28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA. Arhitektid Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Gert Guriev, Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid). Sisearhitektid Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid), Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Maastikuarhitektid […] Vaata lähemalt ›
0
„Püha lehm“ lahkab üht meie kaasaja põletavamat küsimust, mis puudutab inimühiskonna, loomade, ökosüsteemide ja kogu planeedi heaolu ja tulevikku: milline toidusüsteem on ühtaegu keskkonnasõbralik, jätkusuutlik, eetiline ja optimaalseim inimese tervisele? Raamat on kantud tõsistest, paljude ühistest muredest. Autorid tutvustavad toiduainetööstuse kitsaskohti, juhtivate monokultuuride jätkusuutmatust ning hävitavat mõju liigirikkusele, farmides loomade intensiivpidamisega kaasnevaid eetilisi ja keskkonnaprob Vaata lähemalt ›
35
Dokumentaalfilm „Kõigest loomad“ („Eläinoikeusjuttu“, Soome 2022, 82 min), režissöörid-stsenaristid Saila Kivelä ja Vesa Kuosmanen, operaator Heini Mäntylä, produtsendid Elli Toivoniemi ja Venla Hellstedt. Saila Kivelä on üks tänavu valminud nn aktivistifilmi peategelasi, kelle loomaõiguslastele omaseid siseheitlusi kajastab film „Kõigest loomad“, kusjuures originaalpealkirja saab tõlkida ka kui „Loomaõiguslugu“. Filmitegijate õnneks olid Sailal ja filmi teisel peategelasel, […] Vaata lähemalt ›
7
Nosferatu ärkas filmikunstis elule vaid triki ja vale abil, sest kui vastloodud, okultismist inspireeritud nimega filmikompanii Prana-Film tahtis oma avateoseks linastada Bram Stokeri romaani „Dracula“ (1897), ei olnud neil raha või tahtmist raamatu õiguste eest maksta ja nii ärkaski krahv Dracula asemel ellu krahv Orlok, Minast sai Ellen ja Jonathan Harkerist Hutter. See, mis välja […] Vaata lähemalt ›
62
28. oktoobril ilmus Sirbis intervjuu Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepaga.1 Tema kommentaarid andsid aimu EFI tegelikust suhtumisest nii noortesse filmitegijatesse kui ka Eesti ainsasse filmikooli BFMi ehk Balti filmi, meedia ja kunstide instituuti. Jääb mulje, justkui oleks Eestis säilinud tava mitte hakata eesriiet eest tõmbama, kui jutt puudutab ülemusi ja/või institutsioone, kellest sõltub sinu […] Vaata lähemalt ›
508
Alates 11. novembrist pakub Kumu kunstimuuseumi suur saal võimast näituseelamust, mis viib külastaja jalutuskäigule digitehnoloogia abil kujutatud loodusesse. Tokyo kunstikollektiivi teamLab näitus on esimene nii mastaapne digitaalkunsti väljapanek Eestis. 2001. aastal asutatud teamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Kunstikollektiivi kuulub eri valdkondade esindajaid, nagu programmeerijad, insenerid, arvutianimaatorid, graafilised disainerid, matemaatikud ja arhitektid. Uute […] Vaata lähemalt ›
0
Kujutlege, et te saabute pikemalt Ameerika-reisilt mõnda Euroopa linna, olgu selleks Vilnius, Regensburg, Leiden, Tartu või Tallinn. Te jalutate Euroopa linna südames vanade majade keskel ja tajute korraga sealset aja- ja kultuurilugu, selle paiga vanust ja juuri. Need on linnad, kus on elatud, kaubeldud, haridust omandatud ja raamatuid trükitud sajandeid. Esimesed trükikojad asutati Tartus ja […] Vaata lähemalt ›
17
Kuigi võidakse arvata, et midagi enamat Googleʼist, Facebookist ja õppivatest algoritmidest ei saagi olla ja et need jäävad meiega igaveseks, pole see kindlasti nii. Viimasel ajal on suure tähelepanu all virtuaalreaalsus ja metaversumid. Vähemalt arvutitehnoloogiate ajaskaalas ammusest ajast tuntud tehnikale andis uue tuule tiibadesse Facebooki juhi Mark Zuckerbergi avaldus 2021. aasta oktoobris, et firma nimetatakse […] Vaata lähemalt ›
30
Rahvusvaheline nüüdismuusika festival „Afekt“ 28. X – 1. XI Tallinnas ja Tartus, kunstiline juht Monika Mattiesen. Kui 2016. aastal sai Eesti heliloojate festivalist nüüdismuusika festival „Afekt“, sõnas selle kunstiline juht Monika Mattiesen Sirbile antud usutluses1, et festivali eesmärk on hoida kätt pulsil Lääne-Euroopas toimuval ning näidata, et Eesti pole mitte provints, vaid konkurentsivõimeline nüüdismuusika edendaja. […] Vaata lähemalt ›
0
26. oktoobril pidas kunstiakadeemia aulas avatud loengu Hollandi graafiline disainer Linda van Deursen. 1987. aastal asutas ta koos Armand Mevisega nüüdseks maailmakuulsa disainistuudio Mevis en van Deursen, mille klientideks on olnud muu hulgas Amsterdami Stedelijki kunstimuuseum, Kasseli „Documenta 14“, Berliini Haus der Kulturen der Welt, Chicago kaasaegse kunsti muuseum, Rotterdami arhitektuuribiennaal ja Veneetsia arhitektuuribiennaal. Nad […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Dekoloniseeritud ökoloogiad“ Riia Kunstihoones (Riga Art Space) kuni 15. I 2023, kuraator Ieva Astahovska, kunstnikud Anna Škodenko, Darja Popolitova, Viktor Gurov, Francisco Martínez, Aurelija Maknytė, Diana Lelonek, kunstnike rühmitus Ģimenes Saikne, Haralds Matulis, Inga Erdmane, Linda Boļšakova, Līga Spunde, Maija Demitere, Maria Kapajeva, Olja Mihhailjuk, Rasa Šmite ja Raitis Šmits, Vika Eksta ja Anna […] Vaata lähemalt ›
0
Olen sinuga rängas tülis. Ründame teineteist sõnade ja kehaga. Tundub, et sa oled täiesti eraldi, väline, minu piiri taga. Ja et mina olen sinu suhtes täiesti väline, s.t üleni ja täielikult iseenda sees, oma piiri sees. Piir jagab meid kahte lehte, sina seal ja mina siin. Aga ometi käib üle piiri suhtlus, me ründame teineteist […] Vaata lähemalt ›
3
Hitting the keys an hour before the deadline / late at night, in the corner of an apartment full of beautiful people …1 Henriks Eliass Žēgners No tšau, tule edasi! Kuidas läheb, oled midagi uut ka kirjutanud? Everybody, we’ve got company!2 Nii, teen sulle ühe tutvustusringi. See on Tõnis, olete vist varem kohtunud? Here we have Eglė, […] Vaata lähemalt ›
43
Narva muuseumi kunstigalerii püsiekspositsioon „Elu või karma? Narva lood“ kuni 2026. aastani. Kuraator Rael Artel, kujundajad Tõnu Narro ja Rael Artel, graafiline disainer Jaan Evart ning konsultandid Tiina Abel, Kai Lobjakas, Irina Koževina, Aleksandra Murre, Anneli Porri, Jelizaveta Pratkunas, Galina Smirnova, Elnara Taidre, Olga Tjurina ja Madis Tuuder. Eestis ei ole kuigi palju linnu, kus […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Audiospaa“ kontsert „Back to the Future“ 4. XI Estonia kontserdisaalis. Taavi Kerikmäe (süntesaatorid), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Øyvind Torvundi „A Walk into the Future“ ehk „Jalutuskäik tulevikku“ (Eesti esiettekanne), Ülo Kriguli kontsert „Synlith“ süntesaatorile ja orkestrile (esiettekanne) ning John Adamsi „Harmonielehre“ (Eesti esiettekanne). Kuidas näeks välja tagasi tulevikku minek ning […] Vaata lähemalt ›
32
Iseenesest on see vist rumal idee. Võib-olla raamatute ja filmide puhul võiksime jah alustada teose pealkirjast ja sinna mõneks ajaks oma arutlustega kinni jääda, aga kui nüüd võtta hoopis ühe plaadi pealkiri ja keskenduda selles ühele sõnale? Ja ometi pole too sõna „katarsis“ siin kirjas juhuslikult. Florian Wahli albumi selgroog kasvab välja just siit. See […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Puuraiduri lugu“ („Metsurin tarina“, Soome 2022, 98 min), režissöör-stsenarist Mikko Myllylahti, operaator Arsen Sarkisiants, helilooja Jonas Struck, produtsendid Jussi Rantamäki ja Emilia Haukka. Osades Jarkko Lahti, Iivo Tuuri, Hannu-Pekka Björkman, Katja Küttner jt. „Puuraiduri lugu“? Mikko Myllylahti täispika debüüdi pealkiri võib tunduda kuiv, kliiniline ja mittemidagiütlev – ilmselt löövad paljud kärsitumad vaatajad juba pelgalt […] Vaata lähemalt ›
21
‘ Estonia ooperi „Falstaff“ kontsertettekanne 3. XI Vanemuise kontserdisaalis. Helilooja Giuseppe Verdi, libretist Arrigo Boito (Shakespeare’i näidendite „Windsori lõbusad naised“ ja „Henry IV“ ainetel), muusikajuht ja dirigent Arvo Volmer, koormeister Heli Jürgenson. Osades Miša Kiria (Falstaff), Leonardo Neiva (härra Ford), Ani Yorentz (proua Ford), Elena Bražnik (Nannetta), Helen Lokuta (Meg Page), Maria Streijffert (proua Quickly), […] Vaata lähemalt ›
21
„Me elame hulluse ajal,“ ütles Viivi Luik ERRi „Kultuuristuudios“ Mart Juurele. „Ajaloos on ajajärke, kus järsku mingi arutus või hullus võimule pääseb. Viimati oli see 1930. ja 1940. aastatel, praegu on see nüüd.“* Ka Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeval peetud kõnes rõhutas Luik, et igaüks, kes ebainimlikkusega harjub ning teiste kannatuse pealt kasu teenib, aitab […] Vaata lähemalt ›
0
Soome Kirjandusfond on teinud teatavaks Finlandia auhinna 2022. aasta kandidaadid. Kolme kategooria laureaadid kuulutatakse välja 30. novembril. Ilukirjandus Ilukirjanduse Finlandia antakse parima soome- või rootsikeelse romaani eest. Olli Jalonen, „Stalker-vuodet“ ehk „Stalkeri aastad“ (Otava) Marja Kyllönen, „Vainajaiset“ ehk „Painajad“ (Teos) Heikki Kännö, „Ihmishämärä“ ehk „Inimhämarus“ (Sammakko) Iida Rauma, „Hävitys. Tapauskertomus“ ehk „Hävitamine. Ühe juhtumi lugu“ […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Eesti Uudised
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 13:15
Viimane uuendus: 13:11.
Uudiste reiting uuendatud: 13:14.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)