„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Lydia Kang, Oopium ja absint. Inglise keelest tõlkinud Evelin Banhard, toimetanud Piibe Kohava. Kujundanud Edward Bettison ja Jan Garshnek. Rahva Raamat, 2021. 430 lk. Algupäraselt 2020. aastal ilmunud romaan on keskmiselaubalise kirjanduse hea näide, mis saavutas menukuse ilmselt mitme kirjandusliku elemendi koosmõjul: a) tegemist on ajaloolise kriminaalromaaniga, milles mitmeid huvitavaid pöördeid, aga põnevust tekitatakse ka b) pidevate viidetega […] Vaata lähemalt ›
16
Kes tahes Nobeli kirjandusauhinna laureaadi uudisteose ilmumine on ikka väikestviisi sündmus, Kazuo Ishiguro puhul võiks ühtlasi mõningane elevus tekkida ka ulmeskeenel. Tegemist on ainsa nobelistiga, kelle puhul ei räägita üksnes põigetest žanriulme juurde, vaid kelle loomingust hõlmab see tuumaka osa.1 Raske öelda, kas tema tuntuimaks teoseks tasub pidada psühholoogilis-realistlikku romaani „Päeva riismed“ või teadusulmelist „Ära […] Vaata lähemalt ›
0
Kas tehnoloogial on jõudu teha nüüdismaailmas midagi paremaks või sünnib sest ennemini kahju? Vastus niivõrd suurele küsimusele sõltub vaatenurgast ja vastajast. Arvan, et tehnoloogiata ei saa, kuid selle mõju tuleb pidevalt ja mitmekülgselt reflekteerida tabamaks momenti, kui kahju hakkab kasu üles kaaluma. Eriti Eestis, sest oleme elanud mõnda aega innovatsioonimullis, kus kangelastena astuvad üles ükssarviku […] Vaata lähemalt ›
0
Udo Kasemetsa teose „Timetrip to Big Bang and Back“ ehk „Ajarännak Suure Pauguni ja tagasi“ AR-esiettekanne 27. VIII Tartu Uues teatris festivalil „Tartu interdistsiplinaar“ (23. – 27. VIII). Ansambel U: koosseisus Tarmo Johannes, Helena Tuuling, Merje Roomere, Levi-Danel Mägila, Taavi Kerikmäe ja Vambola Krigul. AR-lahenduste autorid Tarmo Johannes ja Kristjan Jansen, visuaalkunstnik Mikk-Mait Kivi, abistavate tarkvaralahenduste […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Festivaliorkester 30. VIII Estonia kontserdisaalis. Triin Ruubel (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello), Eesti Festivaliorkester, dirigent Paavo Järvi. Kavas Erkki-Sven Tüüri, Johannes Brahmsi ja Jean Sibeliuse muusika. Kuivõrd saab rääkida Eesti Festivaliorkestri ühest kontserdist, ilma et lugeja kujutlusse ilmuks Pärnu muusikafestival ja selle sündmused? Kuivõrd saab keskenduda maestro Paavo Järvile, ilma et tekiks võrdlusmoment tema […] Vaata lähemalt ›
131
Igor Stravinski ooper-oratoorium „Oedipus rex“ ehk „Kuningas Oidipus“ 4. IX Kreenholmi manufaktuuris Narva ooperipäevadel (1. – 4. IX). Libretist Jean Cocteau, lavastaja Ott Aardam, kunstnik Kristjan Suits. Esitasid Mati Turi (Oidipus), Tuuri Dede (Iokaste), Pavlo Balakin (Tiresias/Kreon), Yixuan Wang (lambakarjus), Janari Jorro (sõnumitooja) ja Karol Kuntsel (lugeja); Eesti Rahvusmeeskoor, Narva Linna Sümfooniaorkester, dirigent Anatoli Štšura. […] Vaata lähemalt ›
0
Selles, et suvel läks peale ilma kuumaks ka pärandivaldkonnas, ei ole mingit kahtlust. Enne punamonumentide küsimuse kerkimist leiti, et isamaa on hädaohus, kuna detektoristid kahjustavad arheoloogiapärandit.1 Tallinna vanalinn olevat üleminekuteel teemapargiks2 ja kuhugi pole kadunud mälestiste omanike ja muinsuskaitse vastuolud3. Kahtlemata on tegemist väga tähtsate küsimustega, kuid väidan, et tegemist ei ole mitte üksikjuhtumite, vaid […] Vaata lähemalt ›
66
Erle Nemvaltsi näitus „Ärevuse anatoomia“ Hopi galeriis kuni 19. IX. Noor ehtekunstnik Erle Nemvalts (1991) ei ole veel kunstiakadeemiat lõpetanud, kuid juba on ärevil. Ta on EKA ehtekunsti magistrant. Oma töödega lõpusirgel ollakse ikka vähem või rohkem ärev – enne laiema publiku ees oma hinge avades. Erle Nemvalts valdab seda mängu elegantselt, ta ei näita […] Vaata lähemalt ›
45
Näitus „Kolm omamoodi“ Kogo galeriis 1. VII – 3. IX, kuraator Jurriaan Benschop, kunstnikud Milla Aska, Veronika Hilger ja Paula Zariņa-Zēmane. „Kui ma esimest korda Rothko maali nägin, pani see mõtlema vaataja rolli üle kunstis,“ on öelnud Berliinis elav Hollandi päritolu ja üleaastati Eestit külastav, järjekindlalt maalist kirjutav kuraator Jurriaan Benschop.* Ta leiab, et maalikunst […] Vaata lähemalt ›
0
„Biotoopia“ kunsti- ja muusika-performance’id Viinistu sadamas ja Purekkari neemel 18. VIII. Õhtu Viinistu sadamas oli augustikuiselt soe, veidi niiske, kuid mitte lämbe. Paadisilla juurde oli kogunenud vaikselt sumisev inimparv, vahest paari tosina suurune publik, kellest õhkus malbet ootusärevust ning uudishimu. Pealtvaatajate selja tagant lendles mööda kahe rusika suurust jääkivi meenutav ollus ja maandus mugavalt tantsija […] Vaata lähemalt ›
45
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ toob Tallinna botaanikaaeda kokku kümme kunstnikku või kollektiivi ja kümme kirjutajat. 29. septembrist 8. oktoobrini vältab biennaali avamismaraton, mille jooksul esitletakse kümmet uut kunstiteost ja sadat kunstikriitilist teksti. Näitus on vaadata oktoobri lõpuni. Peeter Laurits kureerib 2021. aastast rahvusvahelist teadus- ja kunstisümpoosioni „Biotoopia“. Selle kunstiprogrammi kuulub sel aastal ka […] Vaata lähemalt ›
0
Näitused „Leonhard Lapin 75“ Pärnu linnagaleriis 30. VII – 27. VIII; skulptuurinäitus „Vorm“ Pärnu Loovlinnakus ning linnaraamatukogus 30. VII – 31. VIII; Toomas Kuusingu linoollõikenäitus „Harilikud maailmad“ Pärnu linnaraamatukogus 30. VII – 31. VIII; David Wilkinsoni fotosari „Suur reede“ Tartu ülikooli Pärnu kolledžis 30. VII – 31. VIII. Al Paldrok on end naha ja karvadega andnud kunstisuvekuradile Pärnus, see kurat kipub muidugi hinge kallale, aga tollest […] Vaata lähemalt ›
36
Tartus sündinud Georg Hackenschmidt oli elukutseliste maadluse maailmameister ja ühtlasi esimene Eestist võrsunud sportlane, kes on võitnud medali rahvusvahelisel suurvõistlusel, mistõttu pole kahtlustki, et tema panus Eesti spordilukku on harukordselt tähtis. Kuid suur on ka tema rahvusvaheline tähendus. XX sajandi algul aitas Hackenschmidt oma tegudega kaasa elukutselise maadluse kujunemisele üheks tähtsamaks spordialaks maailmas Esimese maailmasõja […] Vaata lähemalt ›
0
Rändnäitus põhineb 300 000 elanikuga Poola linnas Katowices korraldataval sama pealkirjaga loenguseerial ja koondab üle ilma esinema kutsutud ruumiloojaid ning näiteid nende loomingust. 2004. aastal alustatu on tugevalt mõjutanud Poola arhitektuuri nooremat põlvkonda, kes tõi postkommunistlikku, nõukogulikust vaimust räsitud riiki värskeid arhitektuurituuli ning ärgitas Katowice linnavõimu mõtlema ka omaenda linnaruumi ja arhitektuuri peale. Nagu Eestis, nii eelistati […] Vaata lähemalt ›
0
Hea elukeskkonna ja avaliku ruumi kui ühishüve teema on viimaste aastatega jõudnud nišist peavoolumeediasse. Suurem hüpe avalikus arutelus toimus 2020. aasta suvel, kui ilmus praeguseks juba ruumilise arengu tüvitekstiks saanud Eesti inimarengu aruanne „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“. Aruande lähtepunkt on tõdemus, et oleme inimarengus jõudnud kõige kõrgemalt arenenud riikide sekka (ilmumisajal oli Eesti inimarengu indeksis […] Vaata lähemalt ›
0
Vana Baskini teatri „Engeli tellised“, autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge. Mängivad Ott Sepp, Toomas Täht, Marianne Kütt, Lauri Kink ja Kersti Tombak, laulab Kaidi Soosaar. Esietendus 3. VIII Kernu mõisa küünis. Soome kirjanik Jukka Viikilä alustab romaani „Akvarellid Engeli linnast“ ühelauselise proloogiga: „Arhitekt nuusutab lauajuppi, tõmbab sügavalt ninaga, sest […] Vaata lähemalt ›
2
Viimsi Artium. Arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Mari-Liis Sõber, Ko Ai, Arseniy Kukuškin, Ivo-Martin Veelma ja Allan Pits (Kavakava arhitektuuribüroo). Ehitas Nordlin Ehitus OÜ. Avati augustis 2022. Rahvusvaheline arhitektuurivõistlus toimus 2018. aastal. Võidutöö „Robin“ autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Ko Ai, Kristel Niisuke. Viimsi valla keskusesse Haabneemes on Lubja klindi ja Randvere tee vahelisele ribale […] Vaata lähemalt ›
0
Ekspeditsiooni ja Von Krahli teatri „Ainult jõed voolavad vabalt“, lavastaja Lauri Lagle, helirežissöör Jürgen Reismaa, kunstnik Arthur Arula, valguskujundaja Siim Reispass, muusikaline konsultant Artjom Astrov, dramaturg Eero Epner. Mängivad Mari Abel, Rasmus Kaljujärv, Rea Lest, Jörgen Liik, Sander Roosimägi, Simeoni Sundja, Katariina Tamm ja Marika Vaarik. Esietendus 25. VIII Noblessneri valukoja Nobeli saalis. Filmi „Bluusivennad“ („The […] Vaata lähemalt ›
0
2019. aasta lõpul kutsus Lauri Lagle asutatud Ekspeditsioon koostöös Von Krahli teatriga kolmeks aastaks kokku ühise püsitrupi. Võimaluse selleks andis asjaolu, et Lagle osutus üheks kahest Sakala 3 teatrimaja ideekonkursi lõppvooru jõudnust, kellele kultuuriministeerium määras loominguliste plaanide elluviimiseks kolmeaastase tegevustoetuse. Nüüdseks on ta toonud Ekspeditsiooni ja Von Krahli teatri ühistöös lavale neli lavastust: „Paratamatus elada […] Vaata lähemalt ›
0
Ukraina on valinud sõjas Vene okupantide vastu pikaajalise kurnamistaktika ja seadnud sihiks neutraliseerida vastase võitlusvõime. Lääne sõjatehnika tehnoloogilise ülekaalu toel tehakse sissetungijate kallal süstemaatilist hävitustööd. Lõuna-Ukrainas Dnepri paremkaldal paiknev Vene väekontingent on logistikast sisuliselt ära lõigatud ja Ukraina relvajõudude eesmärk on sundida seal paiknevad väed kas alistuma või need lõplikult purustada. On näha ka edukat […] Vaata lähemalt ›
33
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Finantsuudised
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 13:45
Viimane uuendus: 13:44.
Uudiste reiting uuendatud: 13:43.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)