Ei ole ümbruse suhtes tundlikumat ühiskonnagruppi kui värsked lapsevanemad! Nende kaheksa kuu jooksul, kui olen oma pojakest Tartu tänavail magama jalutanud, on mu kehamällu jäänud iga kõrge äärekivi, ebaratsionaalselt lühikese tsükliga valgusfoor, puuduv pingike, kus korraks jalga puhata, olematu prügikast, kuhu visata kohvitops, ning liiga kitsas kõnnitee, kuhu käruta ja käruga jalakäijad kõrvuti liiklema ei mahu. Väldin linnaosasid, kus üldse ei olegi kõnniteid (või kui on, on need kinni pargitud),... Vaata lähemalt ›
0
Need, kellele meeldib Brasiilia või seitsmekümnendate esteetika, on „Salaagenti“ vaadates õiges kohas. Ja need, kellele meeldivad ajastufilmid, kus iga viimne kui detail kaadris on läbi mõeldud, kaamera suriseb sujuvalt pikkade pannoodena üle linnade-maastike-inimhulkade-kuulutustulpade-peategelaste ja kõik on kogu aeg nii paigas, värvikas ja õige, on lausa või sees. Olemegi jõudnud 1970ndate Kirde-Brasiiliasse Pernambuco osariiki, tahad või ei. Ja siis juba sulamegi ühe riiklikult ja rahvusvaheliselt kõig Vaata lähemalt ›
0
Eesti graafika õitseaeg jõudis kätte XX sajandi teisel poolel, kui töötasid visionäärid Tõnis Vint ja Leonhard Lapin, popkunstile orienteeritud Malle Leis, sõltumatud otsijad Kaljo Põllu ja Mare Vint, lüürilise suuna esindajad Vive Tolli ja Marju Mutsu ning kontseptualist Raul Meel. Graafikavaldkonna peamine tugevus peitus aga väga heade kunstnike suures hulgas, paljude isikupärase loomingu ühekssulamises, mis garanteeris Tallinna graafikatriennaalide edu. Võimsa kunstiringkonna puhul tuleb peagi juttu põlv Vaata lähemalt ›
0
Selleks et vastata küsimusele „Kus on uus muusika?“, tuleks esmalt pärida, mis asi on uus muusika või mis teeb muusika uueks. Kuna sellele on aga ühest vastust peaaegu võimatu anda, võiks siinkohal ka lõpetada, öeldes, et uus muusika on küll olemas, ent ei tea päris täpselt, kus. Kõikjal ja eikuskil – võib-olla Huddersfieldis. Mõiste „uus muusika“ (sks Neue Musik) sisustas ja võttis kasutusele saksa muusikakriitik Paul Bekker juba 1919. aastal,... Vaata lähemalt ›
3
Tuleb kohe välja öelda, et „Uus laine“ kõnetas mind kui sinefiili kalduvusega kodanikku. Film on meisterlik põlvkonnaportree 1950ndate lõpu ja 1960ndate alguse prantsuse noortest ambitsioonikatest vabamõtlejatest, kes proovivad suurde filmi sisse murda. Rütm on dzässilik, pilt mustvalge, kaameratöö vanamoodne, sigaretid huultel ei lõpe kunagi otsa. Kaadrid on täis hommage’e ja tsitaate, ekraanilt vupsab läbi ajastut iseloomustavaid nimesid ja nägusid. Intellektuaalset süvakündi ei pea vaataja kannatama, m Vaata lähemalt ›
0
„Riigi ja arhitektuuri seostaja“, Karen Jagodin vestleb Karin Hallas-Murulaga Peet Kask, Tõnis Saarts, „Retseptid riigieelarve ravimiseks“ Filipp Kruusvall vestles Ukraina režissööri Sergei Loznitsaga Peep Ehasalu, „Finlandia auhinna keskklassist irdunud kandidaadid“ Aija Sakova, „Teadlase mitmekesised töö- ja elurajad“ Toivo Maimets, „Millal sünnib teadlane?“ Kurmo Konsa, „Looduslik ja tehislik: keemia, kultuur ja uue looduse loomine“ Eero Epner, „Kujutlusvõimeta näitleja võimatusest“ Mirje Mändla , „Särav Vaata lähemalt ›
0
Tänasel Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti uued liikmed järgmistesse valdkondadesse: Heikki Junninen (füüsika), Joel Starkopf (kliiniline meditsiin), Rainis Haller (matemaatika), Maarja Öpik (mullateadus), Ivari Ilja (muusika interpretatsioon), Veronika Kalmus (sotsioloogia) ja Meelis Kull (tehisaru). Tootmistehnika ja innovatsiooniuuringute valdkondade akadeemikute valimine luhtus, sest ükski kandidaat ei saanud vajalikku hulka hääli. „Eesti võib olla rõõmus selle üle, et teaduste akadeemia t Vaata lähemalt ›
0
2. detsembril 2025 valis komisjon koosseisus Kristjan Haljak, Maarja Kangro, Kruusa Kalju, Hasso Krull, Lilli Luuk, Johanna Ross ja Kätlin Vainola kirjanikupalga saajad aastateks 2026–2028. Kandidaate oli kokku 65. Valituks osutusid: Aliis Aalmann, Heli Allik, Sveta Grigorjeva, Mirjam Parve ja Elo Viiding. Kirjanikupalga suurus on 1,1 kultuuritöötaja miinimumpalka, rahastab Kultuuriministeerium ning toetab Eesti Kirjanike Liit. Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium võtab 12. jaanuarini vastu ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuri- ja spordipreemiate määramiseks. Laureaadid tehakse teatavaks veebruaris. Välja antakse kolm elutöö kultuuripreemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis aastapreemiat 2025. aastal avalikkuseni jõudnud silmapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemiate määramiseks võivad esitada loomeliidud, varasemad laureaadid, omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes põhikirja järgi tegelevad k Vaata lähemalt ›
0
Alates neljapäevast, 4. detsembrist, näeb Kumu kunstimuuseumi projektiruumis näitust „Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas“, mis kaasneb kunstniku esimese mahuka monograafia avaldamisega. Walther oli 19. sajandil Eestimaal kunstniku rolli ja staatuse üks uuendajaid ning Tallinna kunstielu edendaja. Raamatu autorid ja näituse kuraatorid on Triin Kröönström ja Kadi Polli. Dresdenist pärit Carl Sigismund Walther (1783–1866) saabus Eestimaale aastal 1809. Temast kujunes balti biidermeieri ajastu tähtsaim m Vaata lähemalt ›
0
„Alge” Liisi Örd ja Martin Urb 05. 12. 2025 – 10. 01. 2026 Neljapäeval, 4. detsembril kell 17 avatakse Rüki galeriis Liisi Ördi ja Martin Urbi näitus „Alge”. Ühisnäitus on kunstnike dialoog, kus valgus ei ole pelgalt kujutatav nähtus, vaid ruumi ja tajumise alge. Mõlema kunstniku looming lähtub vaikusest, vaatlusest ning ruumi kogemisest, milles põimuvad sisemine ja väline maastik, ruumiline ja emotsionaalne tajukogemus. Liisi Ördi teostes avaneb loodus kui sisemine... Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 5.12 kell 18 avatakse A-Galeriis ehtekunsti aastanäitus pealkirjaga „Üks ta kõik“, kus osaleb 64 kunstnikku. Avamisel töötab näitusega suhestuv performatiivne baar, kus jooke pakub ehtekunstnik Liisbeth Kirss beibebaarist Krõhva. Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhet Vaata lähemalt ›
0
Anna Mari Liivrand võitis Eesti suurima kunstistipendiumi, mille asutasid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Kaamos Group. Kaamose stipendiumi väärtus on 25 000 eurot ja see on mõeldud tunnustama ja toetama naiskunstnikke. Žürii liige Peeter Talvistu kommenteeris valikut: “Anna Mari Liivrand on näidanud, et tal on väljakujunenud ja selgesti artikuleeritud kunstnikukäekiri, mis areneb omaenese sisemist loogikat järgides üha suurema detailsuse ja mitmekesisuse suunas. Terve komisjon tajus, et karjääri mõttes o Vaata lähemalt ›
0
Meelemürke võib olla looduslikke ja sünteetilisi, neid levitatakse pulbri, vedeliku, kommi, taimeosade, tableti, e-sigareti, margi, kristalse ja vaigutaolise aine kujul.1 Nendest narkootikumidest ei tea ma küll midagi, kuid tean üht-teist ühest lubatud mõnuainest, mille auks on isegi festivalid, raadio- ja telesaated, spetsiaalsed poed, nende tootmisega on seotud väga palju inimesi, kes kõik töötavad kartmatult päevavalgel, mitte põranda all. Loomulikult pole see alati nii olnud, sest mõnele võimule ei meel Vaata lähemalt ›
24
Meie hulgast on lahkunud disainer ja kujunduskunstnik Mart Peri. Peri sündis 8. jaanuaril 1947 Tallinnas. 1965. aastal lõpetas ta Tallinna 46. keskkooli ning aastatel 1971–1976 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas tööstuskunsti erialal. Aastatel 1965–1966 töötas ta Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee teadusliku restaureerimise töökojas tehnikuna, täiendades end samal ajal kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel ja kultuuriülikooli kirjakunstikoolis. Pärast instituudi lõpetamist tööt Vaata lähemalt ›
0
Briti arhitekt ja kriitik Sam Jacob oli minu professor Viini rakenduskunsti ülikoolis, kui olin seal vahetusaasta üliõpilane. Kuulnud, et ta tuleb arhitektide liidu aastapreemia väljaandmiseks eesti arhitektuuri kaema ja hindama, avanes mul võimalus temaga ringkäik kaasa teha. Keset septembrit sombusel päeval viis tee meid kolme maja juurde: veel n-ö kilest lahti pakkimata Salto Arhitektide kavandatud Tallinna Linnateatri juurdeehitis ja Saku riigigümnaasium ning HG Arhitektuuri kortermaja kunstiakadeemia k Vaata lähemalt ›
0
2014. aasta kevadel oli ema haiglas voolikute all. Läksin teda vaatama ja et millestki rääkida, rääkisin oma lähema tuleviku plaanidest. Emal endal ei olnud enam ei lähema ega kaugema tuleviku plaane. Ütlesin: „Ma lähen reisile, ema. Jeruusalemma ja Petlemma.“ Ma ei olnud kindel, kas emale selles „seisundis“, kus ta minu arvates oli, need sõnad midagi ütlevad. Aga tema vastas kohe, natuke pahaselt, nagu ma oleksin teda oma jutuga hirmutada tahtnud:... Vaata lähemalt ›
0
Järgnevat ajendas kirja panema Sirbis 10. X 2025 ilmunud intervjuu Andrei Hvostoviga.1 Hvostov selgitab selles oma mõtteid Iisraeli-Palestiina olukorrast ja avalikkuse reaktsioonidest sellele. Natuke aega tagasi vaieldi veel faktide üle: kultuuritegelased, kes oktoobris 2023 seisid vastu relvarahule Gazas, ütlesid oma avalikus pöördumises muu hulgas, et „Iisraeli armee eesmärk ei ole kunagi rünnata rahulikke tsiviilelanikke“.2 Vaadates Gaza „sõjategevuse“ edenemist ei julge praegu vist paljud enam niimoodi Vaata lähemalt ›
0
Sõitsin hiljuti rongiga, akna taga oli teab mitmendat tundi juba pime olnud, mõtlesin, mida pikal rongisõidul teha. Kui enamasti on rongis raamatut lugeda paras katsumus, sest rong on kitsas ja ülerahvastatud, teine eestlane on puusaga küljes kinni nagu kilu, siis seekordne uus teos Andrus Kivirähalt läks rongis lugedes nagu niuhti, tekst voolas, ilma et oleks pannud tähele umbset Elroni rongi … teate küll neid ronge … Kui midagi on kehvasti,... Vaata lähemalt ›
0
Tehnoloogia areng on kujundanud meie maailma viisil, mis on ühtaegu imetlusväärne ja teeb muret. Kuigi kõrgtehnoloogilised lahendused lubavad mugavust ja efektiivsust, kaasneb nendega sageli suur keskkonnajalajälg, sõltuvus taastumatutest ressurssidest ning haavatavus globaalse ebastabiilsuse korral. Keskkonnakriisi tuumpõhjuse, see on taastumatute loodusvarade üha suureneva kasutamise ja ületarbimise taustal kerkib esile vajadus alternatiivsete tehnoloogiliste lähenemiste järele – selliste, mis lähtuvad pa Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 0 |
Õhtuleht
|
16% 4 |
ERR
|
11% 2 |
Delfi
|
9% 3 |
Delfi Sport
|
6% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 05:32
Viimane uuendus: 05:22.
Uudiste reiting uuendatud: 05:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)