Uut ÕSi on EKI tutvustanud kui asjaliku stiilitasandi keelejuhist. Küllap see nii enamasti ka on. Aga kas sellest ÕSist saab asjaliku teksti kirjutaja siiski alati abi? ÕS 2018st leiab märksõna parvlaev alt: „p`arv+l`aev mer autotekiga reisilaev“. ÕS 2025 ütleb: „Grammatilised andmed . Tähendusvihjed, sünonüümid (= praam). Info. Üldkeeles on praam ja parvlaev sünonüümid. Erialakeeles on kasutusel parvlaev.“1 Teatavasti on ÕS 2025 kirjakeele alus, kuid – millisel kombel seda seal tarvitada?... Vaata lähemalt ›
0
Berliini Humboldti ülikooli emeriitprofessor ja endine Saksa Liidukonstitutsioonikohtu kohtunik Dieter Grimm märgib, et paljudes kohtades survestavad põhiseadusriiki poliitilised jõud, kelle arusaam on autoritaarsem ja kes püüavad läbi suruda üksnes tunnetuslikku ettemääratud rahvahuvi. Teeneka Saksa õigusteadlase professor Dieter Grimmi akadeemiline resümee on pikk: ta on Berliini Humboldti ülikooli emeriitprofessor, olnud 12 aastat Saksa Liidukonstitutsioonikohtu kohtunik, Ameerika Kunstide ja Teaduste Ak Vaata lähemalt ›
0
Augusti keskpaik, jahe suvehommik. Ümberringi rohelised hekid, mille tagant paistavad veel äratuntavalt nõukogudeaegsed suvilad. Sammume endises aianduskooperatiivis Rool mööda kitsast külatänavat esimese intervjuupaiga poole. Astume ettevaatlikult jalgväravast sisse, et uurida, kas intervjueeritav ka kodus on. Hoovis tervitab meid rõõmsameelne naine, kes veel hommikusöögiga ametis, kuna oli meid oodanud tunnike hiljem, kuid kutsub lahkelt sisse ja alustab elavalt juttu oma suvilast veel enne, kui diktofon Vaata lähemalt ›
27
Kujur Neeme Külma ülesastumine Tütar galeriis on osutunud laastavaks reidiks. Ukseklaas on puruks ning tuttav ekspositsioonisein, hoole ja armastusega laastuplaadist ehitatud, on relakaga rohmakalt keskelt pooleks räsitud. Nagu oleks otsitud varjatud ehitusvigu või olnud maja lammutamisega lausa tuli takus. Vähe sellest, lahti lõigutud seinapaneel on köitega poodud õhku kiikuma nagu lindprii Metsikus Läänes. Rüüstamise jälgi on veel. Kenast kõvakaanelisest raamatust on paar korda augurauaga läbi löödud, kus Vaata lähemalt ›
48
Eelmise aasta detsembrikuu lõpus otsustasin ühel reedel teha päevareisi Tallinnast Kuressaarde. Olin aasta vältel lugenud isuäratavaid teateid sealsetest näitustest ja kutse Mari Männa isikunäitusele oli viimane piisk. Helena Keskküla, kelle kivikujusid on hiljuti eksponeeritud EKKMis, töötab nüüd Saaremaa kultuurivara kunstikuraatorina. Oma kunstihariduse tõttu, mille ta on saanud Eestis ja Hollandis ning täiendades ennast residentuurides Rootsis, Kreekas ja New Yorgis, on ta toomas uusi tuuli väikesaare k Vaata lähemalt ›
151
Elektrooniline ÕS on Sõnaveebi alamleht. See ei asu Sõnaveebi avalehel, vaid peidus1: selle leiab üleval paremal nurgas täpiruudu peale klõpsates. Sõnaveebi avalehelt ei satu lugeja aga mitte ÕSi, vaid hoopis EKI ühendsõnastiku 2025 (ÜS) ja oskussõnastike lehele. Tegelikult on ÕSi leidmiseks lihtsam guugeldada „ÕS 2025“. Vastse ÕSi tutvustamisel on imestust tekitanud selle esitlemine koos ÜSiga.2 ÕSi kõrval soovitatakse Sõnaveebi kasutada isegi ÕSi saatesõnas.3 Sama juhtub siis, kui ÕSist mõnda sõna... Vaata lähemalt ›
32
Ta jättis mulle väikese pildi, millel oli sama ikoon, mille juures olin näinud teda palveid lugemas. Jumalaema, ümmargune valguse tanu peas ja laps süles. Ja peenikese vahaküünla. Et süüdata, kui süda on kurb. Juba ära minnes pööras ta ringi ja küsis, kuidas ma olin tema haigust näinud. See on üksnes kogemus, ütlesin. Meditsiiniline kogemus. Ei-ei, ütles ta. Ma näen, et te näete rohkem. Ta jättis hüvasti, ja lahkus. Tegin akna... Vaata lähemalt ›
0
Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kirjakeele normi alus ÕS 2025, nii et sellele saavad toetuda kõik, kes soovivad kirjutada korrektses kirjakeeles. Viimastel aastatel on aga kerkinud üles küsimus, kas kirjakeelt on vaja üldse normida, kuna nagunii eksitakse paljude sõnade õigekirja vastu. Võib-olla just seetõttu on uude ÕSi lisatud ka eesti keele õigekirja põhireeglid: inimene vaatab sõnastikust sõna eri vorme ja siis otsustab reeglite põhjal, missugust vormi kasutada. Näiteks märksõna... Vaata lähemalt ›
0
Rahvuslik kogutoodang … mõõdab superlukke meie ustel ja vanglaid nende lukkude murdjatele. See mõõdab sekvoiametsade hävitamist … See mõõdab napalmi ja tuumalõhkepäid … ja televägivalda, mille abil müüakse mänguasju meie lastele. Aga see ei mõõda meie laste … mängurõõmu, … meie luule ilu, … meie tarkust, … lühidalt, see mõõdab kõike, välja arvatud seda, mille pärast üldse tasub elada. Robert F. Kennedy (1968) Kõik teavad, et ilm käib nööri mööda:... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kontserdi korraldatud kontsertidel astusid 2025. aasta lõpul tuntud headuses lavale Puuluup ning VHK keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuri juhatusel. Koos tuuritati järjestikustel päevadel esimesest jõulupühast peale, esinedes Pärnu, Vanemuise, Estonia ja Jõhvi kontserdimajas. Estonia kontserdisaali esinemine kanti üle ka Klassikaraadio kuulajatele. Mina sain Puuluubi ja VHK orkestri kontserdiprogrammist osa Vanemuise kontserdimajas 26. detsembril. Jõulude ja aastavahetuse vahel antud kontsert taba Vaata lähemalt ›
0
Praegugi on maailmas inimesi, kes ei usu, et astronaudid 1969. aastal Kuu pinnale astusid. Ehkki neile on esitatud hulgaliselt tõendeid, sealhulgas, et arvutid ei suutnud 1969. aastal nõnda head valepilti ja -videot genereerida, jäävad nad oma arvamuse juurde. Sellest hoolimata lähevad teadlased edasi ja tuginedes just nendele Apollo Kuu-missioonidel kogutud andmetele töötatakse Tallinna tehnikaülikoolis välja materjale ja seadmeid, mida saaks kasutada järgmistel Kuu-missioonidel. NASA juhitud Apollo missio Vaata lähemalt ›
0
Ühiskonna silmis on vanadus tänapäeval kõige jubedam haigus, mille sümptomid algavad juba kahekümnendates: mõtted nihkuvast pensionieast, edaspidi ehk olematust riiklikust toest ja sellest, mitu last tuleks saada, et keegi su kunagi haiglasse sõidutaks, ei kuulu enam tulevikuhirmude hulka, vaid sellest on saanud varase täiskasvanuea igapäevane taustamüra. Sellele võib veel liita hooldekodude kehvi elutingimusi käsitlevad sagedased lood, mis kinnistavad hirmu vanaduse armutuse ees juba ammu enne, kui see üld Vaata lähemalt ›
0
Livia Viitoli kokku pandud mahukas konvoluut sisaldab tegelikult kolme raamatut, mis kõik seotud luuletaja ja kultuuritegelase Liidia Tuulse elu ja loominguga. Valgast pärit neiu õppis Tartu ülikoolis germanistikat ja kunstiajalugu ning abiellus 1932. aastal kunstiteadlase Armin Tuulsega, kellega koos põgenes 1944. aastal Rootsi. Armin Tuulse sai seal erialast tööd: ta oli aastaid Stockholmi ülikooli kunstiajaloo professor ning uuris keskaegseid kirikuid. Liidia Tuulse oli kodus, kasvatas poegi, ja kui need Vaata lähemalt ›
3
Palju õnne uuele ametikohale asumise puhul! Suur aitäh! Millele koondub peatoimetaja tähelepanu järgmisel viiel aastal? Kuidas seda saavutada? Tahaksin teha võimalikult head kirjandusajakirja, mida oleks huvitav lugeda. Kui kõik olulisemad kohalikud autorid avaldaksid korra aastas mõne teksti Loomingus, oleks see suur asi. Kindlasti on oluline ajakirja nähtavus. Samuti soovin, et toimetajatel oleks oma töö tegemiseks võimalikult toetav keskkond – sellest sõltub ajakirja hea käekäik. Näen Loomingut elava ja Vaata lähemalt ›
392
Iga võistlusaasta on oma nägu. Tasub meelde tuletada, et 2024. aastal oli 22 võistlust. Kui palju tehti neid 2025. aastal? Liina Soosaar: Arhitektide liidu osalusel ja teadmisel korraldati 14 võistlust. Seda on erakordselt vähe. Riigi Kinnisvara võistlusi on praegu toimumas ainult üks. Omajagu võistlusi on korraldanud Tallinna linn ja silma paistab ka eravõistluste hulk. Mida nende seast võiks välja tuua? Soosaar: Lasnamäe Varraku ujula võistlusele laekus 25 tööd, see oli... Vaata lähemalt ›
0
MARJE INGEL: Vikerkaar valgusvihus Kontsert „Gamma“ ei haaranud kaugeltki kogu mõeldavat ressursside kogumit ei muusikas üleüldse ega ka Robert Jürjendali loomingus – on ju suur osa tema läbitud loometeest hõlmanud märksa rahutumaid rütme ja dissonantsemaid helimaailmu. Kontsert „Gamma. Robert Jürjendal 60“ 10. I Mustpeade maja valges saalis. TAAVI HARK: Ellerluse edenemine teadusrühma toel 2027. aastal möödub Heino Elleri sünnist 140 aastat. Ümarad tähtpäevad aitavad tähtsat meelde tuletada ja tuua ol Vaata lähemalt ›
0
Ketlin Kuusing ja Sten Saarits KÕIGE KANDUVA TEED 17.01.- 8.02. 2026 Reedel, 16. jaanuaril kell 18.00 avatakse Ketlin Kuusingu ja Sten Saaritsa näitus „Kõige kanduva teed“ Hop galeriis. Inimesed on õppinud mõtlema ja elama asjakeskselt. Asjad tekivad ja kaovad. Ent kui püüda mõelda seosekeskselt, võib näha, kuidas see salapärane jõud, mis asju tekitab ja kaotab, kandub ühtlasi ühest asjast teise. See ilmub, et kaduda, ning kaob, et ilmuda. See jõud... Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on tänavustele Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste aastapreemiatele esitatud kandidaadid. Aastapreemiad on kutsutud ellu, et tunnustada Eesti humanitaarteadlaste teedrajavaid ja põhjapanevaid uurimistöid. Seitse ülikooli ja teadusasutust esitasid kokku 16 kandidaati järgmiste teadustöödega: Preemiate algataja ja finantseerija on Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi EHAK nõukoda. Esitatud kandidaate hindab preemiakomisjon, mis koosneb EHAKi nõukoja liikmetest ja teaduste akadeemia eests Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Suur-Vanalinn. 12 ulma“ avaneb 23. jaanuaril Eesti Arhitektuurimuuseumis. Reedel, 23. jaanuaril kell 18 avame arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“. Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus. Näituse Vaata lähemalt ›
0
Rüki Galerii Kristi Kangilaski „Nii, nagu tunne on”“ 16. 01-28. 02. 2026 Avamine: 15. 01. 2026 kell 17 Neljapäeval, 15. jaanuaril kell 17 avatakse Rüki galeriis Kristi Kangilaski maalinäitus „Nii, nagu tunne on“. Näitus keskendub usaldusele iseenda ja loomingulise protsessi vastu ning küsimusele, kuidas tegutseda maailmas, mis on pidevas muutumises ja ebakindluses. Kangilaski teosed sünnivad intuitiivselt ja protsessipõhiselt, otsides tasakaalu kontrolli ja vabaduse, individuaalsuse ja koosolemise vahel. Ku Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
21% 7 |
Postimees
|
15% 3 |
Õhtuleht
|
12% 3 |
ERR
|
9% 4 |
Maaleht
|
6% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.01.2026 10:32
Viimane uuendus: 10:28.
Uudiste reiting uuendatud: 10:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)