Teadus on tänapäeva ühiskonnas ammu enamat kui elu äärealal toimiv väike omaette maailm. Teadus, eeskätt empiiriline, katseliselt korratud ja kinnitatud teadus, on see, mille poole oma tõeotsinguis vaatame – õigupoolest pole vist liialdus öelda, et empiirika tunnistamisest reaalsuse adekvaatseima mõõdupuuna on saanud ühiskonna sõnatu aluskokkulepe. See kokkulepe ütleb, et sõltumata kellegi esteetilistest, usulistest või poliitilistest […] Vaata lähemalt ›
12
Ukraina relvajõudude edusammud ja Putini režiimi kaotused rindel on pannud Putinit kasutusele võtma laiaulatusliku terrori ja šantaaži. Hävitatud on umbes kolmandik Ukraina energia- ja soojatootmise võimest, üles on kerkinud nn räpase pommi kasutamise oht, Kahhovka hüdroelektrijaama tammi õhkimine ja Hersoni maatasa pommitamine. Tammi õhkimisega kaasneks globaalset mõõtu katastroof, millega ujutataks üle tohutu ala Dnepri vasakkaldal, […] Vaata lähemalt ›
39
Venemaalt on Euroopasse ja mujalegi pagenud plejaad silmapaistvaid teatritegelasi, kelle loomingu paremikku on Eestis mängitud teatrifestivalil „Kuldne mask“. Kuulsate vene lavastajate tööplaani on tekkinud ajaaknad, kuna koduteatritesse neil enam asja pole. See olukord annab harukordse võimaluse teha Eesti teatritel koostööd parimatega, keda Vene diasporaast võimalik leida. Septembri lõpul oli Tallinna Vene teatri trupil kokkusaamine Timofei […] Vaata lähemalt ›
0
Küsimusi, millega aasta jooksul nii tihedas programmis tegeldakse, on mitmeid. Kitsam, pigem esialgne eesmärk oli äratada ellu linna mineviku varjud ja panna tärkama linna tulevikumüütide alged. Selle õnnestumise kindlustamiseks on kaasatud maailmakultuuri raskekahurvägi alustades Yoko Onost ja Marina Abramovićist ning lõpetades William Kentridge’i ja Robert Wilsoniga. Juba paar kuud enne finišit on selge, et see […] Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal punamonumentide teemal avalikult sõna võtnud kolleegide arvamusest on jäänud ehk mulje, nagu oleks enamik kunstiteadlasi ja Nõukogude pärandi uurijaid Nõukogude sümboolika ja monumentide küsimuses ühel meelel ja nende avalikust ruumist eemaldamise vastu.1 Nii see siiski pole. Tegelik vaade asjale on ka erialaringkonnas üsna heterogeenne ning näib, et ühel nõul ollakse vaid selles, et […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna ülikooli ökoloogia keskus tähistas septembri lõpus 30. tegutsemisaastat. Algselt ENSV Teaduste Akadeemia koosseisus asutatud ökoloogia instituut liitus 1997. aastal Tallinna pedagoogikaülikooliga. Tänapäeval tegutseb keskus Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi koosseisus teaduskeskusena. Alates 2018. aastast on keskuse tegevust vedanud ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa. Ökoloogia keskusega on aga seotud silmapaistavad uurijad, sh Hannes Tõnisson, kes […] Vaata lähemalt ›
38
Pimedus. Mis saab olla õudsemat kui pimedus. Ühiskonnas suheldakse üha enam üksteisega silmitsi, nägemise abil. Me saadame e-kirju, suhtleme ühismeedias arvuti abil. Isegi emotsioonide, mis varem olid tuntavad inimese kõne järgi, näitamiseks oleme loonud emotikonid. Kummalisel kombel märkasin kaheksa aastat tagasi, et naerunäod olid äkki tunginud ka mu raamatutekstidesse, õnneks rookis keeletoimetaja need tehismonstrumid kõik […] Vaata lähemalt ›
108
Oma keskkonnasäästlikuks tegevuseks peetakse prügi mitte maha viskamist ja jäätmete sortimist, s.t pigem tagajärgedega tegelemist kui keskkonnakahju ennetamist.1 Kahtlemata on selles suur osa aastaid kestnud sortimisalasel teavitustegevusel, loodud taristul ning kindlasti ka 14 aasta vanusel „Teeme ära“ algatusel, mis on tõmmanud prügistamisele avalikkuse tähelepanu. Seadmata kahtluse alla kiiduväärt algatuse mõju, tekib küsimus, kas tähelepanu jäätmetele, […] Vaata lähemalt ›
0
Kuigi ökoloogia seostub tavaliselt keskkonna ja loodushoiuga, tähistatakse selle mõistega inimese säästvat ning kestlikku mõtteviisi üldisemaltki. Sõna „ökoloogia“ on hoogsalt levinud paljudesse valdkondadesse ja alates 1972. aastast räägitakse tänu Ameerika keeleteadlasele Einar Haugenile ka keeleökoloogiast. Haugen defineerib nimetet teadusharu keele ja keskkonna (konkreetset keelt kasutava ühiskonna) vastasmõju uurimisena, mille laiem eesmärk on keelte säilitamine. Keeleökoloogiat iseloomustab […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna arhitektuuribiennaali „Söödav. Ainevahetuse arhitektuur“ konverentsi „Söödav“ peaesineja oli sel aastal arhitektuuriajaloolane Beatriz Colomina, kes rääkis oma ettekandes „Arhitektuuri jõuetu keha“ meditsiini ja arhitektuuri ajaloolisest sidemest ning kaasavama ruumiloome vajadusest. Viljaka karjääri jooksul on Colomina muu hulgas kokku pannud Princetoni ülikooli meedia ja modernsuse programmi, kirjutanud mõjukaid teoseid, nagu „Seksuaalsus ja ruum“ („Sexuality and Space“, […] Vaata lähemalt ›
18
22. oktoobril, eesti rahvuskultuuri suurkuju Kristjan Raua sünniaastapäeval anti Tallinna raekojas juba viiekümnendat korda üle Eesti vanim kunstiauhind – Kristjan Raua nimeline kunstipreemia. Tänavused laureaadid on kunstnikud Lembit Sarapuu, Ludmilla Siim, Terje Ojaver ja kunstiteadlane Mai Levin. Seekord on tegemist väga auväärt laureaatidega, kes on kunstielus tegutsenud väga pikka aega ja olnud ka pidevalt esil. […] Vaata lähemalt ›
0
*** äkki siis kui ma loen palju raamatuid hakkab ta mind armastama äkki siis kui ma ostan ilusamad riided või vähemalt pesen praeguseid hakkab ta mind armastama äkki siis kui lõpetan kümnendat korda palumise et ta hakkaks mind armastama hakkab ta mind armastama äkki siis kui ma teda ignoreerin hakkab ta […] Vaata lähemalt ›
0
Sündis sõja ajal ja suri sõja ajal. Elu saab ka niimoodi ühte lausesse kokku võtta. Ega mina seda ajajoont kohe ära ei tabanudki, selle sõnastas tema vend, ise sündinud rahu ajal, küll napilt, noore rahu ajal. Sügisel, hingedeajal, mõtlen surmast rohkem kui muudel aegadel, lauseid, mis elu võimalikult täpselt edasi annaksid, neid otsin iga päev. […] Vaata lähemalt ›
0
„Lennart. Pöördtooliaastad“, autor Jaak Jõerüüt, lavastaja Karl Laumets, kunstnik Eva Maria Põldmäe, muusikaline kujundaja Robert Jürjendal, videokujundajad Herkki-Erich Merila ja René Reinumägi, valguskujundaja Rene Liivamägi, kostüümikunstnik Antonio Lätt. Mängivad Ivo Uukkivi, Eva Koldits, Gert Raudsep, Ragnar Uustal, Christopher Rajaveer, Tõnn Lamp, Rasmus Kaljujärv, Hardo Adamson, Kristin Uusna, Anu Lamp ja Toomas Hendrik Ilves. Esietendus 16. […] Vaata lähemalt ›
69
Olen oma arvustustes korduvalt kirjutanud niisugusest vene nüüdisproosa nähtusest nagu psühholoogiline ajalooline proosa. Seal ei keskenduta kuulsatele nimedele, ei maalita ka paatoslikke pilte suurejoonelistest sündmustest. Keskmes on siin nn tavalised inimesed, olgu nad siis tehasetöölised, õpetajad või talunaised: just nende elukogemus, enamasti traagiline, vormib lugeja arusaama neist kui unikaalsetest ja põnevatest isiksustest. Teiselt poolt saab sellise […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus „Söödav“. Kuraatorid Lydia Kallipoliti ja Areti Markopoulou. Arhitektuurimuuseumis kuni 20. XI. Linnade ajalugu on tihedalt läbi põimunud toiduainete tootmise ja tooraine kasvatamise arenguga. Enne turumajandust ja linnade sotsiaal-majanduslikku iseseisvumist kasvatati toiduvalmistamiseks vajalik kogukondlikult, söögilaua katsid saadused, mis olid võetud oma põllult ja aiast või saadi naabri omast. Inimestel oli oma toiduga lähedasem […] Vaata lähemalt ›
0
Väidetavalt kõlavat maailma lühim avaldatud teatriarvustus nii: „Hebrews, 13:8“. Eestikeelse piiblitõlkega veidi vabamalt ümber käies seisab piibli selles kohas – kiri heebrealastele, 13:8-9 – „Jeesus Kristus, eile, täna ja homme“. Midagi sellesarnast tahaksin öelda Douglas Murray raamatu kohta. See meenutab pikaks läinud netikommentaari. Raamat midagi uut gay-soo-rassi jm identiteetide ümber käivas debatis ei ütle, vaid […] Vaata lähemalt ›
0
Maailmamuusikamess ja esitlusfestival WOMEX (World Music Expo) 19. – 23. X Lissabonis. Lissabonis peetud WOMEXil kohtusid fado sünnimaal tuhanded pärimus- ja maailmamuusika professionaalid. 28. korda aset leidnud suurüritus on märkimisväärne ka seetõttu, et festivali esitlusprogrammi valiti sel aastal ansambel Duo Ruut ning Music Estonia eestvedamisel esindas Eestit üks aegade suuremaid, 35-liikmeline delegatsioon. Pärimusmuusikale omaselt juuri […] Vaata lähemalt ›
94
Iga kord, kui mõeldakse välja järjekordne uhke ökoloogilise jalajälje arvutamise süsteem, puhkeb minus selle tulemust arvutades protest. Mis mõttes on maainimese ökoloogiline jalajälg suurem kui linnainimesel? Urisen, et kust te, kulla rahvas, oma söögigi saate ja kuidas see linna saab. Heidate oma tallatud jäljed maainimese kukile ja peate linnas pillerkaari? Aga on midagi, mida märkame […] Vaata lähemalt ›
19
Viljandi kitarrifestival 19. – 23. X, kunstiline juht Ain Agan. Viljandi kitarrifestival toimus tänavu 15. korda. Olen varemgi kitarrifestivalist kirjutanud ning pean ka seekord alustama kava kiitmisega: suurepärane kava, väga esinduslikud artistid ja ladus korraldus. Kahjuks ei õnnestunud mul reedesel päeval kontserte kuulata, kuid oma lemmiku leidsid kavast nii paadunud džässisõbrad kui ka teiste žanride […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Lasnamäe Leht
|
0% |
Telegram
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Sakala
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 14:32
Viimane uuendus: 14:30.
Uudiste reiting uuendatud: 14:27.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)