„Modernist, kes eelistab jääda märkamatuks“, Margit Mutso vestleb Jaak Huimerinnaga Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Lembit-Kaur Stöör, „Toomkiriku sündmusruumi-restorani arhitektuurilised kaalutlused“ Äli-Ann Klooren, „Värskus ja uutmoodi vana“ Paul-Eerik Rummo, „Luule hoiab keelt roostetamast“ Anu Realo, „Kriiside keerises“ Anu Masso, Mai Beilmann, „Eetiline vaakum Eesti sotsiaalteadustes“ Mai Levin, „Tuult tiibadesse, graafikakoda!“ Margus Ott, „Argidialektika XI. Enesemäärang ja teisemäärang“ Vaata lähemalt ›
0
7. oktoobril avatakse Adamson-Ericu muuseumis publikule näitus „Alati moes. Käekottide 100 aastat“, mis esitleb rahvusvahelist käekotidisaini 1920. aastatest tänapäevani. Näitus toob vaataja ette kümnendite kaupa käekottide saja aasta pikkuse loo. Välja on toodud kottide disaini arengu ja ühiskonnas toimunud muutuste seosed. Samuti vaadeldakse näitusel popkultuuri ja kuulsuste mõju kotimoele. Itaalia erakogude põhjal valminud elegantne näitus […] Vaata lähemalt ›
0
Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvis sel aastal paleogenenoomika üks rajajatest, Eesti juurtega Svante Pääbo. Nobeli veebilehe teatel pälvis Pääbo preemia inimese evolutsiooni uurimise eest, täpsemalt avastuste eest väljasurnud hominiinide genoomide kohta. Pääbo on järjestanud praeguseks välja surnud neandertallaste täisgenoomi, mis võimaldab seda nüüdisinimese genoomiga võrrelda ja uurida ning teha järeldusi paljudes küsimustes alates immuunsusest kuni […] Vaata lähemalt ›
0
1. oktoobril toimus Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis koreograafi ja professionaalse tantsualase kõrghariduse alusepanija Mait Agu juubeliaastale pühendatud lõpusündmus. Selgusid tänavused Mait Agu nimelise tantsupreemia pälvijad, kelleks on koreograaf ja tantsuõpetaja Elo Unt ning Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia magistrant Aneta Varts. Elo Unt on lõpetanud koreograafia eriala 2002. aastal ning seejärel olnud pikaaegne Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Küsitlus! Palun vastake, milliseid kultuuriväljaandeid te loete? Suur aitäh ette kõigile vastajatele! Vaata lähemalt ›
0
Oktoobris ja novembris kingib Eesti Keeletoimetajate Liit 13 organisatsioonile võimaluse saada kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“ raames viis lehekülge toimetatud teksti ja ühe tunni keelenõu. Osalevad asutused ja ettevõtted astuvad sammu selgema suhtluse suunas, sest õpivad kampaania käigus märkama oma peamisi keelekonarusi ja saavad teada, kuidas oma väljendusoskust parandada. Ootame osalema asutusi, ettevõtteid ja vabaühendusi, kel […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kirjanike Liit saab saja-aastaseks. Kohtusin sel puhul EKLi esimehe Tiit Aleksejeviga. Märkan alles salvestust kuulates, et me ei olnud nelja tee ristil, nagu Aleksejev liidu aadressi kohta Tallinnas Harju tänaval märgib, kahekesi: jutuajamise taustal tiksub, et mitte öelda osaleb vestluses seinakell. Viimaks, kui soovin liidule pikka iga, tähendabki Aleksejev võib-olla hoopis tollele kellale: „Sirbist võib lugeda, et ühes sekundis plahvatab 40–70 supernoovat. See asetab kirjanike liidu sada aastat pä Vaata lähemalt ›
1
Küsitlus! Palun vastake, milliseid kultuuriväljaandeid te loete? Suur aitäh ette kõigile vastajatele! Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja viieteistkümnendat aastat järjest. Helikunsti sihtkapitali esimees Marje Lohuaru kiitis muusikuid, öeldes, et vaatamata koroonaviiruse pandeemiale ja ärevatele aegadele on Eesti muusikaelu erakordselt tihe ja dünaamiline, omades mõjusat ja laiahaardelist tähendust meile kõigile, ja seda ka rahvusvaheliselt. „Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali. Vaata lähemalt ›
0
Alates laupäevast on Eesti Rahva Muuseumi galeriis avatud Peeter Mudisti 80. sünniaastapäevale pühendatud näitus „Põlev mees Peeter Mudist“. Esinduslik näitus nii maalidest kui skulptuuridest jääb avatuks jaanuari keskpaigani. Eesti kunsti ühe omanäolisema kunstniku maalid on väga paljudele tuntud, veidi vähem on teada tema kujud, mis ei jää mingil juhul maalidele alla. Kokku on eksponeeritud ligi […] Vaata lähemalt ›
0
Kuku klubi uutes ruumides ehk Kuku Kultuuritornis avatakse reedel 30. septembril kunstnik Endel Saarepuu šokeeriv näitus “Hullumaja puhvet”, mis toob vaatajani aastatel 2016-2021 joonistatud päevapoliitilised karikatuurid, kus kirev eliit saab kunstniku pliiatsi all halastamatu löögi. Näituse kuraatori ja NOBA.ac kunstikeskkonna eestvedaja Andra Orni sõnul Saarepuu pilapildid ei halasta ega unusta. “Pärast rahvusvahelist skandaali, kus […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kirjanike Liit saab saja-aastaseks. Kohtusin sel puhul EKLi esimehe Tiit Aleksejeviga. Märkan alles salvestust kuulates, et me ei olnud nelja tee ristil, nagu Aleksejev liidu aadressi kohta Tallinnas Harju tänaval märgib, kahekesi: jutuajamise taustal tiksub, et mitte öelda osaleb vestluses seinakell. Viimaks, kui soovin liidule pikka iga, tähendabki Aleksejev võib-olla hoopis tollele kellale: „Sirbist võib lugeda, et ühes sekundis plahvatab 40–70 supernoovat. See asetab kirjanike liidu sada aastat pä Vaata lähemalt ›
45
2022. aasta Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhind mängufilm „Kurbuse kolmnurk“ Sadeq Hedayati „Lunastust lootes. Valik jutustusi“ Richard Wagneri „Valküür“ Soome Rahvusooperis Läänemere Filharmoonikute kontsert „Meresillad“ Edith Karlsoni näitus „Lemmikud“ Tantsuteatri Fine 5 ja Vene teatri „Eutopia“ Daniel Kötteri, Sarah Israeli ja Elisa Limbergi „Maastikud ja kehad“ Vaata lähemalt ›
0
Suurem osa riikidest, eeskätt muidugi demokraatlikud ja vabad, on juba jõudnud kinnitada oma ustavust reeglitel põhinevale maailmakorrale, mõistnud hukka Venemaa korraldatud petureferendumid Ukrainas ajutiselt veel okupeeritud aladel ja kuulutanud need õigusvastaseks. Sellised lavastused ei ole Venemaa ajaloos midagi uut ega üllatavat, eks andnud eesti rahvaski 1940. aastal valimistel rahvaesindajatele mandaadi liitumiseks suure vene rahva juhitud […] Vaata lähemalt ›
8
Mihklikuu lõpus toimus absurdihõnguline galaõhtu, kus sisuliselt burleskitari rinnakeerutuse saatel ulatati Bruno disainiauhind põiekateetri kinnitussüsteemi eest Henry Markus Gregoryle, Kertu Liisa Lepikule ja Linda-Maria Varrisele. Pole midagi parata – moodsad ajad! Ameerikalik stand-up’ki valmistab aina enamatel üritustel piinlikkuse piina. Veel said meie parima disainina pärjad pähe näiteks Siim Karro seentest lamp ning Sirli Ratasepa kavandatud […] Vaata lähemalt ›
27
„On huvitavalt kohane, et püha Hieronymuse, tõlkijate kaitsepühaku mälestuspäev 30. septembril [—] langeb sügise algusesse, kui tõlkijad hakkavad tõmbuma laualampide lähedale, oodates uusi tundmatuid õndsusi ning ette aimates ka kannatusi, mis ei jää tulemata.“ Nii kirjutas Marju Lepajõe 2018. aastal artiklis „Hieronymus ehk kuidas saadakse tõlkijate kaitsepühakuks.“1 30. september on jälle käes, algamas on uus laualampide lähedale […] Vaata lähemalt ›
0
Parasjagu oodatakse Eesti Keele Instituudis selge sõnumi auhinna kandidaate kuni 7. oktoobrini aadressil https://eki.ee/selgesõnum/ ning EKI direktor Arvi Tavast on võistluse saateks öelnud: „Sama teksti on võimalik mõista uskumatult erinevatel, mõnikord kirjutaja jaoks täiesti üllatavatel viisidel. Väljenduse selgus eeldab oma lugeja väga head tundmist ja tema ootustega arvestamist.“ Vikipeedia teabe järjest selgemaks lihvimine käib aga […] Vaata lähemalt ›
48
Möödunud kümnendi alguses märkasin Helsingis Akateeminen Kirjakauppa riiulil raamatut pealkirjaga „Android Karenina“. Kunagine huvi kõikvõimalike kultuuriliste veidruste ja äärmuste vastu – pealkiri väljendas seda üsna ühemõtteliselt! – ärgitas asja lähemalt uurima ning selgus, et tegemist on populaarkirjanduse alamžanri, nn mashup-romaaniga. Kui muusikaline mashup on eesti keelde tõlgitud sõnaga „segapuder“1, mis sisaldab küll nähtusele omast mängulisust […] Vaata lähemalt ›
27
Pseudoreferendumid okupeeritud Ukraina aladel, mobilisatsiooni väljakuulutamine Venemaal ja tuumarelvaga ähvardamine osutavad, et Putin ei loobu sõjategevusest enne, kuni viimnegi võimalus selle jätkamiseks on ära kasutatud. Nn kollektiivne lääs, kelle vastu Putin väidab end sõdivat, on omalt poolt aru saanud, et järeleandmisi Vene diktaatorile teha ei saa, sest see vaid suurendaks ta aplust, õigustaks tema imperiaalseid […] Vaata lähemalt ›
77
Hiljuti jõudis avalikkuse ette tippkokk Tõnis Siiguri plaan rajada Tartu toomkiriku varemetesse tipprestoran, millest nüüdseks on välja kasvanud sündmusruumi loomise mõte. Idee vormisid klaaspaviljoniks Koko arhitektid, kellel on uue ja vana arhitektuuri põimimisel pikaajalised ja eeskujulikud kogemused. Nüüdseks on restorani plaan käima tõmmanud pineva arutelu. Siin avaldavad sel teemal arvamust eksperdid, kes pärandi ja arhitektuuriga […] Vaata lähemalt ›
104
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Naine
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 21:36
Viimane uuendus: 21:34.
Uudiste reiting uuendatud: 21:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)