28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ toob Tallinna botaanikaaeda kokku kümme kunstnikku või kollektiivi ja kümme kirjutajat. 29. septembrist 8. oktoobrini vältab biennaali avamismaraton, mille jooksul esitletakse kümmet uut kunstiteost ja sadat kunstikriitilist teksti. Näitus on vaadata oktoobri lõpuni. Peeter Laurits kureerib 2021. aastast rahvusvahelist teadus- ja kunstisümpoosioni „Biotoopia“. Selle kunstiprogrammi kuulub sel aastal ka […] Vaata lähemalt ›
0
Näitused „Leonhard Lapin 75“ Pärnu linnagaleriis 30. VII – 27. VIII; skulptuurinäitus „Vorm“ Pärnu Loovlinnakus ning linnaraamatukogus 30. VII – 31. VIII; Toomas Kuusingu linoollõikenäitus „Harilikud maailmad“ Pärnu linnaraamatukogus 30. VII – 31. VIII; David Wilkinsoni fotosari „Suur reede“ Tartu ülikooli Pärnu kolledžis 30. VII – 31. VIII. Al Paldrok on end naha ja karvadega andnud kunstisuvekuradile Pärnus, see kurat kipub muidugi hinge kallale, aga tollest […] Vaata lähemalt ›
36
Tartus sündinud Georg Hackenschmidt oli elukutseliste maadluse maailmameister ja ühtlasi esimene Eestist võrsunud sportlane, kes on võitnud medali rahvusvahelisel suurvõistlusel, mistõttu pole kahtlustki, et tema panus Eesti spordilukku on harukordselt tähtis. Kuid suur on ka tema rahvusvaheline tähendus. XX sajandi algul aitas Hackenschmidt oma tegudega kaasa elukutselise maadluse kujunemisele üheks tähtsamaks spordialaks maailmas Esimese maailmasõja […] Vaata lähemalt ›
0
Rändnäitus põhineb 300 000 elanikuga Poola linnas Katowices korraldataval sama pealkirjaga loenguseerial ja koondab üle ilma esinema kutsutud ruumiloojaid ning näiteid nende loomingust. 2004. aastal alustatu on tugevalt mõjutanud Poola arhitektuuri nooremat põlvkonda, kes tõi postkommunistlikku, nõukogulikust vaimust räsitud riiki värskeid arhitektuurituuli ning ärgitas Katowice linnavõimu mõtlema ka omaenda linnaruumi ja arhitektuuri peale. Nagu Eestis, nii eelistati […] Vaata lähemalt ›
0
Hea elukeskkonna ja avaliku ruumi kui ühishüve teema on viimaste aastatega jõudnud nišist peavoolumeediasse. Suurem hüpe avalikus arutelus toimus 2020. aasta suvel, kui ilmus praeguseks juba ruumilise arengu tüvitekstiks saanud Eesti inimarengu aruanne „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“. Aruande lähtepunkt on tõdemus, et oleme inimarengus jõudnud kõige kõrgemalt arenenud riikide sekka (ilmumisajal oli Eesti inimarengu indeksis […] Vaata lähemalt ›
0
Vana Baskini teatri „Engeli tellised“, autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge. Mängivad Ott Sepp, Toomas Täht, Marianne Kütt, Lauri Kink ja Kersti Tombak, laulab Kaidi Soosaar. Esietendus 3. VIII Kernu mõisa küünis. Soome kirjanik Jukka Viikilä alustab romaani „Akvarellid Engeli linnast“ ühelauselise proloogiga: „Arhitekt nuusutab lauajuppi, tõmbab sügavalt ninaga, sest […] Vaata lähemalt ›
2
Viimsi Artium. Arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Mari-Liis Sõber, Ko Ai, Arseniy Kukuškin, Ivo-Martin Veelma ja Allan Pits (Kavakava arhitektuuribüroo). Ehitas Nordlin Ehitus OÜ. Avati augustis 2022. Rahvusvaheline arhitektuurivõistlus toimus 2018. aastal. Võidutöö „Robin“ autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Ko Ai, Kristel Niisuke. Viimsi valla keskusesse Haabneemes on Lubja klindi ja Randvere tee vahelisele ribale […] Vaata lähemalt ›
0
Ekspeditsiooni ja Von Krahli teatri „Ainult jõed voolavad vabalt“, lavastaja Lauri Lagle, helirežissöör Jürgen Reismaa, kunstnik Arthur Arula, valguskujundaja Siim Reispass, muusikaline konsultant Artjom Astrov, dramaturg Eero Epner. Mängivad Mari Abel, Rasmus Kaljujärv, Rea Lest, Jörgen Liik, Sander Roosimägi, Simeoni Sundja, Katariina Tamm ja Marika Vaarik. Esietendus 25. VIII Noblessneri valukoja Nobeli saalis. Filmi „Bluusivennad“ („The […] Vaata lähemalt ›
0
2019. aasta lõpul kutsus Lauri Lagle asutatud Ekspeditsioon koostöös Von Krahli teatriga kolmeks aastaks kokku ühise püsitrupi. Võimaluse selleks andis asjaolu, et Lagle osutus üheks kahest Sakala 3 teatrimaja ideekonkursi lõppvooru jõudnust, kellele kultuuriministeerium määras loominguliste plaanide elluviimiseks kolmeaastase tegevustoetuse. Nüüdseks on ta toonud Ekspeditsiooni ja Von Krahli teatri ühistöös lavale neli lavastust: „Paratamatus elada […] Vaata lähemalt ›
0
Ukraina on valinud sõjas Vene okupantide vastu pikaajalise kurnamistaktika ja seadnud sihiks neutraliseerida vastase võitlusvõime. Lääne sõjatehnika tehnoloogilise ülekaalu toel tehakse sissetungijate kallal süstemaatilist hävitustööd. Lõuna-Ukrainas Dnepri paremkaldal paiknev Vene väekontingent on logistikast sisuliselt ära lõigatud ja Ukraina relvajõudude eesmärk on sundida seal paiknevad väed kas alistuma või need lõplikult purustada. On näha ka edukat […] Vaata lähemalt ›
33
Au ja õnn saada nimepidi nimetatud ja hukka mõistetud kõigi suuremate ajalehtede juhtkirjas langeb osaks vähestele Eesti elanikele. Väikese rahvaarvuga riigis on tõenäosus juhtkirjadesse pääseda palju suurem kui Hiinas või Indias, aga siiski jääb see vaid iga ala tippude pärusmaaks, 99,9% inimestest jõuab kalmistule, pälvimata elu jooksul kordagi juhtkirjanike tähelepanu. Juhtkirja pääsemiseks peab tegema midagi […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmisel kümnendil tekkis palju neid, kes kuulutasid paberraamatu peatset unustusse vajumist ning raamatute kolimist mobiili-, tahvli- või sülearvutiekraanile. Tegelikult on see protsess käinud kaunis aeglaselt. Eesti raamatuturust moodustavad e-raamatud ikka veel kõigest paar protsenti. Aga sirgunud on tegus vähemus, kes valiku korral eelistab raamatut ekraanilt lugeda ning ostab ja loeb e-raamatuid, enamasti ingliskeelseid. Paberraamatu isiklikul […] Vaata lähemalt ›
0
Minu ema Signe, kes oli alustanud veidi üle 30 aasta tagasi tööd eesti keele ja kirjanduse õpetajana, esitas hiljuti miljoni euro küsimuse: „Kuidas mõjutada riiki maksma õpetajale Eesti keskmist palka?“ Vastasin talle ausalt, et ei tea, kas on ühtki hooba, mida õpetajad saaksid tulemuslikult vajutada… Augustikuus nägin, kuidas 500 000 elanikuga Edinburgh Šotimaal kasvab maailma suurima […] Vaata lähemalt ›
112
10. septembril toimub Kadriorus, Koidula tänaval kuues Kirjandustänava festival. Südapäeval algav festival saab hoo sisse Köleri 28 maja seinal mälestustahvli avamisega Ellen Niidule, seejärel on päeva jooksul oodata üle 60 kirjandusliku sündmuse vestlusringidest ja luulelugemistest jalutuskäikude ja mõtete õngitsemiseni. Nagu ikka, on esile toodud ka mitmed tänavused juubilarid. “Juubelid ja sünniaastapäevad on lihtsalt üks hea […] Vaata lähemalt ›
0
Kolm korda Eesti aasta tekstiilikunstnikuks (2003, 2010, 2017) valitud Mare Kelpman on pälvinud ka tootedisainiauhinna Bruno (2008) ja moedisainiauhinna Hõbenõel (2017). Ta on saanud ka kultuurkapitali aastapreemia Eesti tekstiilidisaini pioneerile silmapaistva ja inspireeriva töö eest autorina ja õppejõuna tekstiilikunsti ning disaini valdkonnas (2011). Tundes ennast valdkondade vahel liikudes mugavalt, eksponeerib ta oma loomingut tihti ka isiku- kui rühmanäitustel. 11. septembrini on tarbekunsti- ja disa Vaata lähemalt ›
15
festival „Tartu interdistsiplinaar“ Aleksander Metsamärdi kestvus-performance „5–9“ Triin Paja luulekogu „Jõe matmine“ Mari-Liis Müürsepa luulesalv Saueaugu teatritalu „Kadunud kodu“ Vene teatri „Tavaline ime“ François Schuiteni ja Benoît Peetersi graafiline romaan „Brüsel“ Vaata lähemalt ›
0
Vaatlejad ei ole kiirustanud ütlema, kas sel nädalal alanud Ukraina sõjaline vabastusoperatsioon riigi lõunaosa Hersoni oblastis tähistab sõja uut faasi ja millal ning milliste tulemusteni peaks see viima, et sõjas Ukraina poole valinud saaksid rahulolevalt plaksutada. Ukrainlaste iga väikegi edu teeb rõõmu, kuid analüütikud levitavad visalt ennustusi, mille järgi sõda jääb üle talve vinduma ja […] Vaata lähemalt ›
0
Politoloog Tõnis Saarts kirjutas pärast pronksiööd, et Eestis on tekkinud uus suletum ja vähem dünaamiline ühiskonnamudel, mida ta nimetas rahvuslikuks kaitsedemokraatiaks. Seda mudelit iseloomustab jõuline rahvuskonservatism: russofoobia, poliitiliste debattide suunamine iibeküsimusele, minevikule, monumentidele ja ajaloosündmuste tõlgendamisele. Teine oluline osa selles režiimis on poliitika julgeolekustamine: teatud teemade tõstmine avalikult aruteluplatsilt välja, nii et vaadete paljususe asemel […] Vaata lähemalt ›
219
Hollandi tantsukoolis (School for New Dance Development, SNDO) tudeerinud etenduskunstnike esiletõusuga on Eesti teater rohkem kui eales varem lähenenud kaasaegse kunsti piiriületusest lummatud harule. Tulipunktis on selle iidsed paleused – dekadents ja abjektsioonitemaatika. Eriti viimast on meie teatrivaatajale seni doseeritud harva, minimaalselt ja rafineeritult. Kunstikaanoni keskmes on muu hulgas ikka olnud ka Serrano kusev Kristus, […] Vaata lähemalt ›
0
Väikeste keelte arvutitoe tragöödia seisneb asjaolus, et piisava koguse ja kvaliteediga keelekorpusi statistikamasinate ja tehisintellekti treenimiseks pole lihtsalt saadaval. Kvaliteetse korpuse on keeletädi märgendanud käsitsi – vajaliku palgaraha arvutab igaüks ise välja. Trendiks on saamas masina tõlge. Kui too poolt rehkendust teha ei jõua, no teeb siis vähemalt veerandigi! Hinnatakse, et zuumerite põlvkond pole oma […] Vaata lähemalt ›
209
Populaarsemad allikad
GoodNews
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.07.2026 01:46
Viimane uuendus: 01:36.
Uudiste reiting uuendatud: 01:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne