Andrei Ivanovi uus romaan „Õuduste teater“ pakatab romantismist. Selle väline kiht on inspireerivalt sünge ja omapärane. Mahajäetud tehasesse ja seda ümbritsevatesse majadesse rajavad vene emigrandid omapärase geto, millest saab Tallinna kõige omapärasem ja kurioossem atraktsioon ehk Põrgumaa. Sealsetel grotesksetel näitustel tõlgendatakse luukerede ja mannekeenide abil kadunud Nõukogude reaalsust, Põrgumaal leidub ka maa-alune labürint, vanaaegne tramm […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „3000 aastat igatsust“ („Three Thousand Years of Longing“, Austraalia-USA 2022, 108 min), režissöör George Miller, stsenaristid George Miller ja Augusta Gore, operaator John Seale, helilooja Junkie XL, põhineb A. S. Byatti lühijutul „Džinn ööbiku silmas“ („The Djinn in the Nightingale’s Eye“, 1994). Osades Tilda Swinton, Idris Elba, Megan Gale, Matteo Bocelli, Nicolas Mouawad jt. […] Vaata lähemalt ›
0
Kuuendale Tallinna arhitektuuribiennaalile (TAB) anti avalöök 7. septembril, mil arhitektuurimuuseumi saalis avati biennaali peanäitus „Söödav“ ning muuseumiesisel rohealal sai valmis arhitektuuristuudio Iheartblobi loodud maailma esimene plokiahela abil rahastatud arhitektuuriinstallatsioon. Tänavuse TABi ja näituse „Söödav“ kuraatorid Lydia Kallipoliti ning Areti Markopoulou on arhitektuurivaldkonnas tuntud nimed, kes tegelevad nii õpetamise kui ka teadustööga. Kallipoliti ning Markopoulou on seadnud […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna esimesed taskupargid Kotzebue, Suur-Karja ja Sakala tänaval. Disaininud Keiti Lige, tellinud Tallinna linnavalitsus. Avati septembris 2022. Külmade sügistuulte saabudes võib Tallinna tänavatel peale kooli naasnud koolijütside märgata ka midagi uut: Kotzebue, Suur-Karja ja Sakala tänavale on lisandunud väikesed, umbes ühe auto parkimiskoha suurused haljastatud puidust kehandid, mida kutsutakse taskupargiks. Kuigi mujal on sellised autode […] Vaata lähemalt ›
0
Alustasin teatriõpinguid seitsmeaastaselt. Kolmeteistkümnesena mängisin nimiosa telelavastuses „Uus poiss“1. Olin hämmingus Silvia Laidlast (minu vanaema selles loos), kellest ei saanud iial aru, millal ta proovis tekstiga alustas – niivõrd eristamatu oli tema orgaaniline Stanislavski-põhine esitus tavalisest vestlusest. Teine tähelepanek sellest ajast: kuigi telelavastuses mängimine võinuks olla iga teismelise näitleja unistuse täitumine, tundsin mina seletamatut piinlikkust […] Vaata lähemalt ›
22
Mida aasta või siis ka kuu edasi, seda rohkem tundub, et Mark Fisheri „Kapitalistliku realismi“ algus, kus ta viitab Alfonso Cuaróni „Inimlastele“, ei ole meie igapäevaeluga võrreldes enam üldse nii uskumatu. Jah, selle 2006. aastal linastunud düstoopilise filmiga markeerib Fisher hiliskapitalismi, mida on terve eelmise sajandi kirjeldatud ja analüüsitud – selle peatne saabumine on korduvalt […] Vaata lähemalt ›
0
Uno Roosvaldi joonistused Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 16. X. Pärnu uue kunsti muuseum (UKM ehk MONA) tähistab tänavu 30. aastapäeva. 1992. aastal loodi aktsiaselts Chaplin. Endises parteimajas, asukohaga Esplanaadi 10, hakkas hoogsalt tegutsema kultuurikeskus Chaplin, mis 1998. aastal reorganiseeriti uue kunsti muuseumiks. Selle mitmekesisest tegevusest võiks esile tõsta aktinäitust „Mees ja naine“, mis tänavu […] Vaata lähemalt ›
33
Raske öelda, kas soomeugrilaste maailmast arusaamiseks on võtit. Kõigest korraga arusaamine on teadlasi ikka huvitanud, isegi kui uuritakse vaid mingeid soome-ugri üksikasju. Seda ebamäärast küsimust võib püüda lahendada jälgides, kuidas soomeugrilased ise igasuguseid hämaraid ilminguid mõistavad, seletavad või järele teevad. Maailma alguses oli soo Võtame kõigepealt ette viisi, kuidas komid on maailma tekkimist ette kujutanud. […] Vaata lähemalt ›
0
Paide arvamusfestivali „Rände ala“ raames toimus 12. VIII arutelu teemal „Meie soomeugriline elurikkus uues geopoliitilises olukorras“, vestlejateks politoloog, Tallinna ülikooli professor Raivo Vetik, Tartu ülikooli kaasprofessor, folklorist Madis Arukask, Eesti kunstiakadeemia professor, ajaloolane Linda Kaljundi ja Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes. Vestlust juhtis Fenno-Ugria projektijuht Barbi Pilvre.* Terve päeva oleme rääkinud rahvustest, riiklusest, kodakondsusest ja rändamisest. […] Vaata lähemalt ›
15
Me peame oma aeda harima. Voltaire* Kui sõita Sillamäe kesklinna poole praeguse Silmeti tehase territooriumilt mööda hiljuti renoveeritud Kesk tänavat, siis avaneb kõrgendikult laskudes paremat kätt mõtlik vaade Sõtke jõe laiale, tammiga eraldatud basseinile. Tuulevaikse ilmaga päeval peegelduvad kristallselges vees kaeblikud remmelgad. Kunagi vangoghilikult päevalillelise, nüüdseks ammu kulunud värvi tõttu Kollaseks tembeldatud jalakäijate sild justkui […] Vaata lähemalt ›
0
Tero Saarinen Company „Hz“, autor ja koreograaf Johanna Nuutinen, dramaturg Jarkko Lehmus, muusikaline kujundaja Tuomas Norvio, valgus- ja lavakujundaja Joonas Tikkanen, kostüümikunstnik Mert Otsamo. Tantsivad Natasha Lommi, Elina Häyrynen, Saida Solla, Eero Vesterinen ja Riccardo Zandona. Esietendus 31. III Helsingi Tanssin talos, Eesti etendus 1. IX Viimsi kultuuri- ja hariduskeskuses Artium. Kahjuks ei õnnestunud mul […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalsari „Kõik või mitte midagi. Arsenal“ („All or Nothing: Arsenal“, Suurbritannia 2022, 8 × 50 min), Amazon Prime Video. Arsenal ja Liverpool – milline meile oluline ühisjoon on neil kahel legendaarsel Inglise jalgpalliklubil? Neis klubides mängivad või on mänginud Eesti jalgpallurid. Veel nelja aasta eest kuulus Liverpooli ridadesse Ragnar Klavan. Arsenali puhul võib rääkida lausa kahest Maarjamaa […] Vaata lähemalt ›
0
Vaatasin Eesti külastatuimast tervisenõustamise keskkonnast kliinik.ee järele, mis seal kohanemise kohta öeldakse. Lugupeetud Andres Soosaar on kohanemise ehk adaptatsiooni selgelt defineerinud. See on „bioloogiliste süsteemide, sh organismide teatud ulatusega paindlikkus, mis võimaldab leida ja rakendada võimalikku optimaalset talitusviisi ning eksisteerida seeläbi erinevates keskkondades. Kohanemine kitsamas tähenduses on meelesüsteemide talitluses oluline nähtus, mille korral meeleretseptorite vastus […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Noorsooteatri „Palle üksi maailmas“, autor Jens Sigsgaard, tõlkija Anu Saluäär, dramatiseerija Karl Sakrits, lavastajad Karl Sakrits ja Mait Visnapuu, kunstnik Mikk-Artur Ostrov, videokunstnik Mait Visnapuu, animaator Meeri-Ann Ostrov, helilooja Mait Visnapuu. Mängivad Laura Nõlvak, Katri Pekri, Jevgeni Moissejenko, Karl Sakrits ja Gustav Visnapuu. Esietendus 4. IX ovaalsaalis. „Palle üksi maailmas“ on üks neid lapsepõlve […] Vaata lähemalt ›
94
Kai Kaljo näitus „Hunnik räpaseid kaltse“ Hobusepea galeriis kuni 19. IX. Väita, et mõni kujutusobjekt, tehnika või väljendusviis ei sobi nüüdiskunsti, ei ole tõsi. Kuid lillepildid, mille eesmärk on ainult ülistada lillede ilu, ei kuulu just nüüdiskunsti diskursusesse. See veel ei tähenda, et hästi maalitud lillepildil ei oleks kohta kodukunstis või ka näitustel. Lillemotiiv on […] Vaata lähemalt ›
73
Dokumentaalfilm „Kukerpillide rapsoodia“ (Axelsberg, Eesti 2022, 58 min), režissöör, stsenarist, monteerija ja produtsent Raimo Jõerand, operaator Kullar Viimne. Raimo Jõeranna dokumentaalfilmis „Kukerpillide rapsoodia“ näeb vaataja mitmete põlvkondade seas populaarset bändi Kukerpillid 50. tegutsemisaastal. Neli meest, kes koos laval moodustavad nii palavalt armastatud Kukerpillid – Toomas Kõrvits, Ike Volkov, Arne Haasma ja Heiki Vahar – on kontserdituuril […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on mitmekülgne kunstnik ja kunstipedagoog, legendaarne eesti keraamika tugisammas, Eesti Kunstnike Liidu auliige Leo Rohlin. Tema panus eriala arengusse on olnud hindamatu, mahukas ja erakordselt mitmekülgne. Leo Rohlin oli suurepärane keraamik ja õppejõud, EKA emeriitprofessor, kes oli läbi aastakümnete aktiivne nii disaineri, kunstniku kui ka keraamika tehnoloogia ning ajaloo eripära talletanud mitme raamatu autorina. […] Vaata lähemalt ›
0
Lavastamine on julmalt ajalik, aga pedagoogika seevastu julmalt ajaülene ja aeglane kunst, mille viljad selguvad alles aastaid hiljem. 132 lavastust, neli lendu (XVI, XIX, XXI ja XXIII) õpilasi, regulaarse lavastajaõppe, magistri- ja doktoriõppe ning püsiva rahvusvahelise koostöö sisseviimine, Euroopa ühe komplektseima teatriraamatukogu ja videoteegi loomine – kui lakooniliselt saab kokku võtta ühe lavastaja ja õppejõu […] Vaata lähemalt ›
0
Janno Bergmanni näitus „Les Fleurs du mal“ ja Vaskjala loomeresidentuuri väljapanek Pärnu Linnagaleriis kuni 24. IX. Janno Bergmann on toonud „Kurja lilledega“ surma kunstisaali ja äratanud selle ka ellu. Seda näitust võiks nimetada ka väga veidraks lillemaali väljapanekuks, kuigi kunstnik on kasutanud fotokunsti vahendeid. Tegelikult on ta kasutanud keerukamatki tehnilist lahendust: ta väljendab ennast valgusplafoonide […] Vaata lähemalt ›
19
Taavi Hark, „Pärdi päevade põhijooni“ Andrei Liimets, „Emmy auhinnad turvatsoonis“ Joosep Susi, „Suitsu nurk XVII. Tõnu Õnnepalu „Peaaegu samasugune päev““ Krista Lepik, „Seitse ühe hoobiga ehk Raamatukogud säästva arengu toetajana“ Kalle Käsper, „Absoluutsest õigusest“ Sander Paling, Anni Müüripeal, „Tark park taskus“ Intervjuu TABi kuraatorite Lydia Kallipoliti ning Areti Markopoulouga Tamur Tohver, „Nullpunkt Stanislavski meetodis“ Taavi Hallimäe, „Sotsiaalne disain vaatab tulevikku“ Vest Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Naine
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.06.2026 00:58
Viimane uuendus: 00:46.
Uudiste reiting uuendatud: 00:53.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)