Kahepäevase vahega esietendus aprillis kaks uuslavastust sarnasel teemal: nii Rakvere teatri „Pimekaadris“ kui ka Eesti Noorsooteatri „Nõusolekus“ käsitletakse pedofiilset suhet. „Nõusolek“ põhineb Vanessa Springora samanimelisel autobiograafilisel romaanil („Le Consentement“, 2020), „Pimekaader“ aga Katariina Libe näidendil „Kala pisarad“, mis jõudis Rakvere teatri mullusel näidendivõistlusel esikolmikusse. Andrus Karnau ütleb, et „„Pimekaader“ on Eesti oma Vanessa Springora või siis hoopis David Harrower“ Vaata lähemalt ›
0
„Ta on oma enam kui poolesaja aasta pikkusel loometeel kasvanud algusaastate noorest, vihasest ja modernistliku helikeelega avangardsest autorist silmapaistvaks kunstnikuks omanäolise ja äratuntava helikeelega.“1 „Avastasin peagi, et avangardism oli egoistlik. See oli huvitav käputäiele spetsialistidele, kuid mitte publikule. [—] Ent sel moel oma ideaalidest, vabadusest, identiteedist rääkides ei saanud inimesed aru, see polnud lihtsalt võimalik.“2 Kuidas saavad inimesi mitte puudutada „Tihase sõnumi“ verd. Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta on küll läbi saanud, kuid rõõm eesti kirjakeele juubeliaasta vääriliste raamatute üle tahab jagamist. Ilmus ka kaks väljaannet, kus kajastub kirjasõna kujunemislugu selle murrangulisel ajal, XVII sajandi algusest kuni XVIII sajandi neljakümnendate aastate alguseni. See oli tollal peamiselt vaimuliku kirjakeele kahe variandi, tallinna ja tartu keele kujunemise aeg, mil tõlgiti piiblit, arutati kahel konverentsil piiblikeele üle ning võeti kasutusele lugema õppimiseks sobivam kirjaviis. Kirjakeel Vaata lähemalt ›
0
Kui Tallinna iseloomustavad kajakad, siis Lvivi pääsukesed, kes teevad hommikuti häält sama valjult. Tallinnast lahkudes mõtlesin, et hakkan merd ja kajakaid kindlasti taga igatsema. Paljud ukrainlased, kes on mul aastate jooksul Tallinnas külas käinud, imestavad, et kajakad tunnevad end linnas nii vabalt. Minule on nad linna loomulik osa, nagu ka meri. Üha enam mõtlen, kuidas selgitada ukrainlaste vabadust ja vabadustahet. Kas sellel on ka käegakatsutav mõõde, mõni joon, millega teised... Vaata lähemalt ›
0
Tunnetatav kliima soojenemine mõjutab taimi otseselt, nii kodu- kui ka võõramaiseid. Enam mõjutatuks saavad areaali piiril leiduvad Lääne-Eesti taimed, kes on seni kasvanud soodsamates oludes. Üheks neist on Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav haruldane harilik luuderohi (Hedera helix). Luuderohtu võivad ees oodata suuremad muutused, soojemas kliimas võib ta õitseda ja viljuda sagedamini, anda looduslikku järelkasvu ja muutuda invasiivseks. Niivõrd kuivõrd saab seda looduslike taimede kohta öelda. Luuderoh Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on maalikunstnik Henn Soopalu, kes oli Valga üks tuntumaid autoreid ning kes osales aktiivselt näitustel kuni oma traagilise surmani. Soopalu sündis Tsirguliinas ning suundus pärast kohaliku kooli üheksandat klassi Tartu Kunstikooli, kus õppis aastatel 1964–1968. Selle lõpetamise järel suunati ta küll Tõrvasse kunsti õpetama, kuid peatselt asus ta tööle alles äsja uue kaasaegse hoone saanud Valga kultuurimaja kunstnikuna. See amet tähendas peamiselt ürituste ja nende reklaamide kujundamist ning näi Vaata lähemalt ›
0
Kalarannas saab talvel meres ujuda ja suvel murul piknikku pidada – kedagi ei häiri seal tekil pikutaja ega laste hõisked. Noblessneris on mänguväljakud suletud väravate taga ja varba saab vette kasta vaid erasauna territooriumil. Rotermannis tähendab ajaveetmine peamiselt kohviku terrassil kohvijoomist ja poode pidi jooksmist. Need kolm esindavad Tallinna eraomandis avalikku ruumi, mis on pealtnäha loodud sarnastel alustel, kuid pakuvad linlasele väga erinevat kogemust. Omandireformi tulemusena (nüüdseks o Vaata lähemalt ›
0
Mies van der Rohe auhinna pälvis tänavu Charlerois asuv Chapex (Palais des Expositions de la Ville de Charleroi), Joseph André projekti järgi 1948. aastal ehitatud hiiglaslik näitusepalee, millele arhitektuuribüroo AgwA on nüüd andnud uue elu. Kunagist tööstuslinna võimsust sümboliseerinud näitusehoone on hoolika rekonstrueerimise ja ajaloo väljapuhastamisega taaselustatud avaliku ruumina. AgwA juures sain võimaluse läbida erialase praktika aastatel 2018-2019, mil Chapexi hoone ümberprojekteerimine oli täie Vaata lähemalt ›
0
„Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ – see vanasõna võiks ilmestada kainet talupojamõistust, mille puudust pidevalt välja tuuakse. Ütlus võiks silme ees olla ka organisatsioonide juhtidel, kes on väga agaralt asunud tegelema ruumiloomega, kavandama linnu ja kujundama arhitektuuri. Tallinna linnapea Peeter Raudsepa ERRile* antud intervjuust kumab läbi, et arhitektide maffia on süüdi ehitamise kalliduses, sest arhitektid muudkui suruvad peale oma rätsepaülikonnana tehtavaid lahendusi. Kordagi iseenda ja oma Vaata lähemalt ›
0
On veel üks taevas – alati vaikne ja klaar. On veel üks päikesesära, ka siis, kui seal on pime Emily Dickinson Oma uuel isikunäitusel „Kromaatiline triiv“ on Kristi Kongi muutnud Kumu suure saali vägevaks veiklevaks paralleelmaailmaks, kus välja pandud maalid mõjuvad äkiliste mõtete, hajusate muljete või efemeersete fantaasiatena, mis kõik sähvivad sõgedalt ringi kunstniku teadvuses. „Kromaatiline triiv“ saab alguse käänulisest laskumisest suurde saali – Kumu siseõue poole vaatavad aknad on... Vaata lähemalt ›
0
Looduse märkamine ja tähelepanekute eri vormides üles tähendamine on kultuuritraditsioon, osa igapäevasest keskkonnaga suhestumisest. Selle näiteks võib tuua läbi aastate ilmamuutuste jälgimise logiraamatutes ja päevikutes, esimeste kuldnokkade saabumise märkimise seinakalendrisse, looduse, koosluste ja maastike kirjeldamise, joonistamise ning pildistamise folkloristide ja etnoloogide välitööpäevikutes, RMK matkaradade külalisraamatud, ühismeedias populaarsust koguva looduspäevikute pidamise või taimede joo Vaata lähemalt ›
0
Merle Karro-Kalberg, „Kas arhitektuur on luksus?“ Arvi Anderson, „Gigastruktuuride teine elu. Kuidas elada hiiglasega?“ Maarja Matteus, „Eraomandis avalik ruum“ Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Filharmoonia esseekonkursi võidutööd Vestlusring Balti levimuusika ajaloost Juhan Raud vestles kunstnik Kristi Kongiga Maarja Pärtna, Lona Päll, Riin Magnus, „Miks kirjutada ja jutustada loodusest linnas?“ Marko Uibu, „Õiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut“ Heldur Sander, „Loodusharuldane luuder Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (EKKÜ) kuulutas välja 2026. aasta aastapreemiate laureaadid. Kadi Polli ja Triin Kröönström pälvisid tunnustuse monograafia „Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas“ eest ning Peeter Talvistu pikaajalise panuse eest Tartu ja Lõuna-Eesti kunstielu arendamisse. Kadi Polli ja Triin Kröönström pälvisid aastapreemia monograafia „Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas“ eest. Tegemist on väga põhjaliku ja metodoloogiliselt uuendusliku käsitlusega ühest 19. sajandi s Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teaduste Akadeemia kuulutab välja kuue uue akadeemia liikme valimised järgmistes valdkondades: Akadeemia president Mart Saarma selgitas, et uute akadeemikukohtade avamisel arvestas akadeemia peamiselt kahte asjaolu. „Esiteks on Eesti Teaduste Akadeemia Eesti valitsuse, Riigikogu ja teiste asutuste sõltumatu teadusnõustaja, koostades tõenduspõhiseid ettepanekuid kaalukatel teemadel nagu kliimamuutused, tehisintellekt, maapõuevarad, geenitehnoloogiad, rahvatervis jne. See eeldab laiapõhjalist teadus- ja Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis grupinäitus „Linnautoopia III. Leitmaa“. Kümme graafikakunstnikku on võtnud kujutada linnateemalisi ulmasid. Näituse keskmes on linna peavoolulisest kujutamisest kõrvale jäävad nähtused ‒ kunstnikud leiavad linnaruumist nähtamatut, äärepealset, absurdset ja kujutlevad sellest inspireerituna uusi maastikke, mustreid ja kujundeid. „Sel korral on kunstnike vaatenurgad libisenud linnalisuse äärealadele. Need on kohad, kust linn hakkab, või ku Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 18. juunil kell 17.30 avatakse Andra Jõgise näitus „Vaikivad tunnistajad“ Hop galeriis. Valged laelambid Estonia puiesteelt, EKA hoonest, mida enam ei ole. Viimased Līvāni klaasitehase piimjad kuplid ja kupad puhutud joogiklaasidelt, mis rändasid kurat teab kuhu. Ning vahuvein, mis sai joodud esimesel septembril, taaraklaas jõulupeo laualt, veinipudel, mis sai tühjendatud uute magistrantide auks, šampus TASE avamise õhtult. Katkine Tarbeklaasi vaas kolimiskastist ning põrandale müksatud piimaka Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Lembe Rubeni isikunäitus „Punkti ja joone vahel“. Kunstnik uurib oma loomingus punkti ja joone, alguse ja lõpu vahelisi seoseid. Alguspunkt on alati lõpp-punkti seeme. Kas igas esimeses impulsis sisaldub kogu võimalik trajektoor? Kust tekib see punkt, mis paneb inimese liikuma – nähtamatu põhjus, mis annab tahtele kuju ja suunale mõtte? Olemine on objektide ühest punktist teise liigutamine. Et see ei... Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Ulla Schildti isikunäitus „Ühised lähenemised (metsikud alged)“. Näitus koondab Ulla Schildti (FI/NO), Joosep Kivimäe (EE) ja Beate Peterseni (NO) teoseid, mis käsitlevad ühiselt seda, kuidas me mõistame loodust, tehnoloogiat ja inimese kontrolli alt väljaspool olevat maailma. Erinevate meediumite kaudu uurivad kunstnikud süsteeme, mis kujundavad tänapäeva elu, alates ajaloolistest dokumentidest, kliimajuhtimisest ja ökoloogilisest Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise tantsurepertuaari tõi vaikselt selja taha libisev kevad double bill’i ehk emakeeli kahe lühiteosega balletiõhtu: kunstilise juhi Jevgeni Gribi juba tuttava käekirja poeetilise edasiarenduse „Läbi/paistev“ ning rahvusvaheliselt tuntud koreograafi Edward Clugi arhailise alltekstiga „Kevadpühitsuse“. Tärkava looduse vastupandamatu jõud ja pungade puhkemise õrnus on neis lahutamatute vastanditena sees – instinktiivse, primaarse, toore, üdini ausa koreograafia põnevad näited mõlemad. Teoste ühenduslüli Vaata lähemalt ›
0
Faehlmannil on keelte keetmisest kuulus muistend, kus keetja Vanataat teadis, mida kellele keeta. Praegu toimub keele keemine, aga keetjat pole näha. Igaüks keedab paja oma nurgas oma suppi. Inimesed ei suuda enam suuliselt suhelda. Lugesin töölesoovijast, kes pahandas, et firma talle helistas, mitte ei saatnud sõnumit. Aga kirjalik keel pole loodud dialoogi pidamiseks. Kirja tüüpiline lauseehitus, sõnade valik ja kasutus erinevad suulise keele mallidest nagu öö ja päev. Osa uurijaid... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Autoleht.ee
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
Ituudised
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.07.2026 10:17
Viimane uuendus: 10:14.
Uudiste reiting uuendatud: 10:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)