Kuni 9. jaanuarini 2023 saab esitada töid Tartu Kunstioksjonile, mis toimub 24. märtsil 2023 Tartu Kunstimajas. Kõik kunstnikud võivad oksjonile esitada kuni kaks teost. Osalema on oodatud professionaalsed kunstnikud üle Eesti. Töid saab esitada 9. jaanuarini täites registreerimisvormi kodulehel oksjon.kunstimaja.ee . Seal samas on leitavad ka oksjoni reeglid kunstnikule. Esitatud teostest valib žürii välja 50 tööd, […] Vaata lähemalt ›
0
Tammsaare kirjanduspreemiale esitati tänavu 12 teost, mille hulgas žürii valis välja seitse nominenti. Nominendid on: Gert Kiiler “Eranuhke ei armasta keegi” Kristjan Saal “Surnud mehe armastus” Lilli Luuk “Minu venna keha” Tauno Vahter “Hea venelane” Andra Teede “Emadepäev” Mehis Heinsaar “Kadunud hõim” Maarja Undusk “Ellen Niit. Heleda mõtte laast” Žüriisse kuuluvad Koigi kooli direktor Annela […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Filmiajakirjanike Ühing kuulutas välja viis filmi, mis kandideerivad jaanuari alguses 30. korda välja antavale Neitsi Maali auhinnale. EFÜ aasta parima filmi viis tänavust kandidaati on: “Kalev”, lavastaja Ove Musting “Machina Faust”, lavastaja Kaupo Kruusiauk “Sierra”, lavastaja Sander Joon “Tagurpidi torn”, lavastaja Jaak Kilmi “Vaino Vahingu päevaraamat”, lavastaja Rainer Sarnet “Sel aastal filmiajakirjanikelt enim kiidusõnu […] Vaata lähemalt ›
0
Tehnoloogia- ja kunstitalu Maajaam kuulutab välja teise konkursi, et leida sobivaid teoseid vabaõhu näitusele “Metsikud bitid”. “Metsikud bitid” on tehnoloogilise kunsti residentuuri- ja näituseprogramm, mis kulmineerub suurejoonelise vabaõhu näitusega 2024. aasta suvel Lõuna-Eesti kuppelmaastike vahel. “Metsikud bitid” on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Esimene konkurss toimus 2022. aastal ning käesoleva konkursi näol on tegemist […] Vaata lähemalt ›
0
Lõppeval aastal täitus Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusel kümme tegevusaastat. Alates keskuse pidulikust avalöögist 2012. aastal New Yorgis on EKKAK seisnud Eesti kunsti rahvusvahelise nähtavuse suurendamise ning kohaliku kunstivälja professionaalse arengu toetamise eest. Meil on olnud rõõm teha koostööd üle 100 kunsti- ja kultuurivaldkonna organisatsiooni ning kunstnike, kuraatorite ja kunstitöötajatega üle Eesti. Kümne aasta jooksul on […] Vaata lähemalt ›
0
Mare Mikofi näitus „ … ja seitsmes“ 17. 12. 2022 – 25. 01. 2023. Mare Mikofi väljapanek „ … ja seitsmes“ on kunstniku eelmisel aastal Arsi projektiruumis eksponeeritud isikunäituse „Mare ja teised tüdrukud“ jätk ja ühe loominguetapi sümboolne lõpp. Ka seal olid väljas ainult naisefiguurid, mida kunstnik on teinud paari viimase aastakümne jooksul ja mida […] Vaata lähemalt ›
0
Ei oleks kunagi arvanud, et saan oma iidoliga turul käia. Minu iidol on terav ja sädelev Vilja Kiisler, Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanik, ning me külastasime koos Tallinna Raekoja platsi jõuluturgu. Midagi niisugust teistel turgudel ei näe: triibulised pulgakommid, neljast lihast vorstikesed, merevaigust kaelakeed, kahar kuusepuu, karussellid … Väheke jabur küll, kuid siiski tugev sümbol, nii […] Vaata lähemalt ›
92
Piret Raua „Nimepanija“ kogumik „Igor Bezrodnõi. Kunst, mõtted, isiksus“ XXVII rahvusvaheline festival „Orient et occident“ Eesti Sinfonietta jõuluootuskontsert „Helendused“ kontsert „Sümfooniline Duke Ellington“ Enn Tegova näitus „Ajaviiped“ Hausi galeriis näitus „Põlev mees Peeter Mudist“ Eesti Rahva Muuseumis Vanemuise „Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö“ Pariisi sügisfestival Theatrumi „Mood“ dokumentaalfilm „Neidsaare hoo peal“ BFMi tudengite lõputööde kassett „Pilet […] Vaata lähemalt ›
0
Paberile trükitav ajakirjandus ei kao ka digiajastul kuskile, on ikka ja jälle ka sel sajandil kinnitanud nii väljaandjad kui ka ajakirjanduse akadeemilised uurijad. Elati üle raadio ja televisiooni saabumine, elatakse üle ka netivõlud. Toimetuslikult poolelt vastab see väide endistviisi tõele ja muukeelne maailmgi pakub kinnitust paberlehe elujõule. Trükimeedia on lugejate silmis endiselt mäekõrguselt usaldusväärsem kui digimeedia, […] Vaata lähemalt ›
0
Selfid on jälle moes, ilmselt olete ühismeedias märganud nn tehisselfide lainet. Tehisintellekti loodud portreed kuvavad meid eri stiilis ja kontekstis, pakkudes illusiooni alternatiivsetest eludest – neid on palju ja ometi on nad kõik meist, meist, meist. Mis peamine, nad ilustavad (keegi kirjeldas neid just vormis „sina, aga 20% seksikam“), aga on siiski hämmastavalt meie moodi. […] Vaata lähemalt ›
33
Alustuseks nendin, et lugesin teatava üllatusega 2. detsembri Sirbist Eero Epneri filmihuvilise palvet Eesti filmiajaloo teemal1. Kes artikli sisuga kursis pole, siis autor kirjutab, et „ühestki korralikult läbi õmmeldud Eesti filmiajaloost ei ole võimalik rääkida“. Kuna Epner tunnistab loo alguses ka ise, et filmi teedele on teda viinud juhus, on autori teadmatus raamatust „Eesti filmi […] Vaata lähemalt ›
21
Loosungitega „turg paneb kõik paika“ ja „riik on halb peremees“ praegusel kõrginflatsiooni, energiakriisi ja geopoliitilise ebakindluse ajal ilmselt valimisi ei võida. Paistab, et vajadus riigi tugevama käe järgi on tagasi tulnud ning lubadus globaalsest, piirideta turuvabadusest, mis pidi justkui kõik jõukaks tegema, ei ole enam nii kutsuv ja usutav kui mõni aastakümme tagasi. Pendel hakkas […] Vaata lähemalt ›
43
Kriitikaauhinna žürii esimene ja raskeim ülesanne on kindlaks teha, kus ülepea ilmub kodumaise kirjanduse arvustusi. Erilisi üllatusi pakkumata on juhtival kohal etableerunud kultuuriväljaanded: Looming, Sirp ja Vikerkaar. Häid kirjandusarvustusi, aga harva, avaldab Müürileht. Arvestataval määral kirjanduskriitikat ilmub Värskes Rõhus ja sealsete noorte kirjutajate pingutusi žürii kahtlemata tunnustab, kuid nähtavasti on just kriitika üks loomežanr, kus […] Vaata lähemalt ›
20
Mu tark luuletajast sõber käib teist korda ülikoolis ja hakkas seal uuesti lugema Martin Heideggeri „Küsimust tehnika järele“. Eesti keeles ilmus see 1989. aastal Akadeemias, käisin siis parasjagu ülikoolis, esimest ja seni viimast korda, ja olin juba lootusetult langenud Tõnu Luige ja Ülo Matjuse mõju alla. „Küsimus“ oli mul eest taha ja tagant ette peas, suuremalt […] Vaata lähemalt ›
0
Kiri jõuluvanale Elame aastaringi teine silm kellal. Oleks sest abigi mingi! Ikka – teine silm kellal. Teine-silm-kellal ei päästa: see ainult tekitab stressi. Kell meid üldse ei säästa – igal pool peale ta pressib: arvutis, moblas ja seinal, taskus või laua pääl, igalt poolt üles meid leiab, raadioski valjult teeb häält. Aeg […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta jõulude eel tsiteerin Eesti keelevaldkonna tuliste teemade analüüsimisel hakatuseks oma kirjutist ajakirjas Oma Keel täpselt aasta tagasi: „2021. aasta sügisel on teemad suhteliselt sarnased nendega, mis olid tähelepanu keskpunktis ka kaks aastat tagasi ehk siis uue Eesti keele arengukava 2021–2035 koostamisjärgus. Räägime endiselt (keele)poliitiliste otsuste ootusest, eestikeelsest üldharidusest kõigile lastele ja noortele kodukeelest […] Vaata lähemalt ›
0
Miks on vaja kirjutada marginaliseeritud ühiskonnaliikmete ajalugu? Esiteks muidugi seepärast, et iga kogukond väärib teadmisi oma minevikust. Teiseks aga seepärast, et kui muuta jutustaja vaatepunkti, siis võivad ka suuremad ajaloolised tõekspidamised hoopis teises valguses paistma hakata. Nii näiteks järeldab Piret Karro oma uurimuses „150 aastat Eesti feminismi“, et 1918. ja 1991. aasta, mis tavapärases ajalookäsitluses […] Vaata lähemalt ›
62
Lõppev aasta on olnud pikk ja kurb. Ukraina sõja algus ja sellele järgnenud kogunemine Vabaduse väljakul veebruarikuu külmal päikselisel päeval näivad eelmise ajastu sündmustena, sellele eelnenu aga hoopis ammuse ajana. Esimesed sõjanädalad ja -kuud möödusid paljudel sõjasündmusi jälgides, igal võimalikul hetkel rõlgeid uudiseid lugedes, neid seedida püüdes ja Ukrainasse sõjalist abi oodates. Nii mõnedki läksid […] Vaata lähemalt ›
0
Lõppeval teatriaastal pääsesid kõik vaatajad, kes seda soovisid, küll minema arvutiekraanide eest, kuhu kahel varasemal aastal kuri pandeemia oli nad pikkadeks kuudeks aheldanud, kuid järjekordse saatuselöögina jättis tänavusele teatrile kindlasti jälje veebruaris Ukrainas alanud sõda. „Inimestel on sõja tõttu tundlad niikuinii väga püsti, igast väiksemastki vihjest haaratakse kinni, tõlgendatakse kõike ja vahel tõlgendatakse üle, nähakse […] Vaata lähemalt ›
29
Euroopa filmiauhinnad, Reykjavík, 10. XII 2022. „See on nagu Oscarid, ainult et kõik filmid on võõrkeelsed.“ Tänavu Islandis Reykjavíki rabavas Harpa kontserdimajas toimunud Euroopa filmiauhindade kolme ja poole tunnine tseremoonia oli kantud just sellisest eneseirooniast, mis mõjus muidu vahel liiga saksalikult korrektsele (sest Euroopa Filmiakadeemia baseerub Saksamaal) üritusele nagu sahmakas jääkülma Islandi merevett krae vahele, […] Vaata lähemalt ›
41
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Sirp
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 02:49
Viimane uuendus: 01:56.
Uudiste reiting uuendatud: 02:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)