Mitmes Eesti paigas on hing sisse puhutud väärarusaamale, nagu oleksid sealsed elanikud (kohalikud) kaugetest maadest tule ja mõõgaga saabunud koloniaalimperialistide süütud ja õnnetud ohvrid, kuid kelle tegelik staatus on ja peabki olema võrdne põlisrahvaste omaga ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni tähenduses. Tähendab, neile tundub, et nad on kogukonnana elanud mingis piirkonnas ammu enne kui teised, mistõttu neil on ka ainuõigus määrata maakasutuse ja elukorralduse viise sellel alal, tänapäeval sii Vaata lähemalt ›
0
Kreegi päevade kontsert 8. VI Haapsalu toomkirikus. Margo Kõlar (torupill), Ene Salumäe (orel), Liis Kibuspuu (flöödid, löökpillid, nyckelharpa), Ingrid Hanst (nyckelharpa, löökpillid), Liisi Koikson (hääl), Raun Juurikas (klahvpillid) ning keelpillikvartett M4GNET koosseisus Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits-Reimal (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Kavas Margo Kõlari, Pärt Uusbergi, Liisi Koiksoni ja Raun Juurika ning Matis Leima Vormsi rahvapäraste koraalivariantide ja Vaata lähemalt ›
0
29. mail Niguliste muuseumis kunstiajaloolase ja muinsuskaitsja Villem Raami 115. sünniaastapäeva tähistamise puhul peetud ettekanne. Ühel hetkel Siberis olles kirjutab Villem Raam oma teismelisele tütrele – keda ta polnud veel kunagi näinud, sest kui Raam ühel juunikuu hommikul oma abikaasa sünnitusmajja viis ja tagasi koju läks, helises varsti tema telefon, keegi ei rääkinud midagi, varsti juba koputus ja siis juba kõik muu –, et tütar oleks hoolikam oma kirjatehnikaga. „Muuseas... Vaata lähemalt ›
0
Ameerika maalikunstnik Philip Guston olevat kord viinud Itaalias oma noored kolleegid Piero della Francesca freskosid vaatama. Noored maalikunstnikud, kes olid harjunud uuema kunstiga, ei olnud freskodest kuigivõrd vaimustunud. Näiteks olevat üks kurtnud, et kõikidel tegelastel on nii tuimad ilmed, kuigi ühel freskol torgatakse kellelegi oda kõrri. Selle isiku nägu peaks olema tardunud grimassiks, mitte ennastunustavalt kaugusse vaatav. Gustoni see aga ei heidutanud. Ta juhtis tähelepanu tõsiasjale, et real Vaata lähemalt ›
0
Tühermaa on vaheala – koht, kus linn pole nagu linn ja maastik pole nagu maastik. Ühiskonnas käsitletakse tühermaid eelarvamusega, üldjuhul probleemina, kuid kas siinkohal ei ole probleem valesti püstitatud ja tühermaid tuleks hoopiski vaadelda kui lahendusi? Ja lahendust millele? Selle üle me järgnevas vestlusringis EKA urbanistika õppejõududega arutlemegi. Millest me räägime, kui räägime tühermaadest? Sõnaveeb ütleb, et tühermaa on väheväärtuslik ja kasutamata, tühi lage maa. Ometi toimub tühermaadel nii. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Pagulasabi programmidest võtab igal aastal osa tuhandeid pagulastaustaga inimesi, kelle kogemusi ja vajadusi seirab pagulasabi regulaarselt nõustamisliinil, kohanemist toetavatel koolitustel ja kogukonnaüritustel. Allolevas artiklis vaatlen, mis oli 2025. aasta esimeses kvartalis põgenikele tähtis. 2025. aasta märtsi seisuga elab Eestis ca 40 000 ukrainlast, kellel on elamisluba ajutise või rahvusvahelise kaitse alusel. Lisaks viibib riigis veel kümneid tuhandeid ukrainlasi, kes elavad siin muudel alu Vaata lähemalt ›
35
Viimastel aastatel on Tallinna Ülikooli Kirjastuselt ilmunud rida kultuuripsühholoogia valdkonda kuuluvaid töid Aalborgi ülikooli kultuuripsühholoogia professori Jaan Valsineri* sulest: 2017. aastal „Between Self and Societies: Creating Psychology In a New Key“ ehk „Ise ja ühiskonna vahel. Luues uutmoodi psühholoogiateadust“, 2021. aastal ka Eestis väga populaarseks saanud „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ (algupärand 2014. a inglise keeles) ja aastal 2024 koos TLÜ kultuuriajaloo professori Marek Tammega. Vaata lähemalt ›
0
Hämarusse uppuv lava. Lihtne funktsionalistlik lavakujundus. Lava otsevaates ning vasakul küljel lihtsad pingid ja poodiumid. Lava keskel üksik naistantsija. Ta liigub hääletult, ettevaatlikult, end kuulatades ja maksimaalselt keskendudes, käed lõpuni välja sirutatud, sõrmed harali nagu tiibade tipusuled. Hingelind lehvitab sujuvalt, aga jõuliselt tiibu. Tantsijal on seljas vilditud, laia nahkvööga kokku tõmmatud raske seelik, jalas toekad sukad ja rohmakad kingad. Seeliku all õhulisest materjalist hele alu Vaata lähemalt ›
0
Vanasti, kui raamatuid osteti veel peamiselt selleks, et neid lugeda, oleks see teos välja antud ilusti kahes köites. Jaksaks ikka käes ka hoida. Aga nüüd on monumentaalne mürakas ilmselt müüdavam. Ja tõesti, kui ma oleksin ostnud kõigepealt esimese raamatu, siis teist enam ostnud ei oleks. Ja tegelikult oleks sellest kahju olnud, sest just teine pool raamatust on huvitavam. Seal hakkab alapealkiri, mis lubaks nagu jutustada ajalugu perekonna kaudu, ka ennast... Vaata lähemalt ›
0
Nõme olukord: ma pole sel aastal leidnud ühtegi viie õielehega sireliõit, küll aga kaks kolme kroonlehega. Ja ühe kaheksaga. Kolmestest hoidsin targu eemale, kuid kaheksatipulist proovisin süüa. Äkki saab õnne eriti palju? Hoopiski halb hakkas. Kukkusin öökima. Peaaegu oksendasin. Jevgeni Zolotkol oli samuti sirelitega seoses nõme olukord. „Kokkuvõttes pidi koos minu sekkumisega välja tulema mitmesuunaline ja -mõtteline, tingimata soosiv, lähemal vaatlusel isegi kaunis inimese kujutis. Aga tuli midagi muud. Vaata lähemalt ›
42
10. juunil anti välja tänavune Eesti Kirjanike Liidu Siuru stipendium. Tunnustuse pälvis Johanna Roos. Stipendiumikomisjoni hinnangul on Roosi luule hoogne, psühholoogiliselt tundlik ja sõnaosav ning asetub teemadelt naise kehakogemuse kirjeldamise väärikasse traditsiooni. Siuru stipendium asutati Stockholmis tegutsenud Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi toel. See antakse sirelite õitsemise aegu üle kuni 30aastasele paljulubavale autorile, kelles on midagi siurulikku. Varem on stipendiumi pälvinud K Vaata lähemalt ›
0
Minu suhe raamaturiiulitega on alati vastuokslik. Klassikalised riiulid, mitmekorruselised nagu Lasnamäe majad on küll väga kasulikud, aga millegipärast suhtun neisse alati kerge skepsisega. Asi on nimelt selles, et kui ma sinna mõne raamatu asetan, läheb peaaegu alati nii, et ma unustan selle kohe ära. Värskelt ostetud raamatuid ei pane ma kunagi raamaturiiulisse, vaid jätan kuhugi käeulatusse. Loen enamasti diivanikesel lesides ja mul on seal kõrval mõned pisemad riiulid, aga isegi... Vaata lähemalt ›
97
Inimene pole vorst ega kohuke, mida võib osta-müüa. Või ehk siiski on? Nimelt on 18. juunil plaanis sõlmida Rootsiga viieks aastaks leping, et siia tuua ligi 600 vangi. Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta meelest kindlustab see Lõuna-Eesti turvalisust, Eesti vanglateenistujate professionaalset hõivatust ja ametialaste oskuste täienemist. Üldiselt on leitud, et on tore, kui Tartu tühjenenud vangla leiab rohkem kasutust, ning riigile on leping rahaliselt kasulik. Meedias on hukka mõistetud, et... Vaata lähemalt ›
9
Klaasi ja graafika näitusLÄBIRÄÄKIMISEDPärnu Uue Kunsti Muuseumis toimuvad läbirääkimised kahe esmapilgul erineva kunstiliigi vahel. Üks paistab läbi ja teine enamasti mitte. Oma teostega on klaasikunstnikud ja graafikud sellel näitusel mõnedel juhtudel ka üksteise aladele tunginud. Siin, nagu selgub, on olemas ka ühisosa: klaas ja graafika protsess ei allu alati autori tahtele või teeb seda ettearvamatul viisil. Teos kohtub oma autoriga esmakordselt, tulles ahjust, happevannist, trükipressi alt või mujalt, Vaata lähemalt ›
0
Alates 6. juunist on külastajaile avatud Fotomuuseumi ÖÖgalerii Seek (Väike-Pääsukese 5) Alyona Movko-Mägi isikunäitusega “Soo”. Fotomuuseum avas Tornimäel asuva galerii uue hooaja Eestis ainulaadses ÖÖgalerii vormis. Galerii on suvel avatud esmaspäevast laupäevani, hilistest õhtutundidest kuni uue päeva esimeste tundideni, kella 20–02. Alyona Movko-Mägi isikunäitus „Soo“ on muutnud kivise südalinnanurga korraga mitmeti mõjuvaks, ootamatuid seoseid põimivaks kogemusruumiks. Neli tonni turvast ja haprad kuns Vaata lähemalt ›
0
MIHHAIL TRUNIN: Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel Luulekogus „Tsükkel“ on feministlik probleemipüstitus seotud põhjalikult läbi mõeldud poeetilise vormiga. Tulemus on meisterlik. SVETA GRIGORJEVA: Kas sul on päevad vä? Ehk on aeg see kurikuulus misogüünne küsimus tagasi kaaperdada ning teha menstruatsioonist normaalne jututeema mujalgi kui kodus ja naiste tualettruumis? Johanna Roos, Tsükkel. Toimetanud Carolina Pihelgas. Kujundanud Anna-Liisa Sääsk. Kastani Tänava Kirjastus, 2025. 60 lk. LAURI Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 13.06 kl 18 avavad A-Galerii akendel näitused Bianca Triinu Toots (EST) ja Lynn Batchelder (US). Bianca Triinu Toots “Helist leitud” Bianca Triinu Tootsi kõrvaehted ja kaelakeed toovad esile kuulamise kogemuse. Heliuuringutest inspireeritud ehted on valmistatud filigraantehnikas puhtast hõbedast. Bianca Triinu Toots: “Helilained kui väljaütlemata mõtted. Nad leiavad meid üles köögist, terrassilt, mere äärest, kõrvaltoast. Sammud vanal puitpõrandal. Nad ilmuvad tegevustes ja vaikusehetkedes. Helid is Vaata lähemalt ›
0
21. juunist kuni 28. septembrini 2025 on Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis avatud Viktoria Berezina isikunäitus „Mürast moodustuv nägu“, mis kuulub näitusesarja „Noor Tartu“ programmi. Kollaažiseeria sündis 2023. aastal – isikliku kriisi, sõjakogemuse ja identiteedikaotuse järel. Need teosed on loodud olukorras, kus oma peegelpilt tundub võõras ja iga päev algab küsimusega: kes ma olen? See on sõjas kõik kaotanud inimese lugu. Maailm varises hetkega kokku – järele jäid vaid vaikus, mõrad ja... Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe juuninumbris käärime käised üles ja hakkame tegema. Täitsa ise! Selleks pani Aleksander Tsapov kokku isetegija manuaali ja Helena Aadli teekaardi loominguliste kahtluste tihnikust väljumiseks. Henri Kõiv külastab Eesti isetegemise guru Meelis Kihulase töökoda, kus arendatakse käelist julgeolekut ning pakutakse vaimse tervise esmaabi. Isetegemisest sõltuvuses Virgo Siil koostas isetegija apoloogia. Maria Muuk mõtiskleb ühe oma kätega valminud kodu näitel, kuidas kogukondlikkus, materjalide taaskasu Vaata lähemalt ›
0
Professor Tauno Otto on Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tootmistehnika professor tenuuris ja inseneriteaduskonna arendusjuht. Ta töötab mehaanika ja tööstustehnika instituudis ning juhib integreeritud tehnoloogiate programmi. Lisaks juhib ta Eesti teaduse teekaardi objekti „Nutika tootmise tuumiktaristu“. Tauno Otto peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad tööstuse digitaliseerimist, sealhulgas tarka tootmist, tööstus 4.0/5.0 lahendusi ja digitaalseid kaksikuid. Täheldatud on korrelatsiooni elatustaseme tõusu ja. Vaata lähemalt ›
113
Populaarsemad allikad
![]() |
28% 13 |
![]() |
16% 4 |
![]() |
14% 4 |
![]() |
5% 1 |
![]() |
4% 10 |
Vaata allikaid » |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.07.2025 22:48
Viimane uuendus: 22:44.
Uudiste reiting uuendatud: 22:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)