28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Leo Luksi artiklikogumik „Filosoofia kui looming“ on Luksi enese loodud ja koordineeritava sarja „Vabamõtlejad“ viies raamat. Paraku olen jõudnud peale Luksi kogumiku lähemalt vaadata ainult sarja esimest raamatut, Hasso Krulli „Imelihtsat tulevikku“ (2020), kuid nende kahe põhjal tundub küll, et kui kõrvale jätta mõned mingis mõttes arusaadavadki, eelkõige vormistuslik-formaalsed sünnivaevused, on sarja näol tegemist vägagi […] Vaata lähemalt ›
0
Leo Luksi kureeritava „Vabamõtlejate“ sarja neljas raamat õigustab sarja pealkirja vahest kõige enam. Seekord on tegemist tõelise vabaduseihalejaga, kelle kõrval kahvatuvad nii Hasso Krulli kaalutletud triksterirünnakud pehkinud monoteismimaailma pihta kui ka Luksi enda pendeldamine fekaalinaljadest nietzscheaanlikesse kõrgustesse. Aarne Ruben kirjutas: „Kui Jüri Eintalu oleks prantslane, siis oleks tal oma koolkond, austajad kõnniksid tal järel ja […] Vaata lähemalt ›
0
Leo Luks, „Vabamõtleja“ raamatusarja eestvedaja, mis viis sarja loomiseni? Pidasin vähemalt kümme aastat plaani hobi korras kirjastama hakata, sh filosoofilise kallakuga esseistikat avaldada. Miskipärast on just eesti filosoofid raamatute väljaandmisel kaunis passiivsed, nõnda valitseb oht, et terve rida huvitavaid mõtteid kaante vahele ei jõua, vajuvad unustusse. Harva kui tekst üksnes ajakirjanduses ilmudes pikemaks ajaks käibele […] Vaata lähemalt ›
0
Sel sügisel liitus rahvusooperi Estonia trupiga brasiilia bariton Leonardo Neiva. Estonia kirjandustoimetaja Liina Viru tunneb huvi, kuidas leidis 15aastaselt poplauluga ja 20aastaselt ooperilauluga alustanu tee nii kaugesse paika, nagu seda on põhjamaine Eesti, ning milliseid võimalusi pakub laia repertuaariga dramaatilisele baritonile Eesti esindusteater. Tere tulemast rahvusooperi kollektiivi! On üsna suur elumuutus kolida teiselt mandrilt maailmas […] Vaata lähemalt ›
0
Krüptoraha pooldajad peavad plokiahelal põhinevat rahandussüsteemi innovaatiliseks ja õiglaseks. Seevastu skeptikud nimetavad seda majandusmulliks ja kriminaalide valuutaks. Tõde peitub kusagil vahepeal. Krüptoraha on plokiahelal põhinev maksesüsteem. Plokiahelat võib võrrelda suure avaliku arvestusraamatuga, kus säilitatakse infot kõikide krüptorahaga sooritatud tehingute kohta. Plokiahelat on peaaegu võimatu muuta ja võltsida, mistõttu krüptorahaga arveldamist peetakse väga turvaliseks. Paljude arvates [… Vaata lähemalt ›
50
Kas pole tavaline selline olukord, kus telestuudiosse on kutsutud mitu teadlast ning toimub vaidlus: missugune on olukord ning kus peituvad lahendused? Üks viimaseid selliseid oli novembri alguses eetris olnud Urmas Vaino saade „UV faktor“, kus vastamisi olid Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli metsandusteadlased. Arutelu oli loomulikult põnev, aga erilist nihet ühiste arusaamade poole ei toimunud. […] Vaata lähemalt ›
403
Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu galeriis avati 3. novembril retrospektiiv Tallinna linna pedagoogilisest muuseumist, sõdadevahelisest tähtsast hariduskeskusest. Uuenduslik asutus sündis omariikluse tulekuga jõudu kogunud teotahte pärituules, mil asutati seltse, ühinguid, algatati kampaaniaid ja ühistegevust. Jätkati ärkamisajal alguse saanud vanavara ja suulise pärandi korjandustega, ka XX sajandi algul vallandunud rahvuslike mäluasutuste rajamisega. Eesti Rahva Muuseumile pandi alus […] Vaata lähemalt ›
119
12. novembril leidis Tartu ülikooli peahoones aset Jaak Põldmäe (1942–1979) 80. sünniaastapäevale pühendatud värsiõpetuse sümpoosion. Ettekannetes käsitleti värsiteoreetilisi sõlmküsimusi, uuemaid suundumusi luuleteoorias, aga ka antiik- ja rahvaluulet, samuti muutusi eri ajastute eesti luules. Vestlusringis arutleti nüüdisluule värsikasutuse üle. Osalesid luuletaja ja toimetaja Carolina Pihelgas ning kirjandusteadlased Mihhail Trunin ja Mart Velsker, aga sõna võtsid ka kuulajad, […] Vaata lähemalt ›
43
Lugemise tähtsust on raske alahinnata. Lugemine loob ligipääsu suurele hulgale teadmistele. See mõjutab tugevalt ka kujutlusvõimet ja sõnavara ning mängib rolli suhete kujunemisel. Noortele on lugemisel väga suur mõju. Tänapäeval aina tihedamini leviv arvamus, et noorte lugemus on väike ja aina väheneb, ei ole täiesti tõene. Lugemus on vähenemas üldiselt kõikide vanuserühmade seas, kuna muid […] Vaata lähemalt ›
0
On inimesi, kellega kohtud elus põgusalt, kuid neid hetki on võimatu unustada. Minu jaoks on selline Lembit Ulfsak, kes saatuse õnnelikul tahtel oli mu kõige esimene näitleja koolitööna valminud lühimängufilmis „Deus ex machina“ (2005). Mõned aastad hiljem läksin Lembitu juurde plaaniga kirjutada Eesti filmipõlvkondi ühendav raamat, kus noored filmitegijad intervjueerivad vanemaid kolleege. Kahjuks ei sündinud […] Vaata lähemalt ›
2
Soome filmirežissöör Jukka-Pekka Valkeapää sai järjekordse filmi idee siis, kui sõber saatis talle Fuengirolast pildi, kus umbes kuuekümnene naine istub hommikul tänavakohvikus, tepitud mantel seljas ja pooltühi õlleklaas ees. Miski selle naise pilgus jäi Valkeapääd nii kummitama, et ta asus filmistsenaariumi kirjutama. Sellest sai Soome-Eesti ühistööna valminud film „Suur noos“1, mis linastus tänavu Pimedate Ööde […] Vaata lähemalt ›
0
Marvin Bratke on Berliinis tegutsev saksa arhitekt ja disainer. Arhitektidiplomi sai Bratke 2011. aastal Müncheni tehnikaülikoolist. Praegu on ta teemad uued tehnoloogiad arhitektuuris ja tööstusdisaini lahendustes. Ta laveerib arhitekti, tootedisaineri ja veebidisaineri mõttemaailma vahel, otsides lahendusi, kuidas digimeetodite ja arhitektuuri sidumise abil ehitada ökonoomsemaid ja püsivamaid hooneid. Projektijuhina teeb Bratke koostööd Los Angeleses, Berliinis ja […] Vaata lähemalt ›
0
Küsisin kord tuttavalt keeleinimeselt, kuidas ta mõistab väljendit arhitektuurne projekt. Tuttav kergitas kulmu, tegi kätega ebamäärase kandilise liigutuse ja jäi kokutama: „Et mis mõttes see projekt on arhitektuurne … ?“ – „No selles mõttes, et projekt sisaldab jooniseid, mille järgi maja arhitektuur tehakse,“ seletasin arhitektide seas nii endastmõistetavat. – „Aa, huvitav …“ Inimene oli viisakas […] Vaata lähemalt ›
57
Tartu kirjakeel on küll juba üle saja aasta kasutusest väljas, aga lõunaeesti on kõneldud keelena elus püsinud ja viimased 35 aastat on selle neljast tütarkeelest kõige kiiremini uue standardkeele suunas arenenud võru keel. Seto ja mulgi keele arendamisel ning identiteedi tugevdamisel tehakse samuti edusamme, vaid vanal Lõuna-Tartumaal on oma keele koha pealt suhteliselt vaikne. Kuid […] Vaata lähemalt ›
16
Väikelinnad on veidra identiteediga. Pole justkui linnad ega ole ka päris maakohad. Minu kodulinn on Otepää, mis on isegi Eestis väike linn. Olen elanud kauem Otepäält eemal kui Otepääl, kuid kodulinnaks pean teda ikkagi. Milline sa oled, Otepää? Otepää on ilus. See on muidugi maitse asi, ilmselt ei ole seal mereinimestele midagi lummavat, kuid minu […] Vaata lähemalt ›
158
12. novembril lahkus meie hulgast pärast rasket haigust Tallinna tehnikakõrgkooli (TTK) pikaaegne õppejõud ja prorektor Anne Kraav. Anne sündis 25. detsembril 1948. aastal, lõpetas Tallinna 36. keskkooli 1967. aastal ja Tallinna polütehnilise instituudi ehitusinsenerina 1972. aastal. Samal aastal asus Anne tööle õppejõuna Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumi. 2001. aastal omandas ta teadusmagistri kraadi Tallinna tehnikaülikoolis ning […] Vaata lähemalt ›
0
Laste ja noorte muusikafestival „Big Bang“ 18.-19. XI Tallinnas Mustpeade majas. Järelkasvu eest hoolitsemine on mõistlik mõte. Mitte ainult kultuuris, vaid üleüldiselt. Ja mitte ainult järelkasvu enda pärast, näiteks etendus teistsugusele publikule testib organisatsiooni paindlikkust ja õppimisvõimet. Kui hästi paindub Tallinna Filharmoonia, kui korraldab noortele ja lastele mõeldud festivali „Big Bang“? Et mitte lugejat asjatult […] Vaata lähemalt ›
0
„Must laegas“, lavastaja ja teksti esitaja Viktor Marvin, videokunstnik Sofia Strömberg, valguskunstnik Anton Andrejuk, muusika esitajad Robert Traksmann, Siluan Hirvoja ja Rasmus Andreas Raide. Esietendus 4. XI Arvo Pärdi keskuses. Arvo Pärdi keskuses etendus novembri esimesel nädalalõpul Ludvik Aškenazy „Must laegas“, mille lavastas ja kandis ette Viktor Marvin. Tegemist on Luhanskist pärit näitlejaga, kes on lõpetanud […] Vaata lähemalt ›
0
Enam kui nelja aastakümne jooksul kogetud ühistest elamustest on peaaegu võimatu paari lausega kujundada mingit ülevaatlikku mustrit. Alates In Spes kõlanud kitarrisoolodest kõikvõimalike spontaansete improvisatsioonideni, rohkem ja vähem ootamatutes olukordades – see on olnud meie muusikaline ühisosa, mis omakorda on vaid murdosa Riho muusikalisest pärandist. Aga see on hämmastavalt mitmekülgne, sügav ja imepärane. Mul on […] Vaata lähemalt ›
0
И сладок нам лишь узнаванья миг. Ja magus meile üksnes äratundmishetk. Ossip Mandelštam Sanna Kartau ei karda olla avameelne. Raadiosaates „Rõhk“ on ta rahulikult kõnelenud sellest, kuidas mõned Tallinna mehed on temaga voodis käitunud ebaadekvaatselt ning kuidas enne seksuaalset vahekorda on tähtis läbi rääkida eelistused ning kokku leppida tegevuskava.1 Kartau luulekogust „Ma hääletan selle sõja […] Vaata lähemalt ›
12
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Telegram
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 10:17
Viimane uuendus: 10:12.
Uudiste reiting uuendatud: 10:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)