Tartu ülikooli, Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna linnamuuseumi ühine teadusprojekt „Globaalne ja lokaalne: Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad“ uurib järgneva aasta jooksul XVI sajandi haruldasi piltvaipu, mis on linnamuuseumis hoiul. Uurimisprojekt on üks viimaseid, mis sai rahastuse kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ehk KUM-TA programmist (2023–2026). Programmist rahastuse saanud projektide esitlusüritusel oli kultuuriministeeriumi sõnum, et programmi praegu edasi ei rahastata. See o Vaata lähemalt ›
0
Arsi maja projektiruumis on üleval Laurentsiuse ja Tarmo Salini ühisnäitus „Asjad läksid käest“. Salini osa väljapanekust on selgelt kontseptuaalne ja tema valdavalt tekstilised teosed on mõeldud lugemiseks. Keskne küsimus on „mida on vaja kunstiloomingu tekkimiseks?“. Salin keskendub kunstniku vaimsele seisundile, teda huvitab, mis on loomingulise käitumise eeltingimuseks, mis toetab loomingut ja mis takistab. Kunstnik esitab oma mõtted dokumentatsioonina. Info tuleb esile spontaansetes kritseldustes, skit Vaata lähemalt ›
0
Suurim lühifilmikassetiga kaasnev hirm on ilmselt see, et seansi lõpuks on vaataja pähe tekkinud pigem edetabel kui terviklik elamus. Publik võiks näha kaugemale teostevahelisest võidujooksust. Siin on sellega hästi hakkama saadud. Filmide võrdlemine on nende eripalgelisuse tõttu üpris keeruline kui mitte võimatu – Eesti lühifilmide kassett „Tuli tuha all“ on ebakõladest tulvil kollaaž, mis suunab vaatajat kihthaaval lähemale terviku mõistmiseni. Mis tähenduse tervik aga loob, kui koondada kokku varieeruva Vaata lähemalt ›
0
Martin Klöker on saksa kirjandusajaloolane ja germanist, Eesti- ja Liivimaa vanema saksakeelse kirjanduse pikaajaline ja tunnustatud uurija1, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi juhtivteadur. 2020. aastal avaldas Klöker arhiiviallikate publikatsioonina veidi üle saja armastuskirja. Need on kirjutanud teineteisele aastatel 1636–1652 literaat ja Eestimaa rüütelkonna sekretär, abielumees Caspar Meyer (u 1605–1654) ning Tallinna vallaline kaupmehetütar Catharina von der Hoyen (snd u 1 Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti poliitik, geograaf, kooliõpetaja ja paljusid ühiskondlikke ameteid pidanud Vootele Hansen. Tema Eesti riigi ja ühiskonna pühendunud teenimist tunnustati 2001. aastal Riigivapi V klassi teenetemärgiga. Vootele Hansen kuulus nende inimeste hulka, kelle elus põimusid loomulikul viisil haridus, kirikuelu, looduse hoidmine, riigikaitseline mõtlemine ja vastutus Eesti ühiskonna ees. Ta lõpetas 1985. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geograafiateaduskonna ning töötas seejärel Rakendusgeofüüsika Inst Vaata lähemalt ›
0
Kas mäletad hetke, mil hakkasid oma emas nägema inimest? Nii, et sa vaatasid teda ja sinu esimene mõte ei seostunud enam su enda vajadustega, mida ta täitma pidi? Või äkki mäletad, millal sa esimest korda küsisid emalt, kuidas tal läheb ja tahtsid ausat vastust saada? Mina ei mäleta, millal see muutus toimus, aga küllap oli see siis, kui me enam koos ei elanud. Poja pilk. „Ühe naise võitlused ja metamorfoosid“... Vaata lähemalt ›
0
„Ainuüksi talupojatarkusega ei saa mõisatega rinda pista“, Brita Karin Arnover vestles Ants Heinaga Ingrid Ruudi vestles aktivistist arhitekti Jos Boysiga Tristan Priimägi vestles filmirežissöör Tarik Salehiga Toomas Toomsoo, „Kes on inimene, kui mälu on läinud?“ Kerttu Palginõmm, „Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad“ Liina Lukas, „Eesti akadeemilise kirjandusteaduse hetkeseis“ Paavo Piik, „Suur eesti teater väiksel Inglismaal“ Madli Vanamölder ja Kaarel Vanamölder vestlesid germanist Martin Klökerig Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapital ootab taotlusi „Ela ja sära“ stipendiumile, mis on mõeldud kõrgvormis loovisikutele erialaseks pühendumiseks ja enesetäiendamiseks. Igal aastal antakse välja kuni 16 „Ela ja sära“ stipendiumi – igas Kultuurkapitali valdkonnas kaks. Stipendiumi suurus on 20 000 eurot ning see makstakse välja 12 kuu jooksul neljas võrdses osas. Stipendiumi saab taotleda ainult iseendale ja üks kord aastas. Taotlus tuleb esitada oma valdkonna sihtkapitalile e-kulka kaudu hiljemalt 20. maiks. „Ela ja sära“... Vaata lähemalt ›
0
ETDM toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhaus ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette. 1. mail avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kogu maailm on Bauhaus”. Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid s Vaata lähemalt ›
0
Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi EHAK lõpetamisel anti üle tänavused Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste aastapreemiad. 5000 euro suurused preemiad pälvisid Margus Ott ja Kristiina Ross aastatel 2024–2025 valminud silmapaistva teadustöö eest. Tartu Ülikooli teadur, Eesti Maaülikooli nooremteadur ja Tallinna Ülikooli külalislektor Margus Ott pälvis tunnustuse tööde tsükli „Mõisted, mille järgi me oleme ja elame. Humanitaarteaduste ja filosoofiapärimuste. Vaata lähemalt ›
0
Eesti filmirežissöörid tegutsevad paradoksaalses olukorras. Ühelt poolt on režissöör teose loominguline juht ja sageli ka avalik nägu: tema nime all jõuab film publiku ja meediani. Režissööride looming kujundab selle, kuidas näeme iseennast ja ühiskonda. Teiselt poolt on režissööri töö projektipõhine, sissetulek ebaregulaarne ja sotsiaalsed garantiid lünklikud. Kultuuriministeeriumi tellitud uuringu kohaselt saavad filmiloojad tasu vaid seitse kuud aastas, mis jätab nad viieks kuuks ilma paljust, näiteks ka Vaata lähemalt ›
0
Kes ei igatse pärast talve suvist taimede värvikirevust ega tunne puudust väikestest närivatest ja torkivatest nuhtlustest – putukatest. Paslik on küsida: kuhu küll kõik putukad talveks said, mis neist sai? Magav ilu laius keset talviseid metsi ja (põllu)muldi, kalendriaasta alguses on putukad ja taimed ilusasti käsikäes talveunes. Põhjamaa taimedele on talv puhkeperiood-kasvupeetus, putukatele enamgi. Mõned neist magavad nagu meiegi puust voodites: paljud putukad leiavad talveks varju puukoore pragudes, ko Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse Pritzkeri preemia pälvis Tšiilist pärit arhitekt Smiljan Radić Clarke. 1979. aastal USAs samanimelise perekonna asutatud preemiat kutsutakse uhkeldavalt arhitektuurimaailma Nobeli auhinnaks. Dünamiidi patenditulu asemel tuleb selle rahastus Hyatti hotelliketi pidamisest ja auhinnaraha on seega kümme korda väiksem, 100 000 dollarit. Preemiate taga ei ole just pühakud ning selle maailma vägevaid raputanud Epsteini afäär pritsis soppa ka Hyatti fondi juhi Thomas Pritzkeri kuuereväärile. Ühel Ameerika. Vaata lähemalt ›
0
Inglise keeles on huvitav sõna „blob“. Parema puudumisel võib selle tõlkida „plärakaks“, aga vajakajäämine on ilmne. Mõlemad sõnad vastavad antropoloog Mary Douglase mustusedefinitsioonile: miski, mis asub vales kohas ja tekitab asjade süsteemis häireid. Ent kui plärakas on põhimõtteliselt vaid agressiivselt mõjuv plekk, siis blob on mahuline, sellel on ohtlikult orgaanilis-elusaineline mullistav kallerdav iseloom. Tundub, et see võib reeta end kohe-kohe mõne ootamatu liigutusega, tulla seina pealt lahti j Vaata lähemalt ›
0
Sahmis ja kaunis ärritunud mees pikas sulejopes loeb pikalt raha, huult puredes ja peo pealt münte nokkides. Inimesed ootavad, kassiir puurib teda pilguga. Ostusid ei ole palju, kuid raha ikkagi ei jätku. Mees tusaneb. Ja siis toimub midagi uskumatut: äsja ostude eest maksnud mutike sirutab tema poole pihutäie münte, et võtku sealt palju vaja. „Ei, aitäh,“ rehmab mees, „ma maksan ülejäänu kaardiga!“ Sassis olekuga mees meenutas mulle vist millegi (vuntside,... Vaata lähemalt ›
0
Kujutleme tulevikku. Aastal 2050 on Eesti veidi vähenenud rahvastikuga, kuid ettevõtlik ja efektiivselt kompaktse ruumikorraldusega riik. Panustatakse üheaegselt julgeolekutaristusse ja rööbastransporti, loodud on läbimõeldud tervik, kus areng pole turu tõmmata-lükata, vaid lähtub avalikust huvist ja riiklikest eesmärkidest. Tallinna sotsiaalmajanduslikku dominantsust tasakaalustavad tugevad regionaalkeskused, kus on lisaks elukohtadele on ka kutsuvad ja tasuvad töökohad. Metsas lageraiet ei toimu. Provints Vaata lähemalt ›
0
„Tähelepanu moduleeritakse lainena. Emotsionaalseid seisundeid sisendatakse ja töödeldakse. Sugestiooni korratakse katkematult ja tegelikkus hajub lugematutes suunatud unenägudes. Kriitiline meel uinutatakse mahedalt ja taju luuakse ümber, kiht kihi haaval. Ekraanid aga vilguvad lakkamatult mõistuse pilkases öös.“1 Nõnda kirjeldab uut ühiskondlikku režiimi Jianwei Xun, kelle ülevaatlik raamat „Hüpnokraatia“ („Ipnocrazia“) ilmus esmakordselt Itaalias 2024. aasta sügisel. Kiiresti ilmusid ka teose tõlked pran Vaata lähemalt ›
0
Maroko filmitegija Kaouther Ben Hania on viimasel kümnendil esile kerkinud sotsiaalselt terava režissöörina, kes on Põhja-Aafrika filmikunstile taas edukalt tähelepanu juhtinud. Kümne aastaga on ta teinud rea tähelepanuväärseid filme nagu „Tüdruk ja koerad“, „Mees, kes müüs oma naha“ (parima võõrkeelse filmi Oscari nominent), „Neli tütart“1 ning nüüd ka filmi „Hind Rajabi hääl“2, mis oli eelmise aasta Veneetsia filmifestivalil ehk kõige enam laineid löönud teos. „Hind Rajabi hääles“ kasutatakse tõsielulisi. Vaata lähemalt ›
0
Meie seast on lahkunud noor ja palju jõudnud muinsuskaitsja ning arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder. Tema lahkumine jätab tühjuse, mida on raske sõnadesse panna – nii inimlikus kui ka erialases plaanis. Ida-Virumaal sündinud, kasvanud ja elanud Madis Tuuder õppis Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitset ja restaureerimist ning magistriõppes kunsti ja kultuuriantropoloogiat. Niikaua kui poliitilised olud lubasid, tutvus ta mitmete ekspeditsioonide käigus Venemaa eestlaste diasporaaga, aga ka ingerlaste ja te Vaata lähemalt ›
0
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri igareedestel kontsertidel käies võib saada alati väga rikkaliku, tänapäevaselt kosutava muusikaelamuse osaliseks. Kuulajaid mitmekesiselt kõnetavad rahvusorkestri kontserdid on enamasti publikust tulvil, kuid minule suureks õnneks ei ole (veel) piletitele kolmetunniseid järjekordi või kolmekohalisi hindu. ERSO kostitas teatripäeval kuulajaid üpris kontrastse kavaga: esiettekandele tuli Maria Kõrvitsa orkestriteos „The centre cannot hold“ ja üle väga pika aja sai meie mail ku Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
100% 100 |
Accelerista
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.04.2026 19:08
Viimane uuendus: 18:58.
Uudiste reiting uuendatud: 19:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)