28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Hanneleele Kaldmaa teine luulekogu „Sinustki võib saada fossiil“ on eriline. Ökoloogilise ja pärimusliku tundlikkusega kirjutatud kogu tõuseb esile maailmatunnetuse poolest, mille puhul hävingut ja hääbumist saadab alati ka loomine ja maailma avastamine. Isegi sel määral, et pärast viimast osa „Maailma lõpp“ jääb ikka kõlama-kaikuma vägev loomine raamatu alguses ja keskel. Tekst paneb lugejale südamele – pigem […] Vaata lähemalt ›
2
1980ndate lõpul Loomingu tehnilise toimetajana töötades oli minu ülesandeks suhelda tsensuuriga. Peatoimetaja tehtud muutmis- ja kärpeettepanekutega väljatrükitud küljed tuli toimetada ühte kontorisse (nime ei mäleta), kus tsensorid neid paar-kolm päeva lugesid ja seejärel tembeldatud ja allkirjastatult tagastasid – misjärel ajakiri läks trükki. Kogu suhtlus oli meeldiv, prouad tsensorid haritud filoloogid, sooritasime ettenähtud rituaalseid protseduure kehtiva […] Vaata lähemalt ›
0
5. – 10. detsembrini näidatakse Tallinna Sõpruse kinos Euroopa filmikuu raames Prantsuse uue laine filmide eriprogrammi. Linastub kuue prantsuse režissööri kuus maailma filmiklassikasse kuuluvat teost: François Truffaut’ „Jules ja Jim“, Agnès Varda „Cléo 5st 7ni“, Jacques Demy „Cherbourgi vihmavarjud“, Jean-Pierre Melville’i „Nuhk“, Jacques Rivette’i „Pariis kuulub meile“ ja Jean-Luc Godardi „Hull Pierrot“.* Prantsusmaal tehakse igal […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium ootab kuni 10. jaanuarini 2023 ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Laureaadid selguvad veebruaris, vabariigi 105. aastapäeva eel. „Riiklikud kultuuri- ja spordipreemiad on kõrgeim tunnustus, mida valitsus kultuuri- ja spordirahvale annab. Laureaadid on inimesed, kes oma elutööga on eesti keelt ja kultuuri õitsemisele andnud hindamatu panuse või olnud oma saavutustega eeskujuks kogu eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Täna, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool 103 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest. Rektor professor Toomas Asser kuulutas rahvusülikooli aastapäeva aktusel välja tänavuse Rahvusmõtte auhinna laureaadi, kelleks on luuletaja, prosaist ja esseist Viivi Luik. „Ülikoolil on suur au anda Rahvusmõtte auhind ühele meie aja armastatumale kirjanikule ja luuletajale Viivi Luigele, kelle loomingul on pika aja vältel […] Vaata lähemalt ›
0
Iris Oja kontserdist „Avasta! Helilooja Galina Grigorjeva 60“ Tanel Vallimäe, „Reformierakonna ja EKRE vastandus“ Mare Mätas, „Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete“ Annika Valkna, „Esindushoone kuurordi riismete vahel“ Angeelika Pärna, „Ruumiloome tulevik linnaarhitekti pilguga“ Barbi Pilvre, „Naiste emantsipatsioon Eesti NSVs ja Taanis – kaks maailma plakatite kaudu“ Eero Epner, „Filmihuvilise palve“ Moonika Siimets, „Üks avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga II“ Karmen Juhkam, „Performatiivsus ja t Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii avab sel reedel, 2. detsembril eesti ehtekunstnike aastanäituse KIREVANE Eesti ehtekunstnikud panevad möödunud aastale suurejoonelise punkti Kristi Kongi kujundatud näitusega KIREVANE. Näitus avaneb A-Galerii SEIFIS reedel, 2. detsembril, kell 18 ning püsib üleval kuni 9. jaanuarini 2023. Aga pääsukesed kirevased, vuhisesid siuh ja säuh läbi sülemi. – A. Kaal Sõna “kirevane”tähistab nii kirjut ja mitmekesist kui ka […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 1. detsembril kell 16.00 toimub Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6) näitusetuur ja kell 16.30 algab vestlusring koos Katri-Evelin Kalause ja Tiina Tambaumiga. Katri-Evelin Kalaus on kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut. Ta töötab psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses Sensus. Tiina Tambaum on Tallinna Ülikooli teadur ja haridusgerontoloogia õppejõud. Vestlust juhib galerist ja kunstiteadlane Reet Varblane. Eve Kase […] Vaata lähemalt ›
0
30. novembrist on Tartu linnamuuseumis avatud näitus „Filmimees seespool aiamüüri“, mis tugineb Aksella ja Theodori kirjavahetusele nii sõprade kui ka aktiivsete eestlastega Brasiilias ja mujal maailmas. Väheteada on fakt, et kirjanik Oskar Lutsu noorem vend, filmitegija Theodor Luts veetis oma elu viimased kolm aastakümmet Brasiilias. Näitus tutvustab Theodori ja tema abikaasa Aksella sealset argielu, ühiskondlikku […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Ülikooli Mare-hoone Tallinna saalis (M-218) 2. detsembril 2022 Ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala teadlasi, õppejõude, üliõpilasi, teadustekstide eestindajaid ja toimetajaid ning kõiki täppiskeelsest teadusest huvitatuid. Tänavusel konverentsil käsitletakse keelelist õiglust mitmekeelses ülikoolis, mitme valdkonna terminivara tarvitust, korrastust ja arendust, Eesti ülikoolide doktorandide keelehoiakuid ja -muresid ning teadustekstide tõlkimist. Ettekandeid peavad Eesti Kunstia Vaata lähemalt ›
1
Pimedate Ööde filmifestivali peaauhinna võitis esimest korda film, mille on aidanud ekraanile tuua eestlased. Islandi režissööri Hilmar Oddssoni must komöödia „Teekond emaga” jutustab kogu oma elu kiusaka ema käpa all elanud vanapoisist, kes asub pärast ema surma koos tema laibaga pikale teekonnale mööda konarlikke Islandi teid – selleks et matta ema tema kodukülla. Kummalisi sündmusi […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Interpreetide Liidu algatatud ja tänavu juba neljandat korda välja antav preemia „Aasta interpreet” tänavused laureaadid on säravad, virtuoossed ning eduka loomingulise aastaga interpreedid – viiuldaja Hans Christian Aavik, oboemängija Ingely Laiv-Järvi ja kitarrist Kirill Ogorodnikov. Festivali Eesti Muusika Nädal lõppkontserdil pühapäeval, 27. novembril selgusid Eesti Interpreetide Liidu preemia „Aasta interpreet” laureaadid. Erinevalt varasematest aastatest […] Vaata lähemalt ›
0
Pimedate Ööde filmifestivali peaauhinna võitis esimest korda film, mille on aidanud ekraanile tuua eestlased. Islandi režissööri Hilmar Oddssoni must komöödia „Teekond emaga” jutustab kogu oma elu kiusaka ema käpa all elanud vanapoisist, kes asub pärast ema surma koos tema laibaga pikale teekonnale mööda konarlikke Islandi teid – selleks et matta ema tema kodukülla. Kummalisi sündmusi […] Vaata lähemalt ›
0
Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi näitus „Naisteta küla“ Debüüdiauhinnaga pärjati Sanna Kartau Sanna Kartau luulekogu „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ Joonas Veelmaa luulekogu „Alaska“ laste ja noorte muusikafestival „Big Bang“ autorikontsert „Avasta! Helilooja Valentõn Sõlvestrov 85“ Eesti Draamateatri „Võõrad“ Tallinna Linnateatri „Regina madre“ tantsulavastus „Artefakturism: farsid ja varemed“ Viktor Marvini „Must laegas“ Vaata lähemalt ›
0
Kunstiteadlane Mai Levin (1942) on truu inimene: tema koduelu on kulgenud Nõmmel, tööelu 1961. aastast pensionile jäämiseni Eesti kunstimuuseumis, teaduri, graafikaosakonna juhataja, teadusdirektori, peaspetsialistina. Ta on läbinisti pühendunud eesti kunstile – suurtele klassikutele Eduard Wiiraltile ja Kristjan Rauale, aga on uurinud ka suurest kunstiajaloost välja jäänud teemasid ja autoreid. Levin pälvis tänavu Kristjan Raua kunstipreemia Kristjan Raua monograafia eest. Vaata lähemalt ›
0
Iga kord, kui statistikaamet avaldab järjekordse jao mulluse rahvaloenduse tulemusi, üllatab see, kui vähe need kõneainet pakuvad. Ajakirjandus vahendab statistikute andmeid ja pressitekste küll tõrgeteta, kuid need kukuvad pärast avaldamist järelkaja tekitamata surnult maha. Näiteks ERRi portaal leiab otsingusõna „rahvaloendus“ 606st tekstist, kuid nende hulgas on tänavusi ainult mõnikümmend ja nii mõneski on rahvaloendust mainitud […] Vaata lähemalt ›
0
Minu armas Lõuna-Eesti vanaema, kellel on alati varnast võtta tuhandeid lugusid ja võrokeelseid vanasõnu, vastab mu küsimusele selle kohta, milline on elu, joonistades käega õhku rästiku siksakki. Üles-alla. Vanaema selgitab, et elus tuleb ette tõusu- ja mõõnaperioode, mil tuleb olla kannatlik, sest iga tõus pöörab varsti languseks ja iga langus jälle tõusuks. Vanaema on veendunud, […] Vaata lähemalt ›
0
Näib, et Kataris toimub korraga mitu MMi. Üks, kus ulmana kõrbesse kerkinud pilvelõhkujaid katavad hiiglaslikud staarmängijatega plakatid, kus pallurid võidu nimel veel värvi järgi lõhnavatel uhiuutel staadionitel üleinimlikult lihaseid pingutades imesid korda saadavad, fännide joovastus ei tunne piire ja tribüünid rõkkavad. Selline on MM, mida võim, olgu selleks siis FIFA või Katar soovivad maailmale näidata […] Vaata lähemalt ›
0
Seminar „Üle mere – yli meren. Eesti ja Soome kunstisidemete loomine pikal keskajal“ Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi saalis 14. X, korraldajad Merike Kurisoo (Eesti Kunstimuuseum) ja Elina Räsänen (Helsingi ülikool). Alustasin kunstiajalooõpinguid 2013. aastal Tartu ülikoolis ja kui jätkasin neid viie aasta pärast Helsingi ülikoolis, pidin tõdema, et minu teadmised Soome keskajast ja keskaegsest kunstist on […] Vaata lähemalt ›
69
Hiljuti Tallinna südalinna püstitatud Konstantin Pätsi ausammas on tekitanud laialdast vastukaja. Enamasti on juttu visuaalsest küljest, sellest, kas kuju on ilus või kole, moodne või vanamoodne. Ainest pakub taiese omapärane esteetiline lahendus ja taustal mängib oma osa ilmselt ka Jaak Joala mälestusmärgi saaga. Välisele on keskendutud võib-olla ka seepärast, et Pätsi vastuoluline pärand pole Eestis […] Vaata lähemalt ›
92
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 10:17
Viimane uuendus: 10:12.
Uudiste reiting uuendatud: 10:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)