Armas sõber Imre, olen neid ridu kirjutades sügavas leinas. Aitäh, et näitasid teed, mis on meile võimalik – armastuse ja hoolimise teed, avatud südame teed. Sa puudutasid väga paljude elu. See, mis olid või tegid, ei mahu sõnadesse, nii nagu su hing ei mahtunud enam kehasse. Nüüd tuleb meil hakkama saada ilma kallistamata, ilma su soojahäälset laulu ja kõlavat naeru kuulmata, kuigi kõik see kaigub siiski sisekõrvas. Kui kunagi taas... Vaata lähemalt ›
0
Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“ lugeja ei lähene raamatule sama puhta lehena kui Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii. Autori nimi – ja sellega kaasnev pagas – tungib paratamatult publiku ja teose vahele. Mälestus Nora Maria Londoni möödunud aasta skandaalist on alles värske ning ehkki see võib teosele osaks saanud tähelepanule kaasagi aidata, paneb see lugedes paratamatult küsima, millised kaalutlused on mõjutanud autori loomingulisi valikuid. Sellest perspektiivist on alles trükisooja roma Vaata lähemalt ›
14
Raamat on mugavus. „Milline mõnu on süüa oma sõnu, töö eest nurka pugeda ja lugeda,“ kirjutas kord Ain Kaalep, tõlkides nii üht Fernando Pessoa luuletust, ja jätkas niisama reipalt: „Lugemine on jama, õppimine seesama. Päike on ikka suur, kui ka puuduks literatuur.“ Võib küll olla, et meie põhjamaine päike on väike, mitte nii suur, kui me tahaksime. Aga nurka pugeda on ikkagi imeliselt mõnus. Ja eriti mõnus on seal omaette... Vaata lähemalt ›
18
Alexei Gordin on Tallinnas ja Helsingis maalihariduse saanud, nüüdseks küllap juba keskmise põlvkonna Eesti kunstnik, kel on enam kui kümne aasta jooksul välja kujunenud selgelt isikupärane teemadering ja käekiri. Oma keskformaadis realistlikel maalidel, mis mõjuvad väikeste stseenidena argielust, põrgatab ta lumpenproletariaadi eluhinnanguid kaasaegse kunsti elitistlike tsunftireeglite ja tabudega, hoides kinni juba omamoodi trademark’iks kujunenud väljenduslaadist. Tulemuseks on nutikalt absurdsed pildid, Vaata lähemalt ›
0
Vool, peatu, ilus oled, seisak! Seisev tiigivesi rikneb küll kiiresti, kuid on oma ja armas, mõjub turvaliselt, erinevalt mäslevast mägiojast või kärestikust, kus ainult lõhel lõbu laialt. Eesti võimudel oleks viimane aeg Rooma paavstile palvekiri saata, et ta me maa jumalaema asemel hoopis seisakupühak Stagnatiusele omistaks ning sel viisil tiitli päriseluga taas kokku viiks. Kui sellist pühakut veel pole, peab selle leiutama, sest aukohta vääriks ta paljudes riikides, mitte ainult... Vaata lähemalt ›
0
1890ndatel (täpsemalt 1892–1894) maalis Claude Monet Roueni katedraali. Õigupoolest ei maalinud ta niivõrd katedraali, kuivõrd valgust, mis katedraalile langes. Selle käigus jäi paratamatult muidugi pildile ka katedraal, aga fookus oli ikkagi sellel, mismoodi valgus libises mööda hoone pinda. Valgus oli Monet’le sama oluline kui objekt. Selline maalimine on sisu poolest kindlasti süsteemne valguse uurimine ning säärase uurimise kiidaks heaks ka teadus, sest ühe ja sama objekti kasutamine tähendab, et võimal Vaata lähemalt ›
21
Giacomo Veronesi on Itaaliast pärit teatripedagoog ja lavastaja, kes töötab juba kuuendat aastat Eesti muusika- ja teatriakadeemias (EMTA). Tänavu kaitses ta seal loovuurimusliku doktoritöö, mille keskmes on näitlejatreeningu uuendamine. Veronesi on toonud siinsesse teatrisse kehadramaturgi mõiste: praegu näeb Eesti Draamateatris lavastust „Kuningas Ubu“, tema koostööd lavastajate Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasooga. Lavastajana on Veronesi Eestis teinud „PiiriEUfooria“ (Vaba Lava, 2023). Järgmisel aastal alu Vaata lähemalt ›
0
Venemaa usuinstitutsioone on geopoliitika pingestudes väljaspool kodumaad tabanud tagasilöögid. Pole ka ime. Asi pole vaid vene vaimu teokraatlikes kihistustes, isevalitsejate ja kiriku igikestvates seostes ja tsesaropapismis, nagu on kiriku riigi osakonnaks muutumist nimetanud filosoof Solovjov. Ega ka selles, et Venes vohavas antiliberalismis, progressivastasuses ja arhailisuse kultuses on mõttelooprofessori Marina Bõkova arvates süüdi pärapidi kulgenud vene valgustus, mille eestvedajaiks olid avalikkuse. Vaata lähemalt ›
24
Lavastusi oli seekordse festivali „Naks“ programmis tagasihoidlikult kaks: Taavi Eelmaa ja Emer Värgi „Olematud loomad“ (Von Krahli teater) ning Leikhusi teatri (Norra) „The Crowd“ („Rahvahulk“). Leikhusi teater tegi noortele ka helide töötoa ning samuti loeti festivalil ette prantsuse näidend „Lind“ (autor Anna Nozière, tõlkinud Indrek Koff), mille lavaversiooni on kevadel oodata teatris Piip ja Tuut. Tänavuse festivali raskuskese oli ligipääsetava teatri inspiratsiooniseminar, kus esinesid mitteneurotüüpi Vaata lähemalt ›
0
Ei tea, kas leidub teisigi, kellele rännak Arvo Pärdi keskusse pakub erakordset närvikõdi. Vastupidi keskuse loojate soovile saabun mina sinna saatuse keerdkäikude tõttu mõnikord hoopis keskmisest ärevamana. Keskuse kavandajatele võis mõte mitmesajameetrisest läbi metsa kulgevast rahunemisrajast parklast majani näida üllas, kuid kontserdile kiirustaja pingetaluvus pannakse sündmuse algusaja lähenedes sellega päris kõvasti proovile. Pärast kontserti saab minna jalutusrajale pimedusest ootamatult nähtavale i Vaata lähemalt ›
0
Elukeskkonda puudutavad teemad on kogu maailmas järjest rohkem esiplaanile tõusmas. Elurikkuse järsk vähenemine, kuumasaared linnades ning ekstreemsed ilmastikutingimused, üleujutused, valingvihmad ja maastikupõlengud on saanud lähtekohaks, millele toetub mis tahes maastikuarhitektuurialane arutelu, ettekanne või projekt. See, et inimkond on komplekskriisis, ei ole enam kellelegi üllatus – kriisist on saanud normaalolukord. Kogu maailmas on vaja järjest rohkem spetsialiste, kes oskavad loodusega koostöö Vaata lähemalt ›
0
Kui ma esimest korda pikemalt Taškendis olin, ei saanudki veel aru, mis on valesti. Justkui olnuksin mina vale. Inimesed olid ülisõbralikud, hirmu ei tekkinud ka (naisena) pimedas linnas liikumisel, naabrid tervitasid (vene keeles), ülikooli söökla oli vaikne ja puhas, söök maitsev ja odav. Alkoholivaba söögikultuur viitab islamile. Minu üürikorteri vastu ehitati 30korruselist marmorpõrandate ja hiigelsuurte akendega korrusmaja, öösel olid tänavad küll pimedamad kui Tallinnas, aga (valgete) autode tulemeres Vaata lähemalt ›
0
Kahele Euroopa filmiauhinnale kandideeriva Läti täispika animafilmi „Jumala koer“1 autorid, vennad Raitis ja Lauris Ābele, räägivad Baltimaade pärimusest ja ustest, mille on avanud „Vooluga kaasa“2. Kas olete saanud juba palju kaebusi vaatajatelt, kes arvasid, et näevad filmi „Vooluga kaasa“ uut varianti? Lauris Ābele: Poleks oodanud, aga ei ole! Mõtlesime sellele algusest peale. Kui filmi mõnel festivalil esitlemas käisime, oli see nagu Monty Python: daamid ja härrad, nüüd midagi täiesti teistsugust!... Vaata lähemalt ›
0
„Vaadake seda,“ ulatas Sammalhabe veest leitud oksa sõpradele näha. „See on röövikuid täis. Ja röövikud ongi saarel kogu lehestiku nahka pannud. Teist seletust ei ole. Looduse tasakaal on rikutud.“ Eno Raud, „Naksitrallid“ Kainestav koidik Kui naksitrallid viimaks mõistsid, et nende elegantsed sekkumised keerasid lõpliku lahenduse toomise asemel asja iga kord hoopis kraadikese hullemaks, oli juba hilja. Kassid olid saarel näljas, rotid omavolitsesid linnas, röövikud õgisid puid, linnulaul vaikis. Looduse ta Vaata lähemalt ›
0
„Võib-olla polegi need tähed, vaid augud taevavõlvis, mille kaudu meie lähedaste armastus meile paistab,“ ütleb inuittide vanasõna. Enam kui 20 aastat Eestis elanud antropoloog, arktiliste kultuuride arheoloogia, etnograafia ning Eesti ajaloo uurimise ja õpetamisega seotud prantsuse õpetlase PhD Jean-Loup Marcel Rousselot’ elutee katkes pärast pikka haigust tema sünnipäevahommikul 11. XI 2025. Jean-Loup Marcel Rousselot’ peamiseks huviks olid arktilised kultuurid. Pärast õpinguid Tübingenis ja mitmeaastast Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti tähistasime nii Eesti muusikahariduse suurkuju Heino Kaljuste 100. sünniaastapäeva kui ka Eesti Muusikaõpetajate Liidu 35. tegutsemisaasta täitumist. Tähtpäevadega seoses on asjakohane mõtiskleda Heino Kaljuste kui haridusuuendaja tähenduse üle praeguses muusikahariduses. Ikka juhtub, et pean kellelegi selgitama, mis ja miks on relatiivne noodiõpetus (ja enamasti täpsustama, et Eestis on kasutusel silbid JO-LE-MI, mitte DO-RE-MI nagu mujal, sest viimased on meil juurdunud absoluutsete helikõrgusten Vaata lähemalt ›
51
Iibe üle arutledes on nüüd raske mitte kõlada nagu vanem, kui manitseti oma täiskasvanud järeltulijat: „Miks sul veel lapsi ei ole?“ Vastus on tihti ikka üks: „Pole veel õige aeg.“ Praegune iibe seis Eestis ei ole moraalne kriis ega rahvuslik katastroof, vaid ühiskonna arengu loomulik tagajärg. Linnastumine, kõrgem haridustase, naiste autonoomia ja uued vajadused heaoluriigis on osa selle muutuse põhjustest. Küsimus pole selles, et lapsi ei taheta, vaid et uus... Vaata lähemalt ›
23
Eesti sümfooniaorkestrite traditsioonil täitus mõni päev tagasi 125 aastat. Sellele pandi alus, kui Aleksander Lätte juhatusel moodustati Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. Eelmise sajandi lõpus loodud Eesti Sümfooniaorkestrite Liit (ESOL) on seda traditsiooni väärikalt edasi kandnud, toetades igati noori pillimängijaid ja luues võimalusi elukestvaks pillimänguks. Selle hea näide on hiljuti moodustatud vilistlaste orkester. Eesti (klassikalise) muusika jätkusuutlikkuse poolest Vaata lähemalt ›
78
1689. aastal kohtusid Nertšinski küla lähedal lagendikul Vene ja Qingi keisririigi saadikud, et esimest korda ametlikult kinnitada riigipiir.1 Venelased ihaldasid saada enda valdusesse suured alad Amuuri jõe kahel kaldal, kuid hiinlased panid oma sõjalise üleoleku maksma ning surusid venelased Baikali järve ja Arguni jõeni. Jesuiidi munkade abiga valmis ladinakeelne Nertšinski piirilepe, mis on päris esimene Hiinaga sõlmitud läänelik lepe ajaloos. Kui see piir oleks jäänud pidama, oleks praegugi tõenäolisel Vaata lähemalt ›
0
Käisin augustikuus Hiiumaal taas külas oma armsal sõbrataril, kes paneb alati kaasa parimat nii oma südamepõhjast kui ka viljapuuaiast ja peenramaalt. Seekord sain temalt Tallinna kaasa Silvia Mälksoo ja Silvia Rannamaa raamatu „Kirjad kasuemale“, millesse süvenesin erilise põnevuse ja põksuva südamega. Noore diplomeeritud pedagoogina suunati mind tööle Abja-Paluoja lastemuusikakooli, mistõttu möödus kolm aastat minu elust samas alevis, kus toimub pool raamatus kirjeldatud tegevustikust. Õpetasin muusikakoo Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
ERR
|
19% 9 |
Postimees
|
16% 3 |
Uued uudised
|
14% 8 |
Õhtuleht
|
10% 3 |
Objektiiv
|
7% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.12.2025 00:28
Viimane uuendus: 00:22.
Uudiste reiting uuendatud: 00:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)