Estonia „Õhtused majad“, koreograaf Tiit Härm, helilooja Gustav Mahler, kunstnik Maarja Meeru, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Taavi Varm. Tantsivad Jevgeni Grib, Ali Urata, Laura Maya, Ketlin Oja, Madeline Skelly, Anna Roberta, Marcus Nilson, Andrea Fabbri. Esietendus 18. III Estonia teatrisaalis. Romantism on Tiit Härmile loomuomane: keskendumine suurtele tunnetele, mis isiksuse saatust ja käekäiku pöördeliselt mõjutavad. […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Ars Viva 2022. Tajuvälja agendid“ Kai kunstikeskuses kuni 7. VIII. Kuraator Maria Helen Känd, kujundaja Tõnu Narro, graafiline disainer Henri Kutsar ning kunstnikud Tamina Amadyar, Jānis Dzirnieks, Lewis Hammond, Mooni Perry, Laura Põld ja Anastasia Sosunova. Näitus on teoks saanud Kai kunstikeskuse ning Saksa Majanduse Kunsti- ja Kultuuriliidu koostööprojektina. Maria Helen Kännu kureeritud näitus „Ars […] Vaata lähemalt ›
0
Hoolimata viimastel sajanditel levitatud eksiarvamusest, et inimene asub väljaspool loodust, oleme siiski paratamatult selle osa. Sama mõtet võib laiendada ka linnadele, mis ei ole kunagi olnud koduks üksnes inimesele, vaid toimivad ka teiste liikide suhtlusvõrgustikuna. Need suhted, nagu kodus ikka, kipuvad olema muutlikud ning ulatuvad peretülidest ja väljakolimistest harmoonilise kooseluni. Järjest arvukamad teadustööd näitavad, et […] Vaata lähemalt ›
71
Putukaväila installatsioonivõistluse „Kohasumin“ võitjad „Põhukabel“, Eneli Kleemann, Katariina Mustasaar, Lill Volmer, Mia Martina Peil, Marie Anette Veesaar (Arhitektibüroo Peil) „Roo“, Triin Vallner, Ko Ai Avaliku hääletuse võitis „Liikidevaheline ristmik“, Nabeel Imtiaz, Paulina Schroeder, Augustas Lapinskas, Christian Hörner (EKA urbanistikatudengid) Žürii märkis ära „Punutise“, Laura Linsi ja Roland Reemaa (LLRRLLRR) Kavandid aadressil https://www.putukavail.ee/kohasumin Alustuseks Putukaväilast. Mis. Vaata lähemalt ›
0
Eestlastena elame mitmes mõttes piiririigis. Oleme käinud pika tee Põhja Konnast ja krattidest üleilmsete talgupäevade ja ükssarvik-idufirmadeni, kuid meie väärtusruumis on säilinud teatav ürgsus. Ka kultuuriruum on jäänud loodusest lahutamatuks, igavesti poolnukrutsevaks ja haisvaid adruvalle igatsevaks. Jaan Tätte on kirjeldanud, kuidas hommikupäikest tervitava vilsandlasega hingeliselt võrdväärse katarsise kogemiseks peaks linnainimene läbi lugema kolm raamatut ja […] Vaata lähemalt ›
90
Vambola Kriguli doktorikontsert „Drumming“ 18. V EMTA suures saalis. Löökpillidel Adam Jeffrey, Anni Karu, Reno Kokmann, Atis Kriškāns, Vambola Krigul, Gertrud Leopard, Brita Reinmann, Heigo Rosin ja Robert Valdna, lauljad Andrea Kuzilov, Laura-Liis Kütt ja Aveli Meeles, pikoloflöödil Tuule-Helin Krigul. Kavas Steve Reichi „Drumming“ (1970-1971). Mõni päev tagasi sattusin mittemuusikutest tuttavatega vestlema hiljutistest elamustest ning […] Vaata lähemalt ›
0
Tõenäoliselt võib pealkirjas esitatud küsimus peast läbi käia inimesel, kes seda liitnimisõna, ja kui grammatiliste terminitega täpne olla, siis põimliitnimisõna, esimest korda näeb või kuuleb. Eestikeelses inforuumis on teadusdiplomaatia võrdlemisi tundmatu termin. Tekstitöötlusprogramm Google Docs, mida käesoleva artikli sissetoksimiseks kasutan, joonib tekstis automaatselt selle sõna punasega alla ja pakub omapoolse korrektuurina need kaks sõna lahku […] Vaata lähemalt ›
1
Ehkki teadmussiirdest on saanud justkui teadusmaailma võlusõna, ei ole selles midagi olemuslikult uut. Laias tähenduses on see sünonüümiks ülikoolide kolmandale sambale ehk ühiskondlikule missioonile. Kitsamas vaates kasutatakse teadmussiiret jällegi tehnosiirde ehk ettevõtlussektoris teadmuspõhiste tehnoloogiliste lahenduste rakendamise sünonüümina. Keerukused, nagu ikka, kerkivad mitme maailma kokkupuutekohtades ja võrreldavuses. Kuivõrd soovime riigi tasandil suuremat teaduspõhisust nii riigijuhtimises k Vaata lähemalt ›
0
Kui me vähem kui viis aastat tagasi Suure-Jaani külje alla järve äärde kolisime, siis küsisid paljud, miks nii kaugele. Maailmas ringi rännanuna on asi perspektiivis: Austraalia on kaugel, Suure-Jaani ei ole kaugel! Pealegi oleks siia kolimine veel nii kuus aastat tagasi kõlanud ka mulle endale hullumeelsena, kuid nüüd ainumõeldavana. Ring saab ühel hetkel täis ja […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis kehtib kirjutamata aksioom, et hariduse ja tervishoiu osas on iga kodanik ekspert. Seega luban endale esimest korda elus rääkida kaasa haridusdebatis. Et lugejad ei peaks mind täiesti diletandiks, siis märgin ära, et olen oma palga välja teeninud ka Tartu ülikooli lektorina ehk kõige madalamal ülikooli ametikohal pikkadel ja huvitavatel aastatel 1989–1994. Juba toona olid […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Harri Pudersell 100“ Tartu ülikooli raamatukogus kuni 8. VI, kuraator Krista Roosi. Harri Pudersell (1922–2008) ei ehitanud küll Tartu kunstikooli üles, aga ta oli loominguline inimene, kes oskas suurepärase organiseerijana säilitada seal Pallase kooli aegse vaimsuse. Sellest ka Tartu kunstikooli roll Tallinna kooli – ERKI taimelavana. Paljud tema põlvkonnakaaslased murdusid: sõda, haigused, Nõukogude ja Saksa […] Vaata lähemalt ›
0
Torgu kuningriigis on leinapäevad. Lahkunud on Kirill Teiter, Saare- ja Sõrvemaa rahva jaoks eelkõige Tema Majesteet Torgu kuningas Kirill I. Viljandimaa Tarvastu kandi juurtega Kirill omandas kaks kõrgharidust (majandus Tallinna Polütehnilises Instituudis 1975 ja žurnalistika Tartu Riiklikus Ülikoolis 1986) ning tegi läbi Soome Vabariigi kõrgemad riigikaitsekursused. Töötas inseneri, ökonomisti, ajakirjaniku ja Päästeameti pressiesindajana. Kuulus 1992–2009 […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist“ ERMis kuni 2. X, kuraator Eero Epner, kujundaja Tõnis Saadoja. Eesti Rahva muuseum avas 18. veebruaril järjekordse erakunstikogu näituse „Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist“. Avamine oli mitmeti eriline. Juba fuajees oli kosta elavat muusikat, Mihkel Polli klaverimängu ja Oliver Kuusiku laulu. Kunila tänas […] Vaata lähemalt ›
0
Martin Lutheri järgijad olevat reformatsiooni aegu uskunud, et maailmas on liikvel kümme triljonit kurivaimu – ca 100 000 iga kristlase kohta.1 Üks selline elutseb Iris Murdochi romaani „Meri, meri“ peategelase Charles Arrowby arvates ka tema nõbu Jamesi korteris, puust ehiskastis. See metafoor on üks võtmetest, mis aitavad lahti muukida mitmekihilist teost ja selle suhteradadel kulgevat moraalifilosoofilist rännakut. Mäleta […] Vaata lähemalt ›
3
Ühed ütlevad, et tuleb kohaneda: teadlikult, kiiresti, otsustavalt. Teised on veendunud, et õige on jääda iseendaks ja ignoreerida kohanemissurvet. Need variandid näivad eeldavat, et meil on valida. Vanarahvas teab rääkida, et inimene kohaneb kõigega. Selle tõdemuse järgi kohanetakse igal juhul. Aga on veel üks variant, nimelt see, et inimene ei kohane, sest see ei ole […] Vaata lähemalt ›
0
„Razdedauch“. Esietendused 1. ja 2. IV Sakala 3 teatrimajas, etendused 21. ja 22. VI Riias, 3. kuni 5. VIII Leedus Visaginases ning 2. kuni 4. X Norras Kirkenesis. Lavastus „Razdedauch“ valmis seitsme riigi tantsukunstnike ühistööna programmi „Loov Euroopa“ toetatud projekti „Keha, kogemus ja aeg üle 45aastaste tantsijate näitel“ („BET – Body, Experience, Time through 45+ […] Vaata lähemalt ›
39
Mele Pesti on artiklis tõlkijatöö perspektiividest masintõlke ajastul tõdenud: „Tõlkijad on alati pidanud leppima maailmaga, kus nende panust väärtustatakse selle tegeliku kaaluga võrreldes uskumatult vähe.“ Tunnen, et minu panust on nüüd väärtustatud! Nii suur tunnustus saabki tõlkijale osaks ehk kord elus, seega valdas mind pärast esimese üllatuse möödumist sügav tänutunne ja liigutus. Ma ei ole […] Vaata lähemalt ›
0
Igast raamatust rääkides või kirjutades tõuseb kõigepealt esile esimene, võib-olla peamine küsimus, millele ometi tundub sobimatu lihtsalt ja otsesõnu vastata, eriti antud juhul. Küsimus on muidugi: „Kas raamat meeldis mulle?“ Ei? Jah? Mõnes mõttes? Tähendab ikkagi, pigem jah kui et ei. See raamat tekitas minus aeg-ajalt suurt ebamugavust, aga pean raamatuid, mis seda tekitavad – mitte […] Vaata lähemalt ›
2
Peatselt suvehooaega alustav Eesti Kontsert korraldab sel suvel mitu traditsioonilist suvefestivali Haapsalus, Tallinnas, Pärnus, Ida-Virumaal ja Saaremaal. Eesti Kontserdi festivalisuvi saab hoo sisse 30. juunist kuni 3. juulini kestva I Haapsalu Valgete Ööde festivaliga, mis kannab endise Tšaikovski festivali vaimu ning romantilise ja muretu suveaja ergast püüdu kauni muusika poole. Esinevad Trio Hämarik, Marcel Johannes […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp annab teisipäeval Eesti Kultuuri Koja konverentsil üle Kultuuri Tegu 2021 auhinnad. “Seoses sõjaga Ukrainas otsustasime Kultuuri Teo konkurssi 2021 mitte välja kuulutada ja suunata auhind Eesti-Ukraina kultuurisidemeid hoidvale tandemile ja Hersoni kunstnike fondile,” vahendab auhinna mõtte algataja Egge Kulbok- Lattik. “Tandemis osalevad Ukraina kunstnik Viktoria ja Eesti kultuuritegelane, Voronja galerii […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 21:23
Viimane uuendus: 21:18.
Uudiste reiting uuendatud: 21:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)