Vello Jürna nimeline vokalistide konkurss 23. – 27. XI Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis ning Väike-Maarja seltsimajas. Võis ju kahelda, kas väikeses Eestis üldse leidub nii palju noori ja julgeid vokaliste, et tasub korraldada kolm võistlust aastas. Vaid pool aastat sai mööda eelmisest üleriigilisest lauljate konkursist ja juba sööstsid võistlustulle uued lauljad, üks parem kui teine. […] Vaata lähemalt ›
44
Rakvere teatri „Nipernaaditalv“, autorid August Gailit ja Urmas Lennuk, lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Kristjan Suits, helilooja ja muusikaline kujundaja Kristjan Priks, dramaturgia konsultant Liis Aedmaa, valguskujundaja Roomet Villau. Mängivad Hannes Kaljujärv, Madis Mäeorg, Helgi Annast, Liisa Aibel, Silja Miks ja Natali Väli. Esietendus 18. XI Rakvere teatri väikeses saalis. „Nipernaaditalve“ esietenduse kavalehe vahel on üks […] Vaata lähemalt ›
0
Teaduskirjanduse avaldamine on valdavalt suurte globaalsete kasumit taotlevate kirjastuste pärusmaa. Avaliku juurdepääsuga teadusinfo andmebaasi Scilit1 andmetel olid suurimad traditsioonilised kirjastused 2021. aastal Springer Nature (praegu pidevalt ilmuvaid nn aktiivseid ajakirju 2950), Elsevier BV (2872), Informa UK Ltd. (Taylor & Francis, 2558), John Wiley & Sons, Inc. (1685), SAGE Publishing (1141), Walter de Gruyter (738) ja […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 2022. aastast kuulub soolise võrdõiguslikkuse kava (ingl gender equality plan) kohustusliku terminina kõigi Euroopa Liidu akadeemiliste asutuste kõnepruuki. Nimelt nõuab üks Euroopa teaduse juhtivamaid arengumootoreid, rahastusprogramm „Euroopa horisont“ („Horizon Europe“), et soolise võrdõiguslikkuse kava (SVK) oleks kõigi rahataotlejate koduülikoolides kas juba vastu võetud või vähemalt koostamisel, ning ilma sellele küsimusele jaatavalt vastamata taotlust esitada […] Vaata lähemalt ›
21
Näitus „Crawl Out Through the Fallout“ EKKMis kuni 18. XII, kuraator Marco Laimre, kunstnikud Camille Laurelli, Keiu Maasik, Martin Buschmann, Reimo-Võsa Tangsoo ja Marco Laimre. Düstoopiliste videomängude mängimise kogemusele keskendatud näitusel „Crawl Out Through the Fallout“1 astuvad kuraatori kõrval üles Camille Laurelli, Keiu Maasik, Martin Buschmann ja Reimo-Võsa Tangsoo. Järgnev ei ole näitusearvustus, vaid katse […] Vaata lähemalt ›
2
Tuimade fallostena kõrguvad monumendid näivad kalgid, kindlameelsed, muutumatud, kuid meedias ja meeltes on need hingestatud, elavad salaelu. Mitte küll nagu filmis, kus muuseumis öösel skulptuurid ja topised jalad alla võtavad, põrgu valla päästavad, hommikuks aga ontlikult kohale tagasi kobivad. Veergudelt võib leida, kuis punamonumendid levitavad okupatsioonimeelsust, äratavad taas haudades suikunud vägede vaenu, ornamendid stalinistlike hoonete […] Vaata lähemalt ›
116
Üheltki inimeselt, kes on sündinud, ei ole küsitud, kas ta on seda tahtnud. Aga kuna see on juhtunud, on tulnud selle maailmaga kohaneda, sest vastasel juhul ei jää ellu. Külmas kliimas peab kandma riideid, kuuma käes otsima varju, merele minnes kohanema mere, metsas metsa, inimeste keskel ühiskonna reeglitega. Kohanemine on ennekõike õppimine, kuidas hakkama saada. […] Vaata lähemalt ›
0
Jõulukuu teisel päeval lahkus meie hulgast keeleteadlane Tiit-Rein Viitso, pühendunud läänemeresoome keelte ajaloo ja fonoloogia uurija, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professor, Liivi Sõprade Seltsi esimees. Tiit-Rein Viitso sündis 1938. aastal Tallinnas. 1956. aastal lõpetas ta Tartu V keskkooli ja läks õppima eesti filoloogiat Tartu ülikooli. Pärast selle lõpetamist 1961. aastal oli TA Keele ja Kirjanduse […] Vaata lähemalt ›
0
Igavikku on lahkunud avara silmaringiga põhimõtte- ja tahtekindel, hingesooja suhtlemiskultuuriga teadusjuht ja tulemuslike geoloogiliste uuringute korraldaja. Temas oli tähelepanelik ja osavõtlik suutlikkus ka arvamuste lahknemisel ühismeelseks jääda, arutlemistel edasiviivate tulemusteni jõuda. Rein Raudsep sündis 1. detsembril 1940. aastal Tallinnas. Tema juured on Juuru lähistel Raplamaal. Rein lõpetas 1959. aastal Rapla keskkooli ja 1965 Tartu ülikooli […] Vaata lähemalt ›
0
„… sinule“, koreograafid ja esitajad Tatjana Romanova ja Gert Preegel, dramaturg Laura Kvelstein, helikujundaja Aleksandr Žedeljov, valguskujundaja Anton Andrejuk, visuaalne kujundaja Eliise Selisaar, kunstnik Eva Orupõld. Esietendus 18. XI Sõltumatu Tantsu Laval. Isiklike lugude või tundmuste jutustamine laval on nõudlik formaat, mis eeldab loojalt oskust oma loomingust distantseeruda. Kui minusugune kirjaneitsi võtab kätte ja teeb eraelul […] Vaata lähemalt ›
11
Vene teatri „August: Osage’i maakond“, autor Tracy Letts, lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Anton Andrejuk, muusikaline kujundaja Natalja Dõmtšenko. Mängivad Vladimir Antipp, Ljubov Agapova, Natalja Dõmtšenko, Ilja Nartov, Natalia Murina, Jekaterina Kordas, Tatjana Manevskaja, Aleksandr Okunev, Sergei Pleskin, Alina Karmazina, Igor Rogatšov, Dmitri Kosjakov ja Stella Frishman. Esietendus 5. XI Vene teatri suures […] Vaata lähemalt ›
69
„Üle heli“ festivali kontsert „Üle heli sfääriline õhtu vol. 1“ 3. XII Von Krahli teatris. Tencu & eleOnora (Andres Tenusaar ja Eleonora Kampe), Tont (Siim Kuusemäe), Galaktlan (Taavi Laatsit), Ulmer (Aivar Tõnso), Taavi Tulev & Lotte Jürjendal ning LokaalRaadio (Raul Keller, Hello Upan ja Katrin Essenson). Teadupärast kolib Von Krahli teater selle aasta lõpus oma […] Vaata lähemalt ›
64
Maria Kapajeva „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ Kumu kunstimuuseumis kuni 30. XII. Näituse kujundaja LLRRLLRR (Laura Linsi ja Karolin Kull), graafiline disainer Maria Muuk, koordinaator Magdaleena Maasik, kunstniku uurimisassistent Ketlin Käpp ning konsultandid Linda Kaljundi, Annika Toots ja Karmen-Eliise Kiidron. „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ on üks pealtnäha tagasihoidlik näitus Kumu kolmanda korruse projektiruumis. Hulk […] Vaata lähemalt ›
46
„See, mis sa meile kirjutasid, on puhas haukumine, ja kui sa soovid ka edaspidi haukuda vastuseks meie kirjale, siis ka meil, suurtel valitsejatel, pole mõtet sulle midagi peale haukumise kirjutada, aga suurtel valitsejatel ei sobi haukuda, meie ju ei haukunud oma kirjas, vaid rääkisime tõtt ning kirjutasime mõnikord nii põhjalikult ainult seepärast, et kui sulle […] Vaata lähemalt ›
5
„Ilmar Raagi kahevahelmaailm“, Johannes Lõhmus vestleb Ilmar Raagiga Jan Kaus, Viivi Luik, „Kohustuslik ja paratamatu kirjandus“ Merilin Aruvee, „Emakeeleõpetus, keeleteadlikkus ja keeleallikad“ Finlandia kirjandusauhind 2022 Karin Bachmann, Mirko Traks, „Järgmine suur samm on ette võtta paljud väiksed asjad“ Intervjuu Bianka Plüschke-Altofiga Ülo Mattheus, „Ukraina märksõnad golodomor’ist holodomor’ini“ Ülo Niinemets, „Traditsioonilised ja uued teaduskirjastused“ Ester Oras, „Kas ja milleks. Vaata lähemalt ›
0
Eesti teaduste akadeemia üldkogu istungil valiti füüsika akadeemikuks Toomas Rõõm, arvuti- ja tehnikateaduste akadeemikuks Dan Bogdanov ning sotsioloogia akadeemikuks Ellu Saar. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteaduri Toomas Rõõmu teadustöö keskendub teraherts-spektroskoopia arendamisele ja selle kasutamisele erinevate füüsikanähtuste mõistmiseks. Muu hulgas võimaldab sagedusala ammutada ainulaadset infot molekulide kvantliikumise kohta ja mõista paremini uute materjalide omadusi. Cyberne Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab teada, et järgmiseks, 60. Veneetsia biennaalil Eestit esindavaks kunstnikuks on valitud Edith Karlson. Biennaal avatakse 2024. aasta kevadel. Edith Karlson (1983) on skulptor, kelle loomingu peategelased on enamasti inimesed ja loomad. Koeri, karusid, lõvisid, linde ja teisi loomi peaks tema töödes vaatlema sümbolite, allegooriana. Figuurid Karlsoni loomingus viitavad hirmudele, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Galina Grigorjeva on sündinud Simferopolis, õppinud Peterburis ja Tallinnas, elanud siin ka suurema osa oma heliloojaelust ning mõni aasta tagasi kolis ta Helsingisse. Seega, kuigi oleme harjunud pidama teda Eesti heliloojaks, on tema kultuuritaust ja isiksus hoopis laiema diapasooniga. Võimalik, et just seetõttu erineb tema loominguline keel meil sündinud loojaist küllalt palju. Grigorjeval on õnnestunud võtta kõigest parim: sünnipärane temperament, slaavi kultuuri sügav tundmine ja taju, tipptasemel harid Vaata lähemalt ›
0
Kriitikaauhinna kandidaadid aastal 2022 Hanneleele Kaldmaa „Sinustki võib saada fossiil“ varajase muusika festival „Tallinn feat. Reval“ näitused: Kristi Kongi ja Mare Vindi „Selleks, et tajuda valgust, pead sulgema silmad“ ning Laura Põllu ja Andres Toltsi „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ Rimini Protokolli ja Vaba Lava „100% Narva“ Nele Tiidelepa lavastus „Lause lõppu jõudes oleme unustanud, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti julgeoleku ja riigikaitse eest vastutajatele ning nendele ametikohtadele valimistel pürgijatele näib asi selge olevat. Venemaa ründab Eestit (ja sellega kogu lääneilma) igal juhul ning küsimus ei ole enam, kas, vaid millal. Märkamatult on riigikaitset puudutavas mõttevahetuses toimunud nihe ja lähenevast sõjast räägitakse nüüd kindlas kõneviisis, mitte enam kui vähetõenäolisest stsenaariumist, mille käivitumise ennetamiseks on […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sirp
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 05:59
Viimane uuendus: 05:40.
Uudiste reiting uuendatud: 05:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)