15. detsembrist 2022 näeb Rotermanni soolalao galeriikorrusel arhitektuurifotograafi Martin Siplase personaalnäitust „Talling“. Selle uudissõnaga kutsub ta nägema tuttavaid linnavaateid ja ehitisi, kus peamotiiviks on linnaruumiline ajutisus: majad oma nõrkusmomentidel, tellinguisse pakituina ja pooleli, hetkedel, mil linlane neile kuigi palju tähelepanu ei pööra. Fotograafi enda sõnul on tellingute ajutine monumentaalsus ja betoonpostide skulpturaalne vorm ning seda […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing esitleb Marika Agu koostatud Eesti kunstiteaduse audio- ja videoarhiivi. Mahukat tööd ja koostatud nimestikku tutvustatakse reedel, 16. detsembril kell 17 Eesti Kunstiakadeemias. Eesti kunstiteaduse aastasaja aastal ellu kutsutud ettevõtmine toimub koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafilises Leksikoniga. Eesti kunstiteaduse audio- ja videoarhiivi nimestik sisaldab infot Eesti Rahvusringhäälingu […] Vaata lähemalt ›
0
Moraliseerimise asemel mõistapüüd. Tabude asemel abikäsi. Nendest põhimõtetest lähtuvalt sai koostatud Müürilehe sõltuvusteemaline detsembrinumber, mille persooniks on sõltuvuspsühholoog Lauri Pihkva, kellega vestleb Maia Tammjärv. Kätlin Konstabel kirjutab kaas- ja Rasmus Sinivee digisõltuvusest, Aljona Kurbatova narkopoliitikast, Sanna Kartau heroin chic’i kuvandi taastulekust. Ringa Raudla küsib, kui suur oht on Eestil sattuda sõltuvusse riigilaenudest. Fookuses on Piret […] Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 10. detsembril avaneb Narva Kunstiresidentuuris grupinäitus “Teisel pool suure unustuse mõõgalööki”, kus antakse maalide ja installatsioonidega tõlgendus kogemustele, mida põhjustavad suured muutused ning liikumine ühest elu faasist järgmisesse. Kaasatud kunstnikud Eike Eplik ja Urmas Lüüs loovad näituseruumis igapäevaste esemete ja skulptuuridega lavastuslikke olukordi. Manfred Dubov ja Angela Maasalu väljendavad aga jõulisi emotsionaalseid seisundeid maalilõuendil. […] Vaata lähemalt ›
0
Kohtusime Ilmar Raagiga oktoobris, kui Poolas oli just esilinastunud tema uus lastefilm „Erik Kivisüda“ ja läbi saanud Ukraina sõduritele talveks kvaliteetse sõjavarustuse soetamise kampaania. Raagi puhul on tegemist ühe Eesti ühiskondlikult kõige aktiivsema filmitegijaga, kes seisab hea nii kunstiliselt julgete taotluste eest filmimaailmas kui ka eetilise perspektiivi eest päriselus. Nüüd on „Erik Kivisüdame“ kinolevisse jõudmas, Ukrainas […] Vaata lähemalt ›
95
„Üle heli“ festivali kontsert „Üle heli sfääriline õhtu vol. 1“ Maria Kapajeva „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ Vene teatri „August: Osage’i maakond“ Sirje Kupp-Sazonovi ja Vladimir Sazonovi „Su kiri on täis koera haukumist – valik Ivan Julma läkitusi“ Tatjana Romanova ja Gert Preegeli lavastus „… sinule“ Vaata lähemalt ›
0
Ühiskonnas on atmosfäär mornivõitu. Pole ka ime, sest juba kevadest saadik domineerib uudisvoos asjatundjate majanduspoliitiline tõdemus, et Eesti elanike vähenenud ostujõud taastub alles 2026. aastaks. Palgad kasvavad, kuid töövõtjate meelest ebapiisavalt, ettevõtjate arvates aga nende konkurentsivõimet laastavalt ehk liiga kiiresti. Statistikaameti andmetel on mingil kujul töösuhtes rekordiliselt 768 000 inimest. Seda on 21 000 võrra enam kui […] Vaata lähemalt ›
5
15. VIII alustas Eesti Kunstnike Liit tähtajatut meeldetuletuskampaaniat „Ravikindlustus kõigile!“, 31. VIII ühinesid sellega Eesti Arhitektide Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Kinoliit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, […] Vaata lähemalt ›
48
Peame uurima eesti kultuuri. Kuidas seda teha? Tuleb uurida Eesti ajalugu, eesti kirjandust, kunsti, muusikat, demograafiat, ühiskonda, filosoofiat jne. Aga mis need on? Ütleme, et laias laastus on see kõik, mida on tehtud Eestis või mida on teinud eestlased. Mis on Eesti? Eesti on Euroopas Läänemere-äärne piirkond, mida meri ühendab Soome ja Rootsiga ning veel […] Vaata lähemalt ›
18
Pimedate Ööde filmifestival 11. – 27. XI 2022, Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi. Taas oli näha legendaarset hundisiluetti heitmas valgust Tammsaare pargi lumistele teedele ning mõnda Tallinna trammi muundumas PÖFFi lühifilmitegijate eritranspordivahendiks. Isegi Tallinna lennujaama välireklaamid tutvustasid Põhja-Euroopa suurimat filmifestivali. 26. PÖFF rullis välja „musta vaiba“ ja tema hunditegevus tõi sära ja glamuuri. Elutööpreemia laureaatide […] Vaata lähemalt ›
17
Jan Kaus: Hiljuti avaldas Märt Väljataga Sirbis artikli „Nn kirjandusvaldkond“, milles ta on võtnud kiretult kokku eesti kirjanduse mitte just kõige roosilisema sotsiaalpoliitilise olukorra. Ta puudutab seal mitmeid võtmeküsimusi, sealhulgas raamatute käibemaksumäära ja kirjanduse seisu kultuuriministeeriumi eelarves. Viimase osas kõlab järeldus nii: „Muude kaunite kunstidega võrreldes on kirjandusprogramm väike.“ Kuigi Väljataga ei käsitle ses artiklis eestikeelse […] Vaata lähemalt ›
262
Keelekorralduse või -arenduse diskussioonis on vähe räägitud sellest, kuidas peab teaberikkas keelekeskkonnas eesti keelt emakeelena õpetama. Kuidas läheb emakeeleõpetusel ning missugused suunad siin valitsevad? Emakeeleõpetajad uues olukorras Koolis õpetatakse ja õpitakse kirjakeelt. On selge, et kirjakeele normi allikana ei kao ÕS seadusest, veebist ega eesti keele klassiruumidest kuhugi. Kirjakeel kui polüfunktsionaalne sotsiaalne keelevorm1 vahendab õpilastele […] Vaata lähemalt ›
2
Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse pastori Balthasar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika“ uus väljaanne emeriitprofessor Jüri Kivimäe suurepärases tõlkes on olnud raamatulettidel juba poolteist kuud. Selle esimene trükk kadus sealt mõne päevaga ja ka lisatiraaž püsib endiselt müügiedetabelite tipus. Russowi kroonika on üks tuntumaid allikaid Liivi sõjaks kutsutud sõdade ja konfliktide puntra kohta, ehkki enamasti unustatakse, […] Vaata lähemalt ›
0
Romaani „Risti vägi“ tegevus algab millalgi 1220. aastatel, täpsemat aega mainitud ei ole, ning lõpeb 1236. aastal. Keskseid tegelasi on kaheksa: Saksa ordu käsknik Arnouf Hernafur, Valkena eestlaste vanem Edda, Valkena ehk Kärkna kloostri abt Theodor, Ungari arst Zoltan, Transilvaania talutüdruk Lucia, Lübecki kaupmees Hansen Zmeerwalde ja tema poeg Peper. Need tegelased kannavad ligikaudu sama […] Vaata lähemalt ›
0
Igal aastal novembri neljandal laupäeval mälestab Ukraina suure näljahäda golodomor’i ohvreid. Sedakorda toimus see 26. novembril, andes põhjust tõmmata paralleele Venemaa nüüdse terroriga Ukraina vastu ja nimetada see holodomor’iks.2 Kui möödunud sajandi kolmekümnendatel aset leidnud golodomor’i peamine eesmärk oli näljasurma abil välja juurida Ukraina jõukas talupoegkond, maa kollektiviseerida ja lämmatada sellega viimasedki iseseisvuse püüdlused, siis […] Vaata lähemalt ›
0
Selle aasta veebruarist saati maailma tähelepanu keskmes püsinud sõda Ukrainas on muu hulgas olnud suurte narratiivide surmaheitlus. Venemaa nihilistlikus retoorikas on tegu põhimõttelise lahinguga fašistliku lääne vastu, kelle eesmärk on lämmatada oma julgeolekustruktuuride kaudu õigeusklik kultuuriruum. Ukraina silmis on aga tegu tervet vaba läänemaailma kaitsva väikese riigi kangelasliku vastupanuga tegelikule hiiglaslikule fašistlikule agressorile, Taaveti astumisega […] Vaata lähemalt ›
3
Festival „On the Edge Fest. Ukraina dokumentaalfotograafia“ Okapi galeriis, Telliskivi Loomelinnaku välialal, Balti jaama kunstitänavas ja Georgia restoranis Lendav Maaler. Festivali algataja Okapi galerii, kunstnikud Šilo grupp (Serhi Lebedõnski ja Vladõslav Krasnoštšoki), Maksim Dondõjuk, Anna Melnikova, Kirill Holovtšenko, Ksenia Petrovska, Mõhhailo Palintšak, Serhi Vaganov, Jana Sidatš, Tarass Bõtško ja Andrii Mur. Väljapanekud on valminud koostöös […] Vaata lähemalt ›
45
30. novembril selgusid Finlandia kirjandusauhinna tänavused laureaadid. Ilukirjanduse Finlandia laureaat on Iida Rauma romaaniga „Hävitys. Tapauskertomus“ ehk „Hävitamine. Ühe juhtumi lugu“ (Siltala). Rauma käsitleb „Hävitamises“ koolivägivalda ning ülekohtu mõju psüühikale. Laureaadi valis piiskop Mari Leppänen. Publiku lemmikromaani tiitli sai hääletuse tulemusel Eeva Turuse teos „Sivistynyt ja miellyttävä ihminen“ ehk „Haritud ja meeldiv inimene“ (Siltala). Laste- ja […] Vaata lähemalt ›
0
Suvel ilmus Springeri teaduskirjastuselt raamat „Kellele kuulub roheline linn?“ (Whose Green City? Contested Urban Green Spaces and Environmental Justice in Northern Europe), mille on kokku pannud Tallinna ülikooli teadlased Bianka Plüschke-Altof ja Helen Sooväli-Sepping. Selles analüüsitakse rohealasid kasutaja vaatenurgast. Välja on toodud Eesti, Läti, Soome, Norra, Rootsi ja Suurbritannia juhtumid. Alljärgnevalt räägib Bianka Plüschke-Altof tulemustest […] Vaata lähemalt ›
99
„Viiskümmend aastat pärast puhta õhu seaduse vastuvõtmist on reostus kogu maailmas hullem kui kunagi varem. Nelikümmend aastat pärast puhta vee seadust kaalub plast ookeanis üles seal elavad kalad. Nelikümmend aastat pärast ohustatud liikide seadust on maa elurikkus järsult langemas. Ja pärast mitukümmend aastat kestnud kliimakokkuleppeid kliima allakäik muudkui kiireneb“.1 Lugematud kokkulepped, raamdokumendid, agendad, juhised, voldikud […] Vaata lähemalt ›
88
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Sirp
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 04:33
Viimane uuendus: 03:46.
Uudiste reiting uuendatud: 04:24.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)