Maarja Kangrol on metsik pauer sees. Temas on sedasama terast mis Kaja Kallases, kes viis peaministrina pisikese Eesti maailmakaardile ja on saanud mõjukaimaks eestlaseks läbi aegade. Sedasama leppimatut sisu, mida näitas üles Kersti Kaljulaid presidendina häbiväärse ekreikke ajal, kompromissitust, mida üldiselt presidendilt ei eeldata – te võrrelge vaid teda praeguse vatise pehmiku, mahemuhedikust riigipeaga, kelle pärast peab tundma häbi. On hea, et kirjanike liidul on niisugune juht nagu Maarja Kangro,... Vaata lähemalt ›
0
Alustan kurvast tõdemusest: Simone de Beauvoiri teoste tõlkeid eesti keelde on kriminaalselt vähe. Seetõttu on eriti rõõmustav, et üks neist vähestest on just „Väga kerge surm“ („Une mort très douce“, 1964). De Beauvoiri terav, kohati lausa halastamatu tähelepanu olmedetailidele põimub teoses sisekaemusega: autor mõtiskleb oma suhte üle emaga ja kirjeldab raame, kuhu ühiskond surus Françoise de Beauvoiri (neiupõlvenimega Brasseur). „Väga kerge surm“ ei ole biograafiline teos, kus ema elu rullitakse... Vaata lähemalt ›
0
Mõni lasteraamat jutustab loo, mõni õpetab, mõni lohutab. Vahel satub kätte ka niisugune, et paneb kuulama, mida laps tunneb. „Salalaegas“ on üks neist raamatutest. Katrin Tõnissoni ja Ulla Saare koomiksiraamat „Salalaegas“ on raamat tunnetest, mis on liiga suured, et neid kohe mõista või taltsutada. See viib lugeja väikese poisi Atsi maailma, kus ka kõige tavalisemates olukordades annab endast märku miski nähtamatu, kuid väga mõjukas – Pusa. Atsi kõhus on salalaegas,... Vaata lähemalt ›
0
156 minutit ja 31 kaadrit („Torino hobune“1), 432 minutit ja 172 kaadrit („Saatana tango“2). Vaatan aknast välja märtsikuu sombusesse taevasse ja ausalt öelda pole mul õrna aimu, kui mitu aastat, tundi ja veel vähem, kui mitu kaadrit see kõik veel kesta võib. Tarri nime mainides ei saa üle ega ümber teda saatvast aeglase filmi (ingl slow cinema) liikumisest. Edasi vaadates võiks küsida, miks sel märtsikuul Sõprusesse või Elektriteatrisse Béla Tarri... Vaata lähemalt ›
0
2. märtsil, Friedebert Tuglase 140. sünniaastapäeval anti Underi ja Tuglase kirjandusinstituudi muuseumis üle Tuglase novelliauhinnad. Žürii tunnistas auhinna väärilisteks järgmised teosed: Silvia Urgas, „Eestimaa puit“ (Looming, nr 1) fs, „Stefan“ (Vikerkaar, nr 9) Žürii liige Piret Jaaks: „Silvia Urgase „Eestimaa puit“ kütkestab jõulise kujundiloomega, laiendab žanripiire ning pakub ühtaegu elutervelt humoorika ja vahedalt sotsiaalkriitilise läbilõike Eesti ühiskonnast.“ fsi „Stefani“ puhul, kus kujutata Vaata lähemalt ›
0
Küllap on lätlaste Riia Kunstiteater (Dailes teātris) eesti teatrisõbra teadvusse jõudnud peamiselt 2024. aasta kevadel esietendunud Bulgakovi „Meistri ja Margarita“ mastaapse lavastuse kaudu, mille lavastusmeeskonnas annavad tooni eestlased: Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, Jüri Nael ja Jakob Juhkam. Eesti publiku invasioon selle lavastuse etendustele on kasvanud niivõrd suureks, et nüüdsest on teater ingliskeelsetele subtiitritele lisanud koguni eestikeelsed. (Kas keegi kujutaks ette, et mõni Läti lavastaja. Vaata lähemalt ›
0
„Galatea triumf“ demonstreerib ulme, futurismi ning ennustamise ühist pealisülesannet, mille tõttu ka kõik kolm ühtmoodi ämbrisse astuvad. Sattudes juba etteaimatavalt esteetilise korduse ning retrohõngu lõksu, peab võtma – nagu iga tulevikukunstinäituse puhul – uue maailma vormiliste väljenduste suhtes positsiooni, mida anno Domini 2026 võib olla võimatu välja mõelda. Alapealkiri „Kunst tehisaru ajastul“ sobib naljaga pooleks tänapäeval kirjeldama iga teost kunstiajaloos. Näitus ise aga esindab kahte võima Vaata lähemalt ›
0
Eesti Vabariigi 108. aastapäevale pühendatud Sänni Noormetsa autoriloomingu ja Anna-Liisa Elleri improvisatsioonidega Eesti Rahvusmeeskoori kontsert lähtus rahvamuusikaseadetest. Kava kohta ei kõneldud enne peaaegu midagi, ometi tekib, kuuldes väljendeid „ennemuistne“ ja „vana muusika uues kuues“, üsnagi piiritletud kujutlus. Võtsin enesele eesmärgiks uurida, millise eelhäälestuse see loob. Häälestus pani täkkesse. Tunniajane kammerlik kontsert koosnes miniatuuridest, mis juba oma lühikese kestuse tõttu esi Vaata lähemalt ›
0
Lavastus kõneleb Daugava jõesaarest nimega Zaķusala, kust 1970. aastatel sunniti elanikud lahkuma, et ehitada sinna Riia telemast ja -maja. Kogenematule silmale võib piklik saar jääda märkamatuks, aga seda leida pole keeruline: kui astuda bussijaamast jõe äärde, siis jääb saare läänepoolne tipp otse ette. Asula oli kunagi saare keskel, umbes seal, kust praegu suur sild üle läheb. Mullu novembris esimest korda rambivalgust näinud „Õunapuuõites jõe“ võiks liigitada kodulooliseks näitemänguks, kui seal... Vaata lähemalt ›
0
Meid seob armastus ruumi vastu. Räägime reaalsustajust ja kujutlustest, loovusest ja uurimistööst. Siinne vestlus on üdini loov: oleme vabastanud end ruumilahenduste pragmaatilisest poolest, et ruumi märgata ja sellega suhestuda nii visuaalselt kui ka seda sõnastades. Kuidas siis peegelduvad Jan Kausi ja Sirja-Liisa Eelma otsingud ja püüdlused pealispinnal ja sügavustes? Arutelu ruumikogemuste, -tähenduste ja -tõlgenduste teemal leidis aset kunstnike liidu kohvihommikul jaanuari lõpus. Miks peab ruumist rä Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeva muusikutel on lihtsam kui kunagi varem oma loomingut ise välja panna, aga ka lihtsam jääda muu kireva hulgas märkamatuks. Üks võimalus on panna end proovile noortebändide showcase-konkursil, kust saab lavakogemuse korralikus klubis, vaevata leitud uue publiku ning muidugi ka auhindu ja tunnustust. Konkurss „LiveStage.Youth“ pakkus meeleoluka elamuse nii osalejatele kui ka publikule. Finaali pääses kümme artisti ehk viiendik kandideerinutest. Kõigil lubati esitada kolm pala, et nad annaksid oma ole Vaata lähemalt ›
0
Kestlikku siiret ehk Euroopa Liidu mõistes „õiglast üleminekut“ mõtestatakse enamasti kui majanduse vabastamist kasvuhoonegaaside heitmetest. Ometi on teadlased juba üle kümnendi rääkinud, et siire toob kaasa ühiskondlik-kultuurilise süvamuutuse nii elanike kui institutsioonide jaoks. Oskusliku juhtimise korral teisenevad ühiskonnaelu eri sfäärid rööbiti ja üksteist võimestades, oskamatu või puuduva juhtimise korral aga doominoefektina. Seetõttu kõneldakse teadusringkondades üha sagedamini mitmemõõtmelisest Vaata lähemalt ›
0
Sveta Grigorjeva Triin Soometsa luulekogust „Jäälind“ Riho Västrik, „Grigori Kromanov 100“ Grigori Kromanov 100 Silver Õun Béla Tarri filmidest Tristan Priimägi vestles saksa filmirežissööri Mascha Schilinskiga Marin Mõttus, „Kirjanduse veritsev serv“ Margit Keller ja Triin Vihalemm Ida-Virumaa tulevikust Robin Lek, Triinu-Liis Tuhkla, „Kes on naine? Kes on mees?“ Gregor Kulla, „Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu“ Tüüne-Kristin Vaikla vestleb Jan Kausi ja Sirja-Liisa Eelmaga Johanna Holvandus-T Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 4. märtsil kell 17.00 avatakse Tartus Jakobi galeriis Läti tekstiilikunstniku Laura Dzērve näitus „Balti lõimed: kaotus”. Näitus jääb avatuks 27. märtsini. Euroopa seisab silmitsi süveneva demograafilise kriisiga, kus hääbuv rahvaarv ja ühiskonna vananemine pole enam pelgalt statistilised näitajad, vaid eksistentsiaalne väljakutse. Laura Dzērve näitus „Balti lõimed: kaotus” käsitleb seda valusat ja sageli ebamugavat reaalsust tekstiilikunsti taktiilses keeles. Kunstnik esitab küsimuse meie põlv Vaata lähemalt ›
0
IDEAALMAASTIKUD / IDEAL LANDSCAPES Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus Uue Kunsti Muuseumis 7. 03. 2026 – 24. 05. 2026 avamine 7. märtsil kell 14 Mida industriaalsemaks muutub elukeskkond, mida harvemaks jääb puutumatut loodust kõigi inimeste tarbeks, seda kesksema koha hõivab maastikumaal kaasaegse maalikunsti teemana – nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Maastik motiivina domineerib näiteks Anselm Kieferi ja David Hockney uuemas maaliloomingus, kui nimetada maailma olulisemaid maalikorüfeesid. Eesti kunst Vaata lähemalt ›
0
Eesti õiguskultuuri jaoks oli 26. veebruar 2026 kurb päev. Meie hulgast lahkus ootamatult ja ebaõiglaselt vara isa ja abikaasa, õigusteadlane, endine riigikohtunik, õppejõud, tervisesportlane ja suur inimene Urmas Volens. Ta oli 49aastane. Urmas Volensi lahkumisega kaotas Eesti õigusteadus XXI sajandi esimese veerandi ühe kõige väljapaistvama õiguse mõtestaja, suure missioonitundega mõtleja, põhimõttekindla moraalse majaka, õigus- ja kohtusüsteemi arendaja, professionaalsete õigusteadmiste edasiandja ja õig Vaata lähemalt ›
0
2.–8. märtsini toimub teist aastat naistenädal, mis kutsub naistepäeva tähistama viisil, mis ei piirdu vaid lillede ja kommidega, vaid keskendub naiste õigustele, turvalisusele ja rollidele ühiskonnas. Feministeerium korraldab naistenädalat koostöös idee algatajate Patricia Suimetsa, Ruth Sisaski ja Lena Kurega. Koos enam kui 20 organisatsiooniga saab Tallinnas, Tartus ja Narvas käia kinos ja peol, näitusel ning enesekaitsetrennis, töötubades ja vestlusõhtutel. Sel aastal on korraldajate teravama tähelepanu Vaata lähemalt ›
0
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari avab kevadhooaja kõigi aegade parimast suusahüppajast Matti Nykänenist rääkiva avameelse portreefilmiga. Miks sai neljakordsest olümpiavõitjast ja kuuekordsest maailmameistrist alkohoolik ja vägivallatseja? Selle üle mõtisklevad esimest korda laiema avalikkuse ees tema ema, õde ja tütar – need, kes tundsid Mattit kõige paremini. „Legend Matti Nykänen” otsib inimest legendi taga ja küsib, kas allakäiguspiraali saanuks vältida. Soomes vastakaid arvamusi tekitanu Vaata lähemalt ›
0
Alates 06.03 on A-Galerii seifis avatud eesti metallikunstniku Nils Hindi isikunäitus „Toores tükk musta rauda“. Tooreks võib nimetada materjali, mis hoiab endas potentsiaali muutuda, kuid mida pole veel teisenemise tarvis töödeldud. Kui plaanis pole teha midagi, muutub toormaterjal lihtsalt materjaliks. Ometi ei püsi ka staatilises ja tahkes olekus miski paigal vaid osakesed rabelevad juhuslikult neile määratud koha ümber. Näitus räägibki tegemise ja mittetegemise keerukast sundvalikust. Nils Hint (1986) o Vaata lähemalt ›
0
19.–21. juunini peetakse Riias XX Balti üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis toob kokku ligi 5000 üliõpilast Eestist, Lätist ja Leedust. Tegemist on Baltimaade suurima tudengite kultuurisündmusega – osalema oodatakse 66 koori, 44 rahvatantsuansamblit ja 9 puhkpilliorkestrit. Gaudeamuse Eesti-poolse peakorraldaja Kulno Kungla sõnul soovib Eestit Riias esindada üle tuhande laulja, tantsija ja pillimängija. „See näitab, et üliõpilaskultuur elab ja areneb. Gaudeamus annab noortele võimaluse koged Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Ülikool
|
0% |
Ituudised
|
0% |
Rahageenius
|
0% |
Femme
|
0% |
Vormsi
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 12:28
Viimane uuendus: 12:24.
Uudiste reiting uuendatud: 12:23.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)