28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvaheline noore vaataja teatri festival „Naks“ 2. – 5. XI Paides. Kui elu on läinud nii, et oled oma maa laste- ja noorteteatrist mõnda aega eemale jäänud, on avastamisrõõmu palju. Nii palju uusi, ideedest tulvil ja missioonitundlikke tegijaid, nii palju uusi žanre, laade, vaatenurki. Muidugi annan endale aru, et 2. kuni 5. novembrini Paides korraldatud festival […] Vaata lähemalt ›
0
Mis on skulptuuri õpetamisel kõige tähtsam ja kas selles on aja jooksul midagi muutunud? Küsimus tõi silme ette pühapäeval Vabal Laval nähtud Olivier de Sagazani performance’i „Transfiguratsioon“. Mees põlvitab savihunniku ees ja asub looma iseennast. Savi on pehme, ta surub seda jõuliste liigutustega otse omaenda näkku. Nina, suu ja silmade asemele vormub lopergune savikera, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga ootab portreefilmide konkursile uusi ideid. Projektide esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2023. Portreelugude uus konkurss ootab ideid filmideks, mis peegeldavad Eesti kultuurilukku ja ühiskondlikku ruumi jälje jätnud inimesi, olgu tegemist laialt tuntud korüfeede või noorte talentidega, kelle märgilisus võib teinekord piirneda ühe kitsa valdkonnaga. Oodatud on […] Vaata lähemalt ›
0
18. novembril avatakse Kumu kunstimuuseumi näitus „Mälu arheoloogid“, mis on esimene teemapõhine sissevaade Baltimaade ühte huvitavamasse kaasaegse kunsti kogusse Vitols Contemporary. Kogu loojaid ja näitusele kaasatud autoreid on käsitatud mälu arheoloogidena, kes kaevavad isikliku ja kollektiivse mälu eri kihtides, tuues esile oleviku ja mineviku põimingud. Kunstikogu Vitols Contemporary tõuseb Baltimaade kontekstis esile oma selge ja […] Vaata lähemalt ›
0
„Maaülikool saab uue rektori,“ Margus Maidla vestlus professor Ülle Jaakmaga Uno Liivaku, „Tõlkimise raudreeglitest“ Ilze Tālberga, „Eesti ja läti tõlkijate seminar“ Arti Hilpus, „Läti edusammudest läänemeresoome maana“ Jüri Saar, „Inimese eluruumi ajalisest ja ruumilisest mõõtmest“ Brigitta Davidjants, „Kas venekeelne popkultuur Eestis on vaid paralleelajalugu?“ Ragne Kõuts-Klemm, „Integratsiooniootus“ Intervjuu kunstiajaloolase Kaur Alttoaga filmilavastaja Krzysztof Zanussiga filmilavast Vaata lähemalt ›
0
Eesti sõjamuuseumis Viimsi mõisas avatakse kaitseväe 104. aastapäeval, homme, kolmapäeval 16. novembril kell 16 uus püsinäitus „OMA VÄGI. Eesti riigikaitse 1920-1940 ja alates 1991“. Eestil on tulnud riigikaitse üles ehitada kahel korral. 1918. aastal pidi noor riik hakkama kohe oma iseseisvust relvaga kaitsma Vabadussõjas. 1940. aastal katkestas Nõukogude okupatsioon Eesti riigikaitse arengu, nii et 1991. aastal […] Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Malkov EHITUD AEG 18.11.- 13.12.2022 Alates 18. oktoobrist on HOP galeriis avatud ehtekunstnik Tõnis Malkovi näitust „Ehitud aeg“. Ehtekunstnik Tõnis Malkov hakkas kellasepanduse vastu huvi tundma eelkõige ajanäitajate köitvalt keerulise mehaanika tõttu. Oma esimesi kelli restaureerides sisenes kunstnik maailma, mis oli niivõrd tehniline ja reegleid- ning täpsustjärgiv, et mõneks ajaks oli kunstnik loomingulise osa […] Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on Betti Alveri kirjandusauhinna tänavused kandidaadid. Auhinna pälvib kahe hingedepäeva vahel luule- või proosavallas ilmunud parima debüütteose autor. Sanna Kartau, „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ (Tuum) Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“ (Postimees) Juta Kivimäe, „Suur tuba“ (Varrak) Riste Lehari, „Kafe“ (Tuum) Janika Läänemets, „Vihma ja kurbuse maja“ (Kultuurileht) Reijo Roos, „kured […] Vaata lähemalt ›
0
Täna õhtul avatakse pidulikult 26. Pimedate Ööde filmifestival. Kell 18 Alexela kontserdimajas algaval tseremoonial kuulutatakse välja teine PÖFFi elutööauhind ja Bruno O´Ya noore näitleja stipendiumi laureaat. Õhtut juhib Tambet Tuisk. Festivali avafilm on Iisraeli režissööri Leon Prudovsky draamakomöödia „Minu naaber Adolf”, milles holokausti üle elanud juut hakkab kahtlustama, et tema uus naaber on Adolf Hitler. […] Vaata lähemalt ›
0
mängufilm „Puuraiduri lugu“ Narva muuseumi kunstigalerii püsiekspositsioon „Elu või karma? Narva lood“ Florian Wahli plaat „Katarsis garanteeritud“ ERSO „Audiospaa“ sarja kontsert „Back to the Future“ Estonia ooperi „Falstaff“ kontsertettekanne almanahh „No More Amber“ Vaata lähemalt ›
0
Usutavasti ma ei liialda, kui väidan, et EMTA lavakunstikool on Eestis üks müstifitseeritumaid õppeasutusi. Pinev konkurents, mainekas vilistlaskond ja eestlaste üldine teatriimetlus loovad kooli ümber maagilise aura, mida kannustab ka asjaolu, et õpe toimub küllaltki väikeses ringis ning kahel esimesel aastal publiku silme alt eemal. Nõnda võibki teinekord jääda mulje, et koolis sünnib mingi müstiline metamorfoos: uksest astuvad tavalised noored sisse ning hiljem valmis teatritegijad välja. Tegelikult on l Vaata lähemalt ›
0
Maailm oleks igav koht elamiseks, kui kogu aeg ei toimuks võistlusi. Need on globaalse uudisetööstuse igapäevane leib ja publiku tähelepanu võitmiseks on välja kujunenud kindlad žanrireeglid toidu serveerimiseks nii, et dramaatiline pinge säiliks lõpumeetrite või -sekundite ja tulemuse mõõtmiseni ning et gurmaanid saaksid meeli erutava kasutajakogemuse. USA vahevalimistest osa võtnud kodanikud teenisid sel nädalal oma […] Vaata lähemalt ›
0
Külastasin hiljuti Ameerika Ühendriike. Väisasin kuut osariiki (Louisiana, Mississippi, Missouri, Arkansas, Tennessee, Illinois), mida ei olnud osariikidena veel olemas 246 aastat tagasi, mil 13 neist end iseseisvusdeklaratsiooniga Briti kuningavõimu alt vabaks kuulutas: „Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, […] Vaata lähemalt ›
14
Septembri algul, kohe pärast seda, kui Tallinna Vene teatri (endine) kunstiline juht Filipp Loss esines Facebooki veergudel ülekohtuse ja solvava postitusega,1 esitas üks režissöör, teatrilavastaja ja stsenarist-näitekirjanik samas suhtluskeskkonnas küsimuse, kas Eesti pealinna Vabaduse platsil peab üldse seisma venekeelne teater. Õnneks pole irooniline meelelaad lõplikult kadunud. Selle tõestuseks vastas sealsamas lõimes muusik, kes aeg-ajalt on […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri ja EMTA lavakunstikooli „Tiit Pagu“, autor Jaan Kross, lavastaja Jaak Prints, kunstnik Kristjan Suits, koreograaf Eve Mutso, valguskunstnik Emil Kallas, helikujundaja Arbo Maran, lauluõpetaja Riina Roose, värsiõpetaja Anu Lamp. Mängivad EMTA lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilased Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina […] Vaata lähemalt ›
13
„Venemaaga seonduvalt kogeme praegu palju raevu ja agressiooni ja tulevik on tume. Režiimi langemise tõenäosust võib võrrelda maavärinaga: igal ajahetkel on ta äärmiselt vähetõenäoline, kuid ometi see mõnikord juhtub,“ arvab vene filoloog Mihhail Trunin. Politiseeritud ajalookirjutus pole pelgalt Venemaa pahe. Orlando Figes usub siiski, et ükski teine maa pole olevikupoliitika nimel minevikku nii tihedalt ümber […] Vaata lähemalt ›
20
Hea ajaloolise romaani vältimatud komponendid on kindlasti haarav narratiiv ja ajalooline usutavus, aga ka ajatu sõnum ja autori keeleanne. Leedu autori Kristina Sabaliauskaitė diloogia „Peetri keisrinna“ puhul on kõik need tingimused täidetud. Vähe sellest: lisagem uudne vaatenurk pealtnäha tuttavale teemale, teksti ebatavaliselt tugev aistingulisus, üha kasvav päevakajalisus ja veel mingi sõnastamatu koostisosa. Mis siis imestada, […] Vaata lähemalt ›
44
„Värelevad küünlaleegid, tahiving, sulava mesilasvaha kollakus, viiruk ja mürr, kergelt roiskunud liha ja, kui palju ka ei peseks – vaevu tuntav sitalõhn. Nii lõhnab surm.“ Nõnda kirjeldab Katariina Esimese sisehääl oma Peeter-Pauli kindluses surnuks pekstud kasupoja Aleksei Petrovitši viimaseid hetki (lk 202). Olukord on Katariinale küllaltki ebameeldiv, sest ise on keisrinna hetkel „seitsmendat kuud lapseootel ja pohmellis“ […] Vaata lähemalt ›
51
„Kõiges on süüdi juuksur.“ – See kõlab peaaegu sama hästi kui „Veri, ei mingit kahtlust!“. Ja kuigi Tauno Vahteri raamatu peategelasel pole Kalle Blomkvistiga peale enam-vähem sama vanuse ja eaomase seiklushimu ehk teab kui palju ühist, on „Hea venelane“ võrreldavalt käestpandamatu, just sobiv ühesse kõledasse novembripäeva, mil kõigest on kopp ees ja raamatuga omaette olemisest paremat […] Vaata lähemalt ›
50
KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA NOMINENDID Žürii: arhitektid Peeter Pere ja Kai Süda, disainerid Tõnis Vellama, Marit Ilison ja Kristjan Mändmaa ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas. Eik Hermann – nomineeritud tegevuse eest arhitektuurimõtte edendamisel ja vahendamisel. Näitus „Klaasimeistrid“, kuraator Anne Ruussaar, sisearhitektid Kristi Prinzmann ja Anne Määrmann (Bob & Doko), graafiline disain Marje […] Vaata lähemalt ›
81
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Eesti Uudised
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 13:15
Viimane uuendus: 13:11.
Uudiste reiting uuendatud: 13:14.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)