Kuigi olen tööalaselt juba aastaid väike vabakutseline reklaami, kommunikatsiooni ja turundusvaldkonnas, pole mul siiani riidekapis selle rolli jaoks vajalikku kostüümi. Mul pole kukeka mõõtu viigipükse, tihedalt ümber keha istuvat polosärki ega valgeid spordijalatseid. Samuti ei viitsi ma käia väga tihti juuksuri juures, et soeng püsiks tuletiku pikkune. Ja valget nutikella mul ka pole. Ma ei viitsi kelkida LinkedInis, kui õnnelik ja tänulik ma ühe või teise kogemuse või inimese eest... Vaata lähemalt ›
0
Nädal otsa andsid meediajuhid ja -tundjad turmtuld kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu pihta. Seadusega antakse valitsusele ja selle allasutustele võim piirata informatsiooni vaba levikut nii sisuliselt kui ka tehniliselt, kui riigis on maksma pandud erakorraline või sõjaseisukord. Mahukas seadus piirab kodanike põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi mitme kandi pealt, kuid teabe levitamine ja sõnavabaduse piiramine on jäänud eelnõu menetlejatel juhtumisi või asjatundmise puudumise tõttu mõttega kaalum Vaata lähemalt ›
0
Meie kultuur on aastasadade jooksul karjapidamisest läbi põimunud küll kommete, tavade, kõnekäändude, vanasõnade ja muidu rahvatarkusega. Võib oletada, et suurem osa arhiividesse kogutust on praeguseks ilma praktikata teadmised, sest karjapidajate osakaal on ühiskonnas kaduvväikeseks kahanenud. Kui enam ei peeta kariloomi, kaotab ka see rikkalik kultuur oma tähenduse, kaotab sügavuse, miks just nii öeldakse ja mis selle põhjustanud on. Kõige kiiremini muutubki suuline traditsioon, kuid ka varasemad usundili Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kirjanduse Teabekeskus tähistab tänavu oma 25. tegevusaastat. Uurisin keskuse juhilt Ilvi Liive-Roosipuult, mis keskuses teoksil ja mis tulemas ning kuidas läheb eesti kirjandusel laias ilmas. Hakatuseks statistikat. Kui palju eesti kirjandust on veerand sajandiga teistesse keeltesse tõlgitud? Selle aja jooksul on teistesse keeltesse tõlgitud ligikaudu 1800 eesti kirjandusteost. Kui sajandi alguses tõlgiti ilukirjandust aastas paarkümmend raamatut, siis nüüd saja ringis. Jõudsalt on kasvanud ka keelte Vaata lähemalt ›
0
Kaarel B. Väljamäe on eesti luules kohal olnud hää isepäise üksiklasena. Olen tema melanhoolseis-nostalgilisis-sentimentaalseiski poeesides tundnud mingit hingesugulust, äratunnetatud mõistmist. Mulle on ta olnud olulisemate kaasteeliste, luuletajate hulgas me ajas. Kui „Suur mees juba“ (2012) on kuidagi õrn ja isiklik, argiselt poeetiline, siis „Haugub, hammustab, tapab! Hingad, hingad, ei hinga …“ (2023) on kohutav sissevaade valusse-loobumisse-kadumisse … Väga olulised kogud mu jaoks. Tänava- ja eluteate Vaata lähemalt ›
0
„Õitseb teater rannaliival, aga ka küünis ja köstrimajas“, Tambet Kaugema vestleb Kaili Viidasega Kirjanduslik jalutuskäik Helsingis Jan Kausiga Pille-Riin Larm vestles Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juhi Ilvi Liive-Roosipuuga Intervjuu režissööri assistendi Ingrid Cristea Vendeliniga Ingrid Ruudi vestles arhitektuuriajaloolase Iulia Stăticăga Hana Geara, Lill Sarv, Kaidi Põldoja, „Metsik mäng linnas“ Raivo Kalle, „Elulisi rahvatarkusi ja kombeid karjapidajatelt enne ja nüüd“ Heli Valtna, Raili Lilo, „Majand Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstiakadeemia traditsiooniline lõputööde festivali TASE on iga-aastane eesti noore kunsti, disaini, arhitektuuri ja kunstikultuuri tippsündmus. Tänavune festival naaseb tervikuna EKA linnakusse, avades publikule nii senised õppe- ja tööruumid, Valge maja laborid, monumentaalstuudio, ning teadus- ja arendusruumid kui ka veel arendamisel olevad hooned. Välja tuuakse kogu kunstiakadeemia loomekaar.TASE toimumine EKA linnakus on osa laiemast arengust, mille raames kunstiakadeemia linnak laieneb avatud õ Vaata lähemalt ›
0
Sellesuvise väljapaneku leitmotiiviks on kahe ilmasõja vahel Saksamaal sündinud laul “Läänemere lained”. Kauni meloodiaga valss, mis ühendas meid ka siis, kui raudne eesriie Läänemere-äärseid rahvaid lahutas. Suur osa Läänemeremaade kunstnikest maalis lõuendile oma tundeid armastatud meloodiat vaid kandlemänguna kuulates. Mõned kunstnikud lähtusid aga laulu sõnadest, mis jutustab kadumaläinud kodust ja selle asemel kõrguvast vanast kasest. Tänavune aktinäitus elustab juba 30 aastat tagasi alanud koostööd E Vaata lähemalt ›
0
A-Galeriis avatakse 5. juunil kl 18 kolm näitust: Eilve Manglus seifis, Reet Salonen ja Elis Liivo akendel. Näitusel “Tundlikud teemad. Taandumine” käsitleb Eilve Manglus läbi ehete seda, millest sageli eelistatakse mööda vaadata või sootuks vaikida. Oma teostega ta teeb nähtavaks kuidas looduses kehalisuse ja surmaga seotud tabud puuduvad ning kasutab materjalidena pabulaid, koljusid ja hõbedat ning põimib julgelt traditsioonilist ehtetööd kaasaegsete tehnoloogiliste väljendusvahenditega. Eilve Manglus (19 Vaata lähemalt ›
0
Pallase lõputööde näitus toob vaatajateni noorte loojate värsked ideed ja ühiskondlikud vaated. Reedel, 5. juunil kell 17.00 avatakse Kõrgema Kunstikooli Pallas 2026. aasta lennu lõputööde näitus “Lend 2026“, kus saab tutvuda noorte kunstnike ja disainerite värske loominguga ning konservaatorite oskusliku kultuuripärandi hoidmisega. Galerii Pallas kolmel korrusel eksponeeritud teosed peegeldavad lõpetajate omanäolist maailmatunnetust ning käsitlevad nii isiklikke kui ka ühiskondlikult olulisi teemasid. Näi Vaata lähemalt ›
0
1. aprillil sain Kultuurkapitali Audiovisuaalselt sihtkapitalilt vastuse oma rahastustaotlusele. Mind jahmatas seal üks lause: „Selles taotlusvoorus taotleti sihtkapitalilt 3 384 386 eurot, jagada oli 661 142 eurot“. See tähendab, et ainult umbes 19% taotletud summast sai rahuldatud. Alguses mind üllatas, et kultuurkapitalil tuleb oma otsust põhjendada. Siis mõistsin, et avalikul kultuuriinstitutsioonil lasub märkimisväärne vastutus selgitada laiemalt, et toetusega saadi katta vaid viiendik vajadusest. Kult Vaata lähemalt ›
0
Keskkonnaaktivismist räägitakse sageli kui võitlusest, vahel lausa sõjast. Võitluse asemel näen aga looduskaitsjate tegevuses rohkem soovi hoida. Tihti on algaja looduskaitsja esimeseks sammuks kodukoha raba, jõe või metsatuka eest seismine. Elukeskkonna ja loomade kaitsmisele pühendutakse sageli õhinapõhiselt, vabast ajast. Selle tuumaks näib olevat lakkamatu, sageli nähtamatu ja tihti kurnav hooletöö, mida iseloomustab ressursinappus, mis tähendab, et pidevalt jõutakse tegeleda palju vähemaga, kui vaja ol Vaata lähemalt ›
0
„Eluisu“ ei ole klassikaline jutustus, vaid hetkedest koosnev elupeegel. Kaotus, kriisid ja argised kogemused põimuvad teoses vaikseks, ent mõjusaks tervikuks. Eia Uusi autobiograafiline ja mõtisklev proosateos meenutab nii ülesehituselt kui ka sisult päevikut. Pihtimuslike sissekannete juurde on märgitud nende kirjutamisaeg – alates 2018. aasta sügisest kuni praeguseni. Iga peatükk toimib iseseisva mõttefragmendina, kuid koos moodustavad need ühtlase arengukaare – liikumise kriisist tasakaalu, teadlikkuse. Vaata lähemalt ›
0
Pole kahtlust, et Leedu ajalugu on põnev ja mitmetahuline ning et selle tähendus ulatub kaugelt üle praeguste riigipiiride. Kesk- ja varauusajal oli Leedu suurvürstiriik idapoolse Euroopa suurvõim, mis konkureeris Moskooviaga varasemate Kiievi-Vene maade pärast. Ühtlasi kasvas ta poliitiliselt, religioosselt ja kultuuriliselt kokku Poolaga, kuni 1569. aastal loodi Lublinis ühisriik Rzeczpospolita. Leedu suurvürstiriik on praegugi üks peamisi rahvusliku identiteedi allikaid – ja mitte ainult Leedus, vaid ka. Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal olen üha sagedamini kohanud mõtet, et kuigi maailm on teinud tohutu tehnoloogilise hüppe, ei ole inimene muutunud rahulikumaks. Digitaalsed lahendused peaksid elu lihtsustama ja andma rohkem hingamisruumi, ent mida rohkem me oma elu optimeerime, seda vähem jääb aega iseendale. Vabanenud hetked täidame uute ülesannetega. Kui tööd on palju, kurdame koormuse üle, kui vähem, leiame kiiresti midagi asemele. Justkui ei oskaks inimene olla rahul ei töö külluse ega selle... Vaata lähemalt ›
0
Alexander Stubb on Soome vabariigi XIII president, kes astus ametisse 1. märtsil 2024. aastal. Seda raamatut hakkas ta oma sõnade järgi kirjutama 2020. aastal, olles sel ajal Firenzes tegutseva Euroopa Ülikooli professor. Võib-olla oleks raamat tema ülikoolikarjääri jätkumisel olnud akadeemilisem, ent praegu kujutab see enesest rahvusvahelise korra kujunemise ajaloo ja rahvusvaheliste suhete teooria, isikliku arenguloo, kuulsate inimestega kohtumiste, diplomaatia telgitaguste jms kombinatsiooni. Lugejad on. Vaata lähemalt ›
0
On kevadsuvi ja lahti on rullunud traditsiooniline lõpuaktuste ja õievahu laine. Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjon ja Eesti Tööandjate Keskliit saadavad laiali kirja „Oskustööjõu puudus pidurdab Eesti arengut“. Pealkiri on muidugi eksitav: ega tööandjad Eesti arengu pärast muretse, nemad vaatavad haridust läbi kitsa prisma omaenda huvidest lähtuvalt. Kuigi seitsme punkti hulgas on selliseid, millega ilmselt paljud esialgu nõustuksid, kas või näiteks õpetajate järelkasvu tagamine, on tekst vaid kerg Vaata lähemalt ›
0
Eesti keskkonnakorraldus toetub suuresti riiklikele seiresüsteemidele, mis peaksid andma otsustajatele usaldusväärse ja suundumusi näitava pildi keskkonnaseisundist. Tulenevalt spetsialistide ja ressursside piiratud hulgast ei ole võimalik kõike igal pool ja pidevalt jälgida, mistõttu jääb keskkonnaseire paratamatult lünklikuks nii ruumiliselt kui ka ajaliselt. Teisalt keskkonnaprobleemid komplitseeruvad ja põimuvad ning kasvab vajadus asja- ja ajakohaste andmete järele. Samal ajal tegutseb Eestis tuhandeid Vaata lähemalt ›
0
Kui silmi kinni hoides päikesesse vaadata, näeme valgust läbi laugude punaselt. Kui silmad taas avada, näib maailm meile võrkkestas asuvate kolvikeste reageerimise tõttu tavapäratult sinakana. Seesugusesse õrnsinisesse on mähkinud režissöör Maura Delpero ka Põhja-Itaalia mägiküla Vermiglio. Et „vermiglio“, mis on ka filmi pealkiri, tähendab itaalia keeles sõna-sõnalt sellesama sinise vastandit – sügavpunast – on küll kokkusattumus. Delpero on isegi naljatanud, et küla nimi on tema meelest täiesti vale ja fi Vaata lähemalt ›
0
Me elame ajastul, kus tehniliselt on kõik võimalused olemas, et meie ette jõudev maailmapilt oleks rikkalikum kui kunagi varem. Meil on piiramatult infot, miljoneid allikaid ja kultuurilist mitmekesisust, mis võiks teha meie arusaamise maailmast peaaegu täiuslikuks. Ometi jõuavad meie ette kõige sagedamini lood, mis mahuvad lühikesse pealkirja, ühte emotsiooni või üheselt mõistetavasse vastandusse. Keerukus on olemas, aga ei jõua meie ette. See ei juhtu sellepärast, et inimesed oleksid muutunud pealiskaudse Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
ERR
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.06.2026 05:41
Viimane uuendus: 05:26.
Uudiste reiting uuendatud: 05:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)