Ei, ma ei soovi anda hoogu juurde sõjahüsteeriale, mida mõned ametkonnad ja inimesed omakasupüüdlikult lõkkele puhuvad. Samuti arvan, et homme ei käi meil sõda ja ka ülehomme mitte. Aga nii arvasid 2022. aasta 23. veebruaril ka ukrainlased, nende president ja paljude riikide luureorganisatsioonid. Nad ei näinud ette, et Putin kavandab totaalse valeinfo alusel oma kolmepäevase „sõjalise erioperatsiooni“. Nüüd on see sõda kestnud varsti juba kauem, kui vältas venelaste Suur isamaasõda,... Vaata lähemalt ›
0
Mind tervitab muretus. Maast laeni valged kardinad hõljuvad kerges ventilaatorituules. Ilmselt pidi lääne hingus 1980. aasta suvel tunduma täpselt samasugune. Hingus, mis korraks virvendas. „Suvi tundus paljudele mõneti kui viiv vabadust, ent raudne eesriie sulgus veel mitmeks aastaks,“ nenditakse näituse kaastekstis. See viiv on siin. 1980. aasta Moskva olümpiamängude ehk XXII suveolümpia purjeregatt on omamoodi müütiline üritus. Kes olid mängude toimumise ajal noored, hakkavad tasahilju pensionile minema. Vaata lähemalt ›
14
Loodan, et ei pannud (teatrikriitikuna) raamatuarvustusele kogu selle teoloogilist ja esteetilist rikkust retsenseerida püüdes kuidagi autorit madaldavat või tema käsitlusareaali ahendavat pealkirja. Kuid ometi, kui tahta mõista õigeusu traditsiooni ning ka ikooniteoloogiat, pole võrdlus – isegi vastandus – teatrisõnavaraga kuidagi kohatu ning seda on tehtud ka enne ja pärast Florenskit. Kas ikonostaas õigeusu kirikus ja neljas sein teatris liidab või lahutab koguduse, võimaldab või takistab kirgastumist? S Vaata lähemalt ›
39
Viiulid mängivad. Viiuldajad viipavad viirastuslikult. Nootide sipelgad siplevad mõtete siiliogadel. Siilid ronivad rippsildadele. Vihisedes viskuvad nad tipult tipule. Nad on kohutavalt kõrgel ja alt vaadates näivad tibatillukesina. Elu on eelkõige laul. Vormiimede ja värvinimede suur sümfoonia.1 Vaevukuuldavad viiulid. Aeglaselt hoogu võttev crescendo. Habras ohe. Ma ei tunne religioosse maailmaga eriti ühendust, see tähendab ma pole ise sellega seotud. Võiks öelda, et mina elan ühel pool jõge ja usk tei Vaata lähemalt ›
17
Juhan Raud vestles Bianka Soega Tristan Priimägi Cannes’i filmifestivalil Intervjuu iraani režissööri Jafar Panâhiga Maarja Siiner, „Kust tuleb küllus ja kuhu kaob vabadus?“ Farištamo Eller, „Lõputu kasum ei peaks olema inimõigus“ Heli Allik vestles prantsuse kirjaniku Édouard Louis’ga Karin Allik, Anneli Saro, „Vahefiniš etenduskunsti mõistemaratonil“ Merle Karro-Kalberg vestles arhitekt Marta H. Wiśniewskaga Säde Einasto, „Pontifex MacMillan“ Timo Maran, „Üleskutse keskkonnasolidaarsusele“ Lauri Laanisto, Vaata lähemalt ›
0
Pallas esitleb 2025. aasta lennu lõputööde näitust – fookuses tudengite fantaasiaküllane mõttemaailm ja aktuaalsed teemad Galeriis Pallas avaneb teisipäeval, 3. juunil kell 16.30 Kõrgema Kunstikooli Pallas 2025. aasta lõputööde näitus, mis pakub ainulaadset võimalust heita pilk tulevikuloojate maailma. Galerii kolmel korrusel eksponeeritud lõputööd kõnetavad vaatajat nii isikliku kui ka ühiskondliku mõõtme kaudu. Samuti on kõik huvilised oodatud juuni alguses toimuvatele avalikele lõputööde kaitsmistele. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 30. mail kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis Mari Roosvalti juubelinäitus „Oma aeg, oma luba“. Näitus hõlmab maalikunstniku 1990ndatel valminud teoseid ning valik jutustab loo kollaaži sünnist Roosvalti loomingus. Näituse kuraator on Katariina Pruus.Viimased pea kolm kümnendit on Roosvalt viljelenud kollaaži nii maalis kui ka akvarellis. Nüüdseks kanda kinnitanud stiil on ühtaegu loonud tema imidži. Kunstnik on oma originaalsetes kollaažides kasutanud ajalehelõikeid, samuti fotosid ja lihtsaid iga Vaata lähemalt ›
0
Anneli Oppar VÕIMENDI 30.05.-31.06.2025 Alates reedest, 30. maist saab HOP galeriis vaadata ehtekunstnik Anneli Oppari näitust ‘’Võimendi’’. Näitusel “Võimendi” vaatleb ehtekunstnik Anneli Oppar digitaalse süsteemi ja inimese mõttemaailma kooseksisteerimist. Tal on tekkinud tunne, et mõtlemine kui vaimne protsess on surve all, kuna digitaalsete süsteemide pealetung hägustab selle protsessi piire. Kord on oluline ise mõelda, kord tuleb osata tehisintellekti kasutada. Need tegevused on ühtlustunud. Mind motiv Vaata lähemalt ›
0
Kui toredate nooremate kolleegidega jutuks tuli, et plaanin kirjutada Vaino Vahingu „Suvekoolist“, mindi mossi ja küsiti: kas ma ikka veel arvan, et Vahing on tipp-topp? Olin laksaki vastamisi Claire Dedereri „Koletistes“ õhku visatud küsimusega: kuidas suhestuda kunstiga pärast loojat puudutavate häirivate asjaolude teatavakssaamist?1 Tõsi, Vahingu puhul polnudki mingit ilmsikstulemist, ennastpaljastavalt perevägivallast kirjutades noppis ta hoopis auhindu. Elu ja loomingu lahutamatus. „Koletiste“ loodut h Vaata lähemalt ›
0
Kui USA president James Monroe 1823. aastal kuulutas, et Ameerika manner ei ole enam eurooplastele koloniseerimiseks avatud, ei kujutanud just paljud ette, et need sõnad võiksid avada ukse kestvale Ameerika võimumängude ajastule. Ometi pani Monroe aluse mõttele Ladina-Ameerikast kui USA huvisfäärist – nn tagaõuest. Sealsete riigipöörete toetamine, majandussurve ja sõjaline sekkumine Ladina-Ameerika riikides on kõik kantud USA kui „läänepoolkera kaitsja“ ideest, mille kohaselt peab selles piirkonnas olema US Vaata lähemalt ›
0
26. mail korraldab Tier Music meistriklassi, mida veavad eest kaks muusika- ja filmitööstuse maailmatasemel telgitagust tegijat: muusikanõustaja Thomas Golubić ja filmihelilooja Blake Neely, kes nõustus meistriklassist ja oma tegemistest Sirbile ka pikemalt rääkima. Kas on õige, et õpetad filmimuusikat? Jah, mitte täiskohaga, aga umbes samamoodi nagu siin: paar päeva eri kohtades. USAs on umbes viis tunnustatud filmimuusika programmi, näiteks New Yorgi Ülikoolis, Lõuna-California Ülikoolis, Columbia Kolledž Vaata lähemalt ›
20
ERSO 98. hooaja lõppkontsert 16. V Estonia kontserdisaalis. Emma Bell (sopran), Olena Bražnõk (sopran), Mati Turi (tenor), Egils Siliņš (bassbariton), Vladimir Belov (kirikukellad), segakoor Latvija (koormeister Marika Austruma), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kontsertmeister Triin Ruubel, dirigent Olari Elts. Kavas Thomas Adèsi, Sergei Rahmaninovi, Arvo Pärdi ja Lepo Sumera muusika. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester lõpetas möödunud reedel 98. hooaja, mille algust ja lõppu ühendasid kellamotiividel põhinev Vaata lähemalt ›
0
„Oli palju Genova maalijaid, kelle töid kopeeriti mingi erilise ande tõttu, mida nad teistega võrreldes ja neid ületades omasid. Aga polnud kedagi, kes oleks tõusnud Bernardo Strozzi kõrguseni teoste elavuse, värvijõu ja chiaroscuro valdamise poolest,“ kirjutab Raffaele Soprani 1674. aastal välja antud Genova kuulsate maalijate, skulptorite ja arhitektide elulugude raamatu Strozzi peatükis.1 Kadrioru kunstimuuseumi suurejooneline näitus demonstreerib kahtlemata selle mitmesaja aasta taguse hinnangu paikapid Vaata lähemalt ›
21
Kris Moori raamat „Kus ma olen“ paneb esiotsa arvama, et Moor on kunagisest ulmest („Unenägude jumal“) ja fantaasiakirjandusest („Homefucking is Killing Prostitution“) tüdinenud. Ta on hakanud harrastama hoopis realistlikku minimalismi nagu Juhani Aho („Raudtee“) või mõni teine 150 aasta tagune Põhjamaade realist-naturalist-impressionist. Kirjutab laastukesi eluolust tänavalt-turult. Ka tekstide juurde lisatud fotod on olmelised: lihtsad portreed ja keskkonnajäädvustused, mustvalged, argised ja asjalikud. O Vaata lähemalt ›
35
1997. aastal kirjutas üks maailma juhtivaid eriteadmiste uurijaid K. Anders Ericsson: „Kuigi teadmised, kuidas saada meistriks, kasvavad aastakümneid kestnud pingelise igapäevase harjutamise tulemusena märgatavalt, on jäänud arenguks vajalikke igapäevaseid pingutusi toetavad motivatsioonifaktorid suuresti saladuseks.“1 Paaril viimasel aastakümnel muusikaõppes tehtud ulatuslikud motivatsiooniuuringud on viinud selle saladuse paljastamisele siiski palju lähemale. Motivatsiooni uurimine võimaldab aru saada,. Vaata lähemalt ›
0
Seni selge riikliku visioonita tantsuvaldkonnalt on kultuuriministeeriumi tegevustoetuste 27% kärpega võetud veel rohkem võimalusi. Kui mingit valdkonda krooniliselt alarahastatakse, jääb kasutamata selle potentsiaal kunstilise kõnetajana, aga ühtlasi ka ühiskonna mõjutajana. Arusaamatu on tantsu väljajätmine riiklikest terviseedendusprogrammidest, sh liikumisharrastuse kontseptsioonist, kuigi tantsuga tegeleb ligi 25000 noort. Rohkem tuleks pöörata tähelepanu nii tantsu kunstilisele kuika sotsiaalsele mõõt Vaata lähemalt ›
8
öhe sumbub värsse pärisinimeste pärisluuletusi sina saad otsa sind ei ole enam kõige selle jaoks olemas juba hommikust saati jaurab pääs „liiga mees ja liiga vana liiga mees ja liiga vana“ jaurab veel järgmisse päevagi kui läed sõbra ja ta lapsega välja tasuta punkfestarit kaema a see on rootslaste daydrinking festar paljudel on kuskilt punkpoest ostetud tagid ühes saalis laulab blond rootsi daam karaokemasina saatel Lady Gagat väljas karjub mingi... Vaata lähemalt ›
14
Vahest pole patt öelda, et Maile Grünberg (24. II 1942 – 16. V 2025) oli paljude eestlaste jaoks ainus sisearhitekt, keda teati. Tuleb tõdeda, et see pole tingitud mitte ainuüksi õnnestunud loomingust, vaid ka pidevalt pildil olemisest. Maile taipas olla meediale avatud, provokatiivne ning väljanägemiselt ka ise omamoodi kunstiteos. Samal ajal ei olnud see väljakutsuv olek mingilgi viisil anekdootlik, vaid Grünberg jagas avalikkusega oma nakatavat rõõmu, särtsu ja tuld. Ta... Vaata lähemalt ›
17
Lahkunud on teatriloolane ja -kriitik Lilian Vellerand. Aastakümneid lavakunsti tähelepaneliku silmaga jälgija, seda tundliku sõna toel jäädvustaja ning mõtestaja. Koos Karin Kasega teatrisotsioloogilise uurimissuuna algataja. Näitlejaloomingu käsitleja kujundlikul, detailirikkal ja kaasakiskuval moel. Õpetaja – mitte akadeemilise koolmeistrina, vaid oma kohalolu, innustavate vestluste ja toetava suhtumisega, samuti teatrikirjutiste ja -raamatute kaudu. Lilian Vellerand lõpetas 1951. aastal Tallinna 7. kesk Vaata lähemalt ›
0
Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja Kristin Kuutma – antropoloog, etnoloog ja folklorist ning mõjukas kultuuripärandi mõtestaja. Kristin Kuutma sündis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid Põhja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ja nooruspõlve, ning Viimsi poolsaare rannakülades, kus kunagi kohtusid tema vanavanemad. Lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli, praeguse Tallinna Inglise Kolledži, asus ta Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 6 |
Uued uudised
|
12% 2 |
Õhtuleht
|
12% 1 |
ERR
|
10% 0 |
Kroonika
|
6% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2025 06:00
Viimane uuendus: 05:54.
Uudiste reiting uuendatud: 05:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)