Ervin Õunapuu uue raamatu „Õhtu saabumine teistesse tubadesse“ peategelast rektor Halltigu iseloomustatakse raamatukaanel nii: „plastiline õõnesfiguur, välispidiselt ehitud kõigega, mis ta enda meelest talle mõju ja väärikust lisab; seest tühi, mistõttu võib end iga hetk täita sobiva sisuga …“. Siin on kohe alguses tegu teatava ümberpööramisefektiga, parun Julius Evola mõistes võiks niimoodi pigem iseloomustada iga modernset […] Vaata lähemalt ›
3
Rahvusvaheline etenduskunstide festival „Baltoscandal“ 6. – 9. VII Rakveres. „Baltoscandalil“ võis seekord tunda ühest küljest varasemast intiimsemat kontakti Rakvere ja rakverelastega, seda nii kogukondlike lavastuste kui ka installatsioonide kaudu, mis asusid ehedates (nüüdseks hüljatud) paikades, ning teisest küljest distantseeritust performance’itel, kus masinad võtsid lava üle. Etendusi vaadates teravnes küsimus, mis on tegelikult inimlik, tehislik või […] Vaata lähemalt ›
0
Laura Cemini ja Bianca Hisse näitus „Metsikut keelt taltsutades“ EKA galeriis kuni 30. VII, kuraator Monika Charkowska. EKA galeriis on näitus, kus kunstnikud tegelevad keele ja selle kasutamisega filosoofilises ja ka füüsilises plaanis. Kuidas keelekasutus mõjutab kultuuriruumis liikumist? Väljapanek „Metsikut keelt taltsutades“ koosneb kahest installatsioonist – tekstiili- ja heliinstallatsioonist. Üle galerii on tõmmatud kolm kangast, […] Vaata lähemalt ›
83
On „argielu“ entsüklopeedilise kokkuvõttena esitatav? Kui peaksime tundma tahtmist pakkuda hõlmavat ülevaadet praegusest igapäevasusest, tuleks kõigepealt vastata küsimusele: mis võiks sobida argisuse mõiste piiritlemiseks? Järgnevalt sobiks huvituda, kui eriline peaks olema päev, et väärida vastandamist igapäevasusele. Lugeja aga, keda sellised asjad köidavad iseäranis, on peagi sunnitud tunnistama, et muistsete roomlaste igapäevaolustik erines praegusest tunduvalt. Dies […] Vaata lähemalt ›
0
Pea nädal tagasi saabus uudis, et Viljandi päästjad said linnavalitsuselt loa hakata linnaserva uut komandomaja ehitama ning riikliku kaitse alla võetud praegune päästehoone jääb tühjaks ja müüakse peagi maha.1 Muinsuskaitsealune, 1977. aastal valminud Toomas Reinu projekteeritud tuletõrjedepoo ei vasta päästjate sõnutsi tänapäevastele tingimustele ning seda on kallis ülal pidada. Taas juhtub nii, et kesklinna tugevdamise […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti keeles on sõnal „unelm“ rohkelt varjundeid: unistus, unelus, ulm, soovunelm, unenägu, tulevikumuusika, utoopia, õhuloss jm. Analüütilises psühholoogias ei peeta unenägu tegelikkusest vähem tähtsaks: unenäo päritolu on küll seletamatu, kuid see peegeldab meie ootusi reaalsele maailmale, märkis Carl Gustav Jung.1 Ka unistused, mis idanevad alateadvuses ja millest mõni kui luuderohi meie mõtete ümber vohama pääseb, […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Lõplik lõige“ („Coupez!“, Prantsusmaa 2022, 110 min), režissöör-stsenarist Michel Hazanavicius, originaalloo autorid Shin’ichirô Ueda ja Ryoichi Wada, operaator Jonathan Ricquebourg, helilooja Alexandre Desplat. Osades Romain Duris, Bérénice Bejo, Grégory Gadebois, Finnegan Oldfield jt. Iseenesest peaks suutma iga filmi vaadata eraldiseisvalt, sõltumata igasugusest pooljuhuslikult (või meelega, kes teab!) kaasa tulnud pagasist. Tänavuse Cannes’i filmifestivali avanud […] Vaata lähemalt ›
0
„Ema toa“ eeslehed on mustad kui tulekahjust söestunud palgid, mis isegi laudise, soojustuse ja seinakatte alt kirbet tulekahjulõhna uuesti ülesehitatud majapidamisse levitavad. Kibe ja hingemattev on ka „tulekahjufantaasiana“ määratletud teose sisu. Kasemaa seekordne alter ego kavandab kindlustuspettust – ema maja süütamist, et kindlustusfirmalt uus ja ilusam eluase välja meelitada. Tuluke, mis hubiseb minategelase silmis, on […] Vaata lähemalt ›
0
Säilitada tuleb ühiskonna arengu kõikidest etappidest pärinevaid objekte, lünki jätmata ja ajaloosündmusi eitamata. See eeldab esindusobjektide mingis mahus riigi kaitse alla võtmist. Teisalt kaasnevad mitmete objektidega seosed, mis takistavad nende tunnustamist riikliku tähtsusega pärandina. Loodus- ja muinsuskaitsjatel võib olla vastupidiseid seisukohti hüdroelektrijaamade ja vesiveskite paisude säilitamise kohta. Üksikisikut riivavad või puudutavad eetilisi dilemmasid sellised teemad […] Vaata lähemalt ›
33
Nii nagu iga teine olendki, olen ma ühest küljest täiuslik. Sest ma olen. Ja see minu olemine on võrratu, võrreldamatu, täielik, täiuslik. See tekitab mus eufooria, juubelduse. Teisest küljest aga olen ma puudulik, sest mul on alati midagi vaja ja vajaka, ma olen piiratud, osaline, tükatine. Ma olen ka teisi tükeldanud, neile kurja teinud. Ma […] Vaata lähemalt ›
0
1.– 6. augustini Tartus toimuv armastusfilmide festival Tartuff sai aprillist uue juhi Mirjam Võsaste, kes bioloogia valdkonnas töötades on vabatahtlikuna aastaid festivali korralduses kaasa löönud. Sa oled hoopis bioloogi taustaga. Kuidas aitab see kaasa filmifestivali juhtimisele? Armastus ja bioloogia on muidugi lähedalt seotud … Minu puhul sobivadki need kaks võib-olla kokku vastanditena. Kui muidu on […] Vaata lähemalt ›
0
Tõik, et USAs võib abort peagi kahekümnes osariigis ebaseaduslikuks muutuda, on kõhe meenutus, et inimõigus saada kiiresti asjakohast ja toetavat meditsiiniabi seisab savijalgadel. Seda õõnestab diskrimineerimine tervishoius soo, seksuaalsuse, rassi, klassi, puude ja muudegi tunnuste põhjal. Abi andmisega viivitamine, patsientide halvustamine või abistamisest suisa keeldumine seab ohtu inimeste elud. Ei ole ime, et paljud vähemusgruppide […] Vaata lähemalt ›
64
Mängufilm „Lõplik lõige“ („Coupez!“, Prantsusmaa 2022, 110 min), režissöör-stsenarist Michel Hazanavicius, originaalloo autorid Shin’ichirô Ueda ja Ryoichi Wada, operaator Jonathan Ricquebourg, helilooja Alexandre Desplat. Osades Romain Duris, Bérénice Bejo, Grégory Gadebois, Finnegan Oldfield jt. 2017. aastal ilmavalgust näinud „Las kaamera käib – zombid!“1 oli kui inspiratsioonilaks otse veeni igaühele, kes kunagi filmitegemisest unistanud, uue põlvkonna […] Vaata lähemalt ›
0
Ruben Steinum on Norra kunstnike liidu (Norske Billedkunstnere) president. See kunstnike ühendus on pühendunud professionaalsete kunstnike intellektuaalsete, sotsiaalsete, õiguslike ja majanduslike huvide parandamisele. NBK ühendab 20 alaliitu ja 3000 liiget, esindades nõnda enamikku Norra visuaalkunstnikke. Ruben Steinum alustab augustis tööd Norra nüüdiskunsti keskuse juhina (Office for Contemporary Art Norway, OCA). Uus aeg, uus mudel Airi […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Robert Ludlum töötas oma arvukates raamatutes sisse kindla kangelastüübi – valgekraelise keskklassi mehe, kes avastab keerulises olukorras endas kangelasmaterjali –, osutus selle mõju kaugele ulatuvaks ka filmimaailmas. Just Ludlumi Jason Bourne’i kaudu tuli see troop jõuliselt ka filmimaailma, et ikka ja jälle järjest jõhkramas vormis taassündida. Kui Bourne’i vägivaldsus üllatas mälukaotuse tõttu ka teda […] Vaata lähemalt ›
0
Hea keskkonnadisain vähendab visuaalset ebakõla Kristi Rummel-Kottisse: „Füüsiliste lahenduste ja sõnumitega teevad disainerid linnaruumi mitmesuguste võimete ja oskustega linlastele kaasahaaravaks ja põnevaks.“ Kristi Rummel-Kottissega vestleb Laura Reiter. Info- ja teenusedisaini stuudio Disainiosakond pälvis koos büroodega Platvorm, Stuudio Stuudio ja Inphysica tänavusel Euroopa disainiauhindade võistlusel hõbeda arengustrateegia „Tallinn 2035“ veebilehe disaini eest. Tegemist on uutmoodi keskkonnaga, [… Vaata lähemalt ›
0
Kohanemine on alati ka konflikt ja häire. Czesław Miłosz – muide, kas pole poola luule möödunud sajandi teise poole võimsaim? – alustab „Vangistatud mõistust“ Murti-Bingi tablettidest. Metafoorsed õnnetabletid tagavad rahuolu sõltumata lokkavast terrorist, aitavad leppida traagika ja ebaõiglusega. Miłoszi metafoor ründab kõiki neid jae- ja hulgikohanejaid, kes totalitaarse režiimiga kaasa läksid, läbisid psühholoogiliselt keeruka ravikuuri: […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjanik ja dramaturg Piret Jaaks kaitses juunis Eesti muusika- ja teatriakadeemias teatrikunsti alal filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks töö „Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös“ („Writing the People: Community Research and Tools for Documentary Theatre Creation in the Work of a Dramaturg“). Tema doktoritöö eesmärk on kirjeldada ja analüüsida etnodraama loomise meetodeid, mille abil saab dramaturg uurida kogukondi ja neis esinevaid sotsiaalseid pr Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kuulsin hiljuti üht riigitegelaste sõnavõttu, kus seati kahtluse alla tööõpetuse vajalikkus koolis. Kas tõesti tuleb lastel nõeluda, vaaritada ja saagida olukorras, kus tuleviku tarbeks on kõige rohkem vaja programmeerijaid ja teisi raalijaid? Kuna õppekavasid ei saa uute ainetega lõhki ajada, tuleks IT-õpe viia alusharidusse käsitöö ja kodunduse arvelt. Mitte keegi ei nõelu enam sokke, sest […] Vaata lähemalt ›
44
5.–8. juulini toimus Belgias Euroopa akadeemilise pärandi võrgustiku Universeum XXII aastakonverents „Ülikoolimuuseumid ja -kogud: minevikuraskused – vastutus tänapäeval“. 2000. aastal loodud võrgustikus tegeletakse akadeemilise pärandiga, nii materiaalse kui ka immateriaalse pärandiga selle kõige laiemas tähenduses. Universeumi eesmärk on soodustada Euroopa ülikoolide kogude säilimist, uurimist ja neile ligipääsu, edendada tegevust kogudes, muuseumides, arhiivides, raamatukogudes, observatooriumides ja [… Vaata lähemalt ›
18
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 18:38
Viimane uuendus: 18:30.
Uudiste reiting uuendatud: 18:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)