„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
R.A.A.A.Mi „Diktaator, naljamees ja liiderdaja“, autor ja lavastaja Damir Salimzianov, tõlkija Tiit Alte, kunstnik Riina Vanhanen, valguskujundaja Priidu Adlas, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Kristo Viiding, Elina Reinold ja Martin Kõiv. Esietendus 11.VII Mäetaguse kirvehallis. Vastates ajakirja Teater. Muusika. Kino teatriankeedi küsimusele säravamatest hetkedest teatrihooajal 2020/2021, kirjutasin: „Tuli vaikne mees Venemaalt, tegi kuu aega […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Murina“ (Horvaatia-Brasiilia-Sloveenia-USA 2021, 95 min), režissöör Antoneta Alamat Kusijanović, stsenaristid Antoneta Alamat Kusijanović ja Frank Graziano, operaator Hélène Louvart, heliloojad Jevgeni ja Saša Galperin. Osades Gracija Filipović, Leon Lučev, Danica Čurčić, Cliff Curtis jt. Antoneta Alamat Kusijanovići filmi „Murina“ peategelane, hilisteismeline Julija (Gracija Filipović) elab koos isa Ante (Leon Lučev) ja ema Nelaga (Danica […] Vaata lähemalt ›
0
Suvi hakkab läbi saama. Ja koos sellega ka suvised mälestused suvisest müraterrorist. Hommik algab sellega, et autod hakkavad sõitma. Ja naabermaja seina remontivad mehed asuvad tegevusse. Ühel päeval terroriseerib naabreid vana aja hambapuuri meenutav heli, mis võtab läbi ka suletud aknast. Siis asub tegevusse kodanik, kes peksab nüri järjekindusega vasaraga tellinguid. Ümbrus hakkab kajama ja […] Vaata lähemalt ›
0
Herkko Labi, Peeter Laurits, „Ökoesteetika ajastu“ Triin Paja, „Alguses oli tuli“ Mia Felič, „Stimulatsioon, inspiratsioon“ Krista Sildoja, „„Eesti etno“ on vaikse vooluga jõgi“ Intervjuu kultuuriminister Piret Hartmaniga Intervjuu Nikita Atikini büroo arhitektidega Kira Jarmõši „Uskumatud juhtumused naistekongis nr 3“ mängufilm „Murina“ Intsikurmu festival lavastus „Diktaator, naljamees ja liiderdaja“ Vaata lähemalt ›
0
Ühelt arhitektuurivõistluselt teise järel saab hinnatud preemiaid ja võite uus arhitektuuribüroo Nikita Atikin. Kullo huvikeskuse võistluse ning Tammiste algkooli- ja kogukonnamaja võitluse võit, Paide keskväljaku, Westholmi gümnaasiumi juurdeehituse, Saku põhikooli ja Tartumaa tervisespordikeskuse võistluste premeeritud kohad on vaid mõned näited. Nikita Atikin pärjati 2021. aastal ka kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiaga näituse „Majad, mida me vajame“ […] Vaata lähemalt ›
0
Kas kunst ja esteetika on mõtestatud mõisted vaid inimkultuuri piires? Kas esteetika laiendamine üle liigipiiride on võimalik ja kuidas mõistame teiste liikide omailma, sellist esteetikat, mis on inimkesksest esteetikast väljaspool? Kuidas jõuda kooskõlani teiste liikide ja kooslustega? Mis on ökoesteetika ja igaühe loodusime? Vestlesid bioloog ja semiootik Kalevi Kull, semiootik Timo Maran ja zooloog Tiit […] Vaata lähemalt ›
29
Intsikurmu festival 5. ja 6. VIII Põlvas. See suvi on olnud esimene tõsisem festivalisuvi pärast 2019. aastat. Ka Intsikurmu festival, mis 2020. aastal toimus telefestivalina, jäi eelmisel aastal Covid-19 nakatumiskordaja tõusu tõttu korraldamata. Kogu maailmas ei ole festivalide tagasitulek aga olnud nii suur naasmine normaalsusesse, kui esiotsa oodati. Ka suurtel festivalidel nagu „Primavera“ on olnud […] Vaata lähemalt ›
3
Vene-Ukraina sõda on juba pikka aega olnud patiseisus, Vene vägede ründevõime pole ikka veel ammendunud ja Ukraina pole otsustavaks pealetungiks ikka veel valmis. Nii elab Ukraina pidevas ootuses ja lootuses, otsekui oodates Godot’d, kes ei tule ega tule, kuigi on lubanud. Iga järjekordne Venemaa sõjakuritegu – Ukraina sõjavangide massimõrv Olenivkas, video sõjavangi kastreerimisest, foto tänavale […] Vaata lähemalt ›
18
President nõudis valitsuse ametisse astumisel, et täistuuridel töö peab hakkama kohe esimesest päevast. Kuidas see on õnnestunud ja milles seisnenud? Meil ei olnud tõesti aega sisse elada, aga kuna olen samas majas seitse aastat töötanud, siis ma seda ka eriti ei vajanud. Kohe pärast ametivande andmist istusin kolleegidega arutama, seejärel olid laua taga kultuurivaldkondade eestvedajad, […] Vaata lähemalt ›
115
HERKKO LABI, PEETER LAURITS: Ökoesteetika ajastu Ökoesteetika pöörab tähelepanu elu tervikule ja paljutahulisusele ning õpetab nägema, et inimkunst on suures osas olnud üksnes inimsilmne. Kas kunst ja esteetika on mõtestatud mõisted vaid inimkultuuri piires? Kas esteetika laiendamine üle liigipiiride on võimalik ja kuidas mõistame teiste liikide omailma, sellist esteetikat, mis on inimkesksest esteetikast väljaspool? Kuidas […] Vaata lähemalt ›
0
„„Sierra“ vallatud kurvid“, Sander Joonega vestleb Ave Taavet Katja Novak, „Ukraina kirjandus – kes ta on ja kust ta tuleb“ Anu Mänd, „Loomad ajaloos ja kultuuris“ Art Leete, „Komi animismi põld“ Rein Einasto ja Maie Koldits, „Hingelähedasest Tõrvast“ „Sõru saund“ lavastus „Nassi Sass ja tema vend“ näitus „Rutiin ja plahvatus. Siim. Kreis. Ausing“ EKA tudengite […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Rutiin ja plahvatus. Siim. Kreis. Ausing“ arhitektuurimuuseumis kuni 21. VIII. Kuraator Triin Ojari. Kataloogi on koostanud Karin Paulus ja Triin Ojari, ruumi kujundas Raul Kalvo, graafiliselt kujundas Jan Tomson, konsultandid Kristel Ausing, Emil Urbel ja Jan Skolimowski. „Mis puudutab loomingut, siis looming sünnib tühjusest. Lugu on selles, et kui sa oled noor, sa arvad, […] Vaata lähemalt ›
54
Graeberi raamat on oma haardelt laiem, kui pealkiri tõotab. Selles antakse originaalne ja põnevalt esitatud ülevaade sellest, kuidas majanduselu põhikategooriad nagu raha, krediit, intress ja võlg on läbi aastatuhandete olnud seotud sõdade, poliitika ja sotsiaalse arengu mustritega. Graeber naerab välja raha tekke ratsionalistliku seletuse, mis lähtub arusaamast, et püüd omavahel väärtusi vahetada on üks selliseid […] Vaata lähemalt ›
0
Rändteatri Vaba Vanker „Richard ja Anna“, dramaturg Mari Tammar, lavastaja Adeele Jaago, kunstnik Jaanika Jüris, muusikaline kujundaja Kulno Malva, valguskunstnik Mari-Riin Paavo. Mängivad Kaarel Pogga, Ragne Veensalu, Maili Metssalu ja Ivo Reinok. Esietendus 28. VI Raplamaal Ohukotsu küünis. MTÜ Tuulekell „Nassi Sass ja tema vend“, autorid Loone Ots ja Erki Aule, lavastaja Erki Aule, kunstnik […] Vaata lähemalt ›
0
Kui kohtuvad statistika ja poliitika, on kohe ka õhus oht, et sünnivad valed järeldused ja mõõtmistulemustes juba peidus olevad hävingu eod jäävad märkamata, vältimatud otsused langetamata. Statistikaameti äsja avaldatud 2021. aasta rahvaloenduse andmed Eesti elanike haridustaseme kohta võrdluses varasemate rahvaloendustega on just seda sorti libe pind. Esmapilgul paistab kõik kaunis. Suurstrateegiasse „Eesti 2035“ ning sellest […] Vaata lähemalt ›
6
Üks suviseid uudiseid, mida meie ajakirjandus vist ei registreerinudki, oli Fieldsi medalite jagamine juuli alguses Rahvusvahelise Matemaatikaühingu (IMU) kongressil Helsingis. Kongress pidanuks toimuma Peterburis, aga Vene-Ukraina sõja tõttu koliti see internetti ning auhinnatseremoonia toimus Helsingis. Aktus kestis neli tundi ning veel aastavahetusel kavas olnud Putini asemel pidas kõne matemaatika tähtsusest hoopis president Sauli Niinistö. Fieldsi […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast seda, kui olin kirjutanud komi animismist kui jahinduse külge klammerduvast,1 sain Komimaalt raevukat tagasisidet. Sealne etnoloog Valeri Šarapov ütles, et tegelikult on komi animism põllumajanduslik ja jälgitav eeskätt rahvakalendris. Võtan siis selle väite uuesti ette ja püüan oma vaimsete võimete piires arutleda, milline on komi animismi põld. Komi põllumajanduse väljakujunemine Õpetlased on ammu harjunud […] Vaata lähemalt ›
0
Maikuus toimus järjekorras juba neljas seminar, mille käigus vaeti loomade rolle ajaloos ja kultuuris.1 Seega võib öelda, et loomaseminaridest on kujunenud traditsioon. Teisalt on aga endiselt tegu võrdlemisi uudse uurimisvaldkonnaga, vähemalt Eestis ja teistes Baltimaades. Siinsete loomauuringute eestvedajateks on kujunenud vanematele ajalooperioodidele, eriti keskajale spetsialiseerunud ajaloolased ja kunstiajaloolased, kes püüavad seni valdavalt inimkeskset ajalookirjutust vormida […] Vaata lähemalt ›
0
XXIX Haapsalu vanamuusikafestival 28. – 31. VII, kunstiline juht Toomas Siitan. Olen Sirbi veergudel kirjutanud mitmel korral Haapsalu vanamuusikafestivalist ja järjest keerulisem on leida originaalset ja löövat algust oma kirjatükile. Otsustasin siis sel korral alustada lihtsa statement’iga: Haapsalu vanamuusikafestival on tore festival. Lihtsakoeline hinnang, aga suur oli rõõm, kui avastasin, et ka korraldajad peavad festivali […] Vaata lähemalt ›
78
Suured ajaloosündmused avaldavad tavaliselt mõju argielu eri aspektidele. Varsti juba pool aastat vältav sõda Ukrainas on läbinud mitu suhtumistasandit (šokist väsimuseni) ning muu hulgas kutsunud esile muudatusi kultuuris. Meie laiuskraadidel tõotavad tulla suured ja ulatuslikud muudatused, mille jälg võib olla sügavam kui koroonavapustus. Venemaa sissetung Ukrainasse, magalate öised pommitamised, vaestest piirkondadest saadetud sõdurite toorus ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 20:07
Viimane uuendus: 20:03.
Uudiste reiting uuendatud: 20:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)