Mõne platvormi enneaegne surnukskuulutamine on sama stabiilne internetikultuuri osa kui kassimeemid. Näiteks Facebookile kraabitakse juba alates 2014. aastast mulda peale, ometigi on platvormi kasutajaskond selle ajaga kasvanud 1,3-lt 2,9-le miljardile. Platvormide performatiivne mahakandmine on ennemini kasutaja elukaare ja trendiloojate strateegilise eneseesitluse kui realistliku hääbumise tunnus. Sel suvel hakati aga hingekella lööma kogu ühismeediale. Mis juhtus? […] Vaata lähemalt ›
62
Mõnes mõttes on mul piinlik sellise teema puhul üldse leheruumi võtta, aga kui põhiseadusvastane idee välja käiakse, siis tuleb ju ikka midagi öelda. Nimelt on rahvakirjanik ja Keskerakonna riigikogu fraktsiooni värske nõunik Katrin Pauts hiljaaegu (Õhtuleht 18. VIII) välja käinud mõtte, et raamatukogust laenutamine võiks olla tasuline – et lahendada laenutushüvitise küsimus. Et laenutushüvitised on […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert-lavastus „Südameasjad“ 18. VIII (esietendus) Uue Loomingu Majas (ULM). Helilooja Lepo Sumera, muusikaline juht Kirke Karja, lavastajad Emer Värk ja Anatoli Tafitšuk, kunstnik Emer Värk, dramaturg Liisa Saaremäel, valguskunstnik Mikk-Mait Kivi, ansambel Jana Kütt (vokaal), Tobias Tammearu (saksofon, elektroonika), Karl-Juhan Laanesaar (trummid), Raimond Mägi (kontrabass, elektroonika), Kirke Karja (klahvpillid, elektroonika), Karl-Elias Teder (helirežissöör). Kõigil on […] Vaata lähemalt ›
0
Emajõe Suveteatri „Ukuaru“, autor Veera Saar, dramaturg Urmas Lennuk, lavastaja ja valguskujundaja Peep Maasik, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Ursula Ratasepp, Pääru Oja, Hannes Kaljujärv, Garmen Tabor, Kärt Tammjärv, Margus Prangel, Marika Barabanštšikova, Indrek Kruusimaa, Kirke Kallaste ja Elli Koidula Kull. Esietendus 4. VIII Vooremäel. „Ukuaru“ mänguplatsil Tartu-lähedase metsastunud liivaluite harjal pole […] Vaata lähemalt ›
30
Kuressaare teatri „Viikingite veri“, autor ja lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Lee Trei, Loviise Kapper, Tanel Ting, Harry Kõrvits, Jürgen Gansen ja Ken Rüütel. Esietendus 28. VII Asva viikingikülas. Teater, eriti suveteater, peab kunstiliigina olema kompromislik ning võtma arvesse konteksti loovaid tegureid ja tellimusi. See ei ole iseenesest halb, […] Vaata lähemalt ›
15
Sundown Entertainmenti „Nõrkusehetk“, autor Donald Churchill, lavastaja Vilja Nyholm-Palm, kunstnik Ann Lumiste. Mängivad Harriet Toompere, Argo Aadli ja Miia Tooming. Esietendus 10. VII Teeristi villa teatrigaraažis. Donald Churchilli näidend „Nõrkusehetk“ pakub võimaluse käsitleda abielu kui kunstiteost. Nääklevad selle kaks autorit, Audrey (Harriet Toompere) ja Tony (Argo Aadli), lastakse paista lahutusega kaasnevatel pingetel, ent kunstiteost valminuks ei […] Vaata lähemalt ›
0
Arhitektuuri- ja disainivallas annab viimastel aastakümnetel üha tugevamalt tooni taktikaline kasinus: mõeldakse sellele, kuidas vähemaga rohkem ja nutikamalt ära teha, kuidas jätta keskkond, nähtused ja esemed ise organiseeruma. Kas disain peab sellele mõtteviisile ruumi tegema? Kas ihalust ilusate asjade järele tuleks häbeneda? Kas esteetika on enam üldse kombeline? Etteruttavalt – vajadus disaini järele ei saa […] Vaata lähemalt ›
10
Mängufilm „Apteeker Melchior. Viirastus“ (Eesti-Läti-Leedu-Saksamaa 2022, 90 min), režissöör Elmo Nüganen, stsenaristid Indrek Hargla, Olle Mirme ja Elmo Nüganen, operaator Mihkel Soe, helilooja Liina Sumera, jumestuskunstnik Gristina Pahmann. Osades Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, Raivo Trass, Carmen Mikiver, Rain Simmul, Mait Malmsten jt. „Apteeker Melchior. Viirastus“ on üllatavalt hea film. Selle kasuks räägib praegusel […] Vaata lähemalt ›
248
Mängufilm „Ei“ („Nope“, USA 130 min), režissöör-stsenarist Jordan Peele, operaator Hoyte van Hoytema. Osades Daniel Kaluuya, Keke Palmer, Steven Yeun, Brandon Perea, Michael Wincott jt. Ajaloo esimeseks filmiks on läbi aegade nimetatud erinevaid liikuvaid pilte. Vendade Lumière’ide kuulus rong1 saabus jaama 1895. aastal. Juba 1888. aastast pärineb kahesekundiline klipp koketeerimisest Prantsuse aias.2 Olenevalt täpsest määratlusest […] Vaata lähemalt ›
0
„Ikooniline. Eesmärk ja ettekääne“ Voronja galeriis kuni 28. VIII, kuraator Kadri Noormets. Kadri Noormetsa „Ikooniline. Eesmärk ja ettekääne“ Voronja galeriis näib esmapilgul selge ja arusaadava kontseptsiooni ja vaatenurgaga näitusena, selle pilgu lähtekohaks küll minu kodu kaugel Tallinnas Lasnamäel, arvutiekraani taga veebisaidil näituse sisendiga tutvunult. See mulje kipub kohapeal, galeriis endas, aga vaikselt hääbuma. Nimelt räägiti […] Vaata lähemalt ›
44
Näitus „Lootus – lapsepõlv Eesti kaasaegses dokumentaalfotograafias“ Juhan Kuusi dokfotokeskuses kuni 2. X. Kuraatorid Kristel Aimee Laur ja Toomas Järvet, kunstnikud Elika Hunt, Elsa Hüüdma, Iris Kivisalu, Marlen Kärema, Liisa Kree, Heikki Leis, Annela Samuel, Maxim Mjödov, Aron Urb, Gabriela Urm, Reelika Vilt ja Dmitri Jurtšenko. On septembri hommik. Suvi kestab veel. Tomatid kasvuhoones valmivad endiselt, […] Vaata lähemalt ›
56
Laste kogemused ja üleelamised sõja ajal on seoses Ukrainas toimuvaga ühiskonnas taas laiemalt jutuks tulnud. Sõjaaegne lapsepõlv kuulub eluloouurijate, folkloristide, kirjandus- ja teiste humanitaaralade teadlaste vaatevälja, kusjuures allikateks on elulood, mälestused, autobiograafilised raamatud jm. Uurimisaluseks ei ole seega mitte laste kogemused, vaid täiskasvanute mälestused ja tõlgendused lapsepõlvest ehk lapsepõlvenarratiiv. Teisest maailmasõjast räägitakse nii Euroopa riikides […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Mõtlevad pildid“ Kumus 18. III – 14. VIII, kuraatorid Anu Allas (Eesti kunstiakadeemia), Liisa Kaljula (Eesti kunstimuuseum) ja Jane Sharp (Zimmerli kunstimuuseum ja Rutgersi ülikool), kujundaja Mari Kurismaa, graafiline disainer Tuuli Aule ja koordinaator Ragne Soosalu. 13. augusti vestlusringis Margaret Tali, Joanna Warsza, Lija Dostljeva, Inga Lāce ja Francisco Martínez. Üks selle aasta märgilisemaid näitusi Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Nõukogude monumendid on Eestis kõneaineks riigi iseseisvuse taastamisest saadik, enne seda olid need samuti pinnuks silmas, lihtsalt salaja. Ukraina sündmused on aastakümneid vähem või rohkem hõõgunud mureküsimuse õliga üle valanud ja Nõukogude režiimi esindavad monumendid põletavad korraga jälle valusamini. Mida siis lõppeks punamonumentidega teha ja mida tegemata jätta? Parim arveteõiendus on mäletamine Teadupärast toimus 1980. […] Vaata lähemalt ›
160
Hilissuvi imeline, küpsemise pinges kas sa suudad murevine summutada hinges? Vaata lähemalt ›
0
Pool aastat kestnud Vene-Ukraina sõja uus faas on muutnud rahvusvahelist julgeolekuolukorda. Venemaast on saanud paaria, vähemalt lääneriikide silmis. Hiina suhtumine Venemaasse on leebem, aga mitte tingimata sõbralik. Ühest küljest on Putini režiim Pekingile kasulik jäälõhkuja, et murendada lääneriikide loodud maailmakorda. Teiselt poolt seab Moskva käitumine ohtu maailmamajanduse stabiilsuse, mis on Hiina liidritele legitiimsuse säilitamiseks oluline. […] Vaata lähemalt ›
120
Ameerika sotsioloogi Erik Olin Wrighti käsitluses on reaalne utoopia institutsionaalne korraldus, mis toetab isiksuse vaba ja terviklikku kujunemist. Reaalsete utoopiate keskmes on idee, et sotsiaalseid institutsioone saab kujundada rõhumise kõrvaldamisega. Rõhumine nurjab püüdlused elada täisväärtuslikku ja tähendusrikast elu. Soovitakse vältida pelga unistamise Skyllat ja ilma visioonita konformistliku poliitika Charybdist. Juhindutakse veendumusest, et see, mis on […] Vaata lähemalt ›
0
Professor Jaanus Harro professuur Tartu ülikoolis kannab psühhofüsioloogia nimetust, kitsamalt on tegu psühhofarmakoloogia ja käitumismehhanismide uurijaga. Harro peamised uurimisteemad on olnud tundeelamuste ja ajejõudude aluseks olevad aju neurokeemilised protsessid, psühhoaktiivsete ühendite toime käitumisele, kehalise aktiivsuse ja toitumise seosed meeleolu ja isiksuseomadustega ning impulsiivne käitumine. Tööalaselt uurib ta afektiivsust ja vabadel hetkedel kõike, mis puutub uimastitesse […] Vaata lähemalt ›
91
Iga teekond muutub palverännuks kui seda piisava järjekindlusega sammuda. Hakkasin juuli alguses Karula rahvuspargist Kütioru poole kõndima, sealt Obinitsasse, keerasin üles Peipsi suunas ja Emajõe Suursoost läbi jõudes hoidsin läände Jõgeva peale. Teadmata täpset plaani, muutusid kümned kilomeetrid sadadeks, ning mis parata, kurnatuses hakkasid ka minusuguse uskmatu mõtted Jumala poole tüürima. See Jumal, mida kirjutan siiski suure algustähega, ei pruugi kroonida mõnd monoteistlikku religiooni, kuigi setud Vaata lähemalt ›
68
Suvel abikaasa Liisaga maal varsti ilmuvat saunaraamatut kirjutades puutusime kokku hormesis’e mõistega. Hormesis’eks nimetatakse miljonite aastate jooksul välja kujunenud keerulist kaitsemehhanismi, mis võimaldab elusorganismidel taluda väheses koguses füsioloogilist stressi. Hormesis’e töömehhanism on keeruline, hõlmates kuumašokivalkude teket ja rakkude taastumist, kuid tööpõhimõte on lihtne: kui organismile tekitatud stress on piisavalt väike, on selle mõju soodne, aga […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Naine
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Femme
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.06.2026 07:17
Viimane uuendus: 07:14.
Uudiste reiting uuendatud: 07:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne