanu üle aasta, nagu biennaalidel kombeks. Miamis liikus ringi biennaali tutvustav kunstibuss, biennaali algatajad jagasid flaiereid, näha võis laserkiirte, valgusmängu ja videoprojektsioone, loodi kaasava installatsiooniga performatiivne keskkond. Kõikehõlmavat efektset kunstikeskkonda lubavad […] Vaata lähemalt ›
130
Ei ole just tavaline, et ilmub ajalooraamat ajaloo varasalvest endast – muuseumist. Nüüd on üks selline ilmunud Saaremaa muuseumi ajaloona. See anti välja läinud sügisel ilusas kõvade kaantega köites, koostanud Endel Püüa ja toimetanud Olavi Pesti. Kui raamatu kokkupanekul on juba nende meeste käsi mängus olnud, siis arusaadavalt on teos põhjalik ja huvitav. Saaremaa ajaloo […] Vaata lähemalt ›
0
Hessen-Kasseli muuseumi (Museumslandschaft Hessen Kassel) ja Kadrioru muuseumi ühisnäitus „Rooma 1810. Balti metseeni von Blanckenhageni kunstiostud“ Kadrioru muuseumis kuni 22. I, kuraatorid Christiane Lukatis ja Kadi Polli. 2014. aasta „Kunstiteaduslikes uurimustes“ (nr 1-2, lk 144–171) on Kadi Polli avaldanud artikli „Wilhelm von Blanckenhagen (1761–1840). Liivimaalasest kunstimetseen Roomas ja temalt Tartu ülikoolile ostetud teosed“. Et ajastu […] Vaata lähemalt ›
0
„Cowbody“, koreograafid ja esitajad Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi, helikujundaja Markus Daßau, kunstnik Edith Karlson, dramaturg Ruslan Stepanov, valguskujundaja Hanna Kritten Tangsoo. Esietendus 5. XII 2022 Kanuti gildi saalis. Nüüd, kui eesti etenduskunstide austajail on Amsterdami koolkonnast (Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Maria Metsalu, Netti Nüganen) pilt selge, tõi Kanuti gildi saal lavale Berliini […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku 2022 kontsert 5. I ERRi 1. stuudios. Marcel Johannes Kits (tšello), Theodor Sink (tšello) ja Sten Heinoja (klaver). Kavas Johann Sebastian Bachi, Enno Poppe, Johannes Brahmsi, Luigi Boccherini ja Benjamin Britteni muusika. Eduka artisti üks olulisi omadusi on kindlasti esinemisjulgus ning kõige parem on lavale minna end unustades ja keskenduda ainult […] Vaata lähemalt ›
60
„Cowbody“, koreograafid ja esitajad Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi, helikujundaja Markus Daßau, kunstnik Edith Karlson, dramaturg Ruslan Stepanov, valguskujundaja Hanna Kritten Tangsoo. Esietendus 5. XII 2022 Kanuti gildi saalis. Heneliis Nottoni suunatud videointervjuus räägivad kunstnikud, et esimesena andis neile end kätte pealkiri, mis sündis kirjaveana. Arvuti automaatkorrektor parandas cowboy cowbody’ks ning seda sõna tarvitasid […] Vaata lähemalt ›
59
„Tallingu indeksi talletaja“, Merle Karro-Kalberg vestles Martin Siplasega Pelle-Sten Viiburg arhitektuurivõistlustest Eneli Kindsiko, Tea Danilov, „Eesti andmeühiskonna tulevik“ Ivan Lavrentjev, „Eesti ajaloost vene keeles“ Ahto Lobjakas, „Maailm Taiwani ja Ukraina vahel“ Ruth Tammeorg, Martin Aidnik, „Vajame kollektiivlepinguid“ Elen Lotman, „Filmihuvilise palvela“ Heili Einasto, „Riikliku Koreograafilise Kooli esimesed lennud“ Margus Ott, „Argidialektika XIV. Elukaaslus“ Vaata lähemalt ›
0
Giulia Cacciuttolo SEE OLI KUNAGI NII / T’WAS EVER THUS Kuraatorid: Osservatorio Futura (Francesca Disconzi ja Federico Palumbo) 13.01.-7.02.2023 Neljapäeval, 12. jaanuaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis kunstnik Giulia Cacciuttolo näitus „SEE OLI KUNAGI NII / T’WAS EVER THUS“. Giulia Cacciuttolo uurimust võib visuaalselt määratleda ja tõlkida kui “nostalgiast ja mälestustest koosnevat tähtkuju, mis on […] Vaata lähemalt ›
0
1. Tiia Kõnnussaar, Aleksander Pulver: „Kultuur määratleb patoloogia“ 2. Anto Veldre, Kust on pärit zuumeri eesti keel? 3. German Golub, Kui vanad inimesed avastavad TikToki 4. Jan Kaus, Viivi Luik, Kohustuslik ja paratamatu kirjandus 5. Ülle Madise, Vaikimise nõiaring 6. Maria Mölder, Varia. Kelle pidu? 7. Valter Kiisk, Energiapöördest ja „kliimakriisist“ füüsiku pilgu läbi 8. […] Vaata lähemalt ›
0
11. Kaarel Tarand, Kuu lõpuks on kõik surnud 12. Hent Kalmo, Vene üksindus 13. Katrin Tiidenberg, Nemad vä? Nemad saadame tuleriidale 14. Viivi Luik, Kogemuse vääramatus 15. Margus Lattik, Pärast koroonakriisi. Teaduse vastutusest ühiskonna ees 16. Aro Velmet, Kaitsedemokraatia ohvrid 17. Mait Jüriado, Maapealne paradiis 18. Madis Kolk, Lavastus, mille puhul tekkisid nii mõnedki eetilised […] Vaata lähemalt ›
0
21. Kaarel Tarand, Sõja kasulik pool 22. Pille-Riin Purje, Kas vale saal, vale etendus? 23. Ülo Mattheus, Ukraina sõda ja müüdid 24. Arnold Unt, Raadi memoriaali kujunemise ülevaade aastast 2010 25. Mihhail Trunin, Koorega late 26. Kaarel Tarand, Porikuu kestab kevadeni 27. Maarin Ektermann, Airi Triisberg, Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks! 28. Lauri Laanisto, Teaduskirjastamisnurjatused 29. Hille […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektuurimuuseumi uus näitus on 1960.–1980. aastate piirideta arhitektuuri ehk tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunktidest Reedest, 20. jaanuarist on Rotermanni soolalaos avatud suurnäitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel. Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tö Vaata lähemalt ›
0
31. Jüri Saar, Oluline uurimus Putini Venemaa kohta 32. Peeter Hõrak, Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks 33. Ülo Mattheus, Elu vaimsel prügimäel 34. Katrin Tiidenberg, Läänetargutus ja ida-Twitter 35. Mariell Aren, Öökuninganna aaria pakub ikka pinget 36. Kaarel Tarand, Liiga palju sõjaraha 37. Andra Teede, Normaalselt kole film 38. Pille-Riin Purje, […] Vaata lähemalt ›
0
Kaitseministeerium ja Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum kuulutavad välja konkursi Hendrik Sepa sõjaajaloopreemiale Preemia antakse parimale 2022. aastal ilmunud Eesti sõjaajalugu käsitlevale uurimusele. 3000 euro suurune preemiafond jaguneb raamatupreemiaks ja artiklipreemiaks ning kandideerima oodatakse monograafiaid ja uurimistööde kogumikke, samuti teadusartikleid ja peatükke uurimistööde kogumikes. Artiklid ja peatükid peavad vastama Eesti Teadusinfosüsteemi klassifikatsioonile (klassifikaat Vaata lähemalt ›
0
Sadade 2022. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati. Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja vaid ühe katkestusega aastatel 2007-2008. Laureaatide täisnimekirja leiate ka Sirbi veebilehelt. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile tuhandetele autoritele, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada. Vaata lähemalt ›
244
Natsume Sōseki „Noorsand“ Carolina Pihelga „Vaadates ööd“ kogumik „Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut – kaks aastakümmet teaduse eesliinil“ kontsert „Valter Soosalu 30“ Endla teatri „Linda Vista“ Vaba Lava „Narva – linn, mille me kaotasime“ Vaata lähemalt ›
0
Kõik prohvetid, selgeltnägijad ja analüütikud on nüüdseks jõudnud ära teha oma ennustused, milline on Eesti ja maailma käekäik alanud aastal. Valdavalt on need pessimistlikud: elu paranemiseks ei ole lootust ja aina hullemaks läheb. Kui eestlased lõppenud aastal sõja, elektri ja toiduainete hinna, inflatsiooni ning katku tõttu siiski välja ei surnud, nagu noodsamad pessimistid aastataguses prognoosis […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 04:45
Viimane uuendus: 04:34.
Uudiste reiting uuendatud: 04:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)