Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kirjanike Liit ootab kandidaate viiele kirjanikupalgale, mida makstakse aastail 2026–2028. Palgasumma on praegu 1,1 kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka, sellega kaasnevad ravi- ja pensionikindlustus. Palgale võivad kandideerida loomingulises tippvormis kirjanikud või tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda loometööle. Kandidaat ei pea kuuluma Eesti Kirjanike Liitu. Kandideerimiseks tuleb esitada:1) avaldus;2) motivatsioonikiri kolme järgneva aasta loominguliste plaanideg Vaata lähemalt ›
0
Kõrgust võib karta ka vees olles: vaikselt veepinnal ulpides võib järsku haarata mõte põhja kaugusest, hirm keha all oleva sügavuse ees. Kui ainult suudaks selle tundmuse endast eemale tõrjuda, vaikselt lainete liikumises edasi hõljuda, süvenemata ookeani lõputusse haardesse, millesse ollakse end andnud. Sarnase jõuga, millega tõmbab meid endasse ookeanilaine, võib tabada ka emaks saamise/olemise kogemus. Sellest on lähtunud Merike Estna Tartu Kunstimajas eksponeeritud näituse „Ookean“ tööd. Estna toob näht Vaata lähemalt ›
0
Ansambel U: kava pealkiri „Ülekanne“ kõlab provokatiivselt: lõppes ju kontserdisari „URR:“ Klassikaraadios aasta algul raadiostuudio asemel ilma eetriülekandeta hoopis vanalinnas Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Seekord aga näib, et ülekanne toimub kujundlikumalt ja avaramas tähenduses, kuigi saalis on märgata ka kaameraid ja operaatoreid. Lavakujundus on mõnusalt hämar ja natuke ebamaine oma rohelises fluorestsentses thorismis. Publik ootab ülekandeid. Rahvaste iseorganiseeruv sulatusahi Taavi Kerikmäe juha Vaata lähemalt ›
0
Aliis Aalmanni kohta ei saa öelda, et ta on niisugune kirjanik, kes tuli-nägi-võitis! Kuigi eesti kirjanduses on tal laureaaditiitleid küll jalaga segada: Betti Alveri debüüdiauhind, Gustav Suitsu luule- ja Tuglase novelliauhind ning 2025. aastal võitis ta ka Linnujämmi luulekonkursi. Ometigi ei ole ta jalaga-ukse-maha-lööja ja ilutulestiku tüüpi looja. Pigem vaikne, kuid intensiivne lõke, mille peal mõni metsa poole naine parasjagu uut nõiajooki segab. Aalmann on kirjutanud tugeva järjekindlusega, pideval Vaata lähemalt ›
36
Kes on Kaur Riismaa, ei saagi täienisti teada, sest tema sisse mahub mitu isiksust ning tegev on ta rohkem kui ühes valdkonnas. Küll aga teab tema, kes oled sina, lugeja, üldistatult, tüübina: ta teab, mis kümnendil sa sündisid, missugune on su haridus ja mis sündmuste kohta on sul nostalgilised mälestused, ning aimab, millest unistad. Statistika ja andmete põhjal kirjutab ta teksti, mis kõnetab just sind. Õigustatult on juhtinud sellele tähelepanu... Vaata lähemalt ›
0
„Iga linn peegeldab selle rajanud ühiskonna sotsiaalseid suhteid. Linnad on patriarhaat kivis, klaasis, tellises ja betoonis.“ Selle Jane Darke’i tsitaadiga juhatas Kanada päritolu linnauurija ja kirjanik Leslie Kern sisse 16. oktoobril Eesti kunstiakadeemias peetud avatud loengu „Feministliku linna poole“ („Towards a Feminist City“). Leslie Kern on kolme linnaelu käsitleva raamatu autor, sealhulgas „Gentrifikatsioon on vältimatu ja muud valed“ („Gentrification is Inevitable and Other Lies“, 2022), „Feminis Vaata lähemalt ›
14
Ühismeediast on saanud virtuaalne miiniväli. Tõsi, aeg-ajalt komistan tuttavatele reisipiltidele, õhkavatele kirjeldustele hiljutistest elamustest või ühiskonna kibedatele valupunktidele näpuga näitavatele arvamustele. Valdava enamuse moodustavad aga ebardlikud monstrum-reklaamtekstid, kitšilikud illustratsioonid või psühhedeelsed, reaalsuse ja illusiooni piiriga mängivad videoklipid, mille kõigi puhul on inimene jäänud selgelt tagaplaanile ning AI-le antud kätte jämedam ots. Mitu korda olen viimase kuu aja Vaata lähemalt ›
0
Kuuekümnendate kuldne oreool valgustas ka Tallinnfilmile kuuluvat nukufilmi paviljoni Randvere teel. Eesti animatsioonijumalus Multipus1 jälgis oma objektiivisilmaga pingsalt, mis sünnib animatsioonilaual iseõppijatest režissööride ja nukujuhtide käe all. Seal tegutses Heino Pars, kelle juhtimisel ärkasid ellu eksperimentaalsed hullumeelsed imed. Kuigi nõukoguliku plaanimajanduse tingimustes oli nukufilmide aastaplaan kindlalt paigas (üks režissöör lõpetas, teine kohe alustas), ei saanud sellest siiski konv Vaata lähemalt ›
8
Lähiriikides tehakse vahel pentsikusi, mis meie meediasse ei jõua – nii pole meil seni räägitud sel sügisel valminud Rootsi kultuurikaanonist. Tõesti, Pipi Pikksukk, Vasaloppet ja IKEA on nüüd kanoniseeritud! Aga ka nobelistid Lagerlöf, Lagerkvist ja Tranströmer, Nobeli auhind ise, Linné taksonoomia, mitmed religioossed tekstid ja Faluni vasekaevandus. Lisaks panid rootslased pihta rootsikeelse Soome luuletaja Edith Södergrani, kel polnud Rootsiga pistmist. Kultuurikaanon oli paremääre, Rootsi Demokraatide. Vaata lähemalt ›
0
Sten Heinoja astub 31. oktoobril Estonia kontserdisaalis solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ette, et esitada romantismiajastu helilooja Edvard Griegi kuulsate algustaktidega klaverikontsert. Kuna ta on salvestanud kõik Mart Saare klaveriprelüüdid, näib Griegi muusika esitamine loogiline, sest Saar on nimetanud Griegi ühe lemmikuna. Grieg omakorda on mõjutajana nimetanud Robert Schumanni. Saare muusika on Heinojal kavas 3. detsembri kontserdil EMTA suures saalis. Rahvusvaheliselt tunnustatud Sten Hei Vaata lähemalt ›
0
Uus Paavo Matsini raamat, juba ta teine luuleoopus Karl Ernst von Baeri radadel, on teadagi pöörane nagu Matsini raamatud ikka. Matsin ei muutu ja see on ehk nii puudus kui ka eelis. Keegi teine ei saa, ei suuda kokku kuhjata niisugust arhailiste reaaliate, leksika pillerkaari. Ometi on raske vältida kordamist. Sellest hoidumiseks varieerib Matsin keskkondi, teemasid. Küll tantsib Riia buršidega, siis Praha alkeemikute, Londoni vabamüürlaste ja Toweri kaarnatega, küll toob... Vaata lähemalt ›
47
Väärtusruumis on õhk väärtustest nii paks, et lõika või noaga. On palju väärtusküsimusi, aga vähe väärtusvastuseid, on väärtuskonfliktid, mille lahenduseks peavad olema väärtusotsused. Näiteks, et kumb on ilusam, Minsk või Kopenhaagen, kui hakatuseks pisut pilgata. Poliitikud ja muud kõnelejad on sõna „väärtused“ nii rohkesti kasutanud, et enam ammu pole võimalik aru saada, kas väärtused hõlmavad kellegi suus parasjagu kõike või mitte midagi. Väärtustest pajatamine on aga kaua kestnud püsimood, mis... Vaata lähemalt ›
0
Homme, 1. novembril alustab ajakirja Värske Rõhk peatoimetajana tööd Saara Liis Jõerand. „Töö selle nimel, et värske elav kirjandus – ning võimalus selles osaleda – jõuaks kõigi eesti noorteni, kes seda sisimas ootavad või vajavad, ei saa kunagi otsa,“ tõdeb Jõerand ning lisab, et selleks on vaja järjekindlust. Küllap ta juba teab, sest töötas kolm aastat väljaande tegevtoimetajana. Hariduselt on Jõerand semiootik ja keeleteadlane: ta on lõpetanud Tartu ülikooli semiootika... Vaata lähemalt ›
0
David Baltimore (1938–2025) suri 6. septembril oma kodus Massachusettsis Woods Hole’is. Ta oli üks XX sajandi suurimaid biolooge, jagades 1975. aastal 37aastaselt Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda pöördtranskriptaasi avastamise eest koos Renato Dulbecco ja Howard Teminiga. Nende avastus lükkas ümber France Cricki sõnastatud bioloogia keskse dogma, mille järgi geneetiline teave kandub DNAst RNAsse ja seejärel valku. Nende tulemused näitasid, et teave võib liikuda ka vastupidi – RNAst DNAsse. See muut Vaata lähemalt ›
0
Triinu Pakk tõlkis äsja eesti keelde Hannah Arendti ühe peateose „Inimese olukord“. Mõeldes Arendti jätkuvast olulisusest, sõnab Pakk: „Kui massiinimese „tootmine“ Arendtil kulmineerub tehastes masinatega, mis oma rütmi neid käitavatele töölistele peale suruvad, siis nüüd on teemaks AI ja see on juba vahetult vaimne masinaga kohastumine.“ Oled oma tõlgetele tihti kirjutanud ka võimsad järelsõnad. Miks sinu äsja eestindatud Hannah Arendti „Inimese olukord“ saatesõnata jäi? Esiteks oli juba Danielle Alleni ee Vaata lähemalt ›
51
Oktoobri lõpus ilmus Eesti kaasaegset kunsti tutvustava ingliskeelse väljaande A Shade Colder kümnes number. Toimetajad Keiu Krikmann ja Kaarin Kivirähk rõhutavad, et neile on oluline, et väljaanne oleks mitmehäälne ning suudaks endas ühendada asjatundlikkuse mängulisusega. Kaasaegse kunsti maastik on selliseid poeetilisi vahepealsusi täis, mistõttu pole ka ime, et A Shade Colder on küll täies mahus veebis olemas, ent paberil ilmuvad vaid trükise paaritu arvuga numbrid. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse välja. Vaata lähemalt ›
8
Järgmise aasta Veneetsia biennaalil esindab Eestit oma näitusega Merike Estna. Kuigi ettevalmistus on täies hoos, korraldajad projekti kohta üksikasju veel jagada ei saa. Kuidas areneb Eesti paviljoni ettevalmistamine 2026. aasta Veneetsia biennaaliks? Arengud on positiivsed ja muutuvad üha kiiremaks. Kuigi näitus avatakse alles 2026. aasta mais, peavad riikide paviljonid olema järgmise aasta alguseks oma plaanidega suuremas osas valmis – ruumid ja ideed peavad olema kristalliseerunud. Praeguseks oleme kinn Vaata lähemalt ›
3
Võib vist öelda klassikuid parafraseerides, et kõik me armastame Riiat, aga igaüks isemoodi. Minule sai see linn lähedaseks siis, kui üks mu tuttav ajaloolane tegi seal arhiivides doktoritööd ja võttis Riiast naise – käisin sõbral paar aastat külas vist küll pea iga kuu. Ta näitas mulle ka igasugu getosid ja baare, kuhu turist kunagi ei satu, nii et kui kirjutasin kõiki neid ebaharilikke teadmisi kasutades romaani „Sinine kaardivägi“, siis võis... Vaata lähemalt ›
369
Suur osa tänapäeva filmikunstist üritab publiku armastust võita pideva stiimulite vooga. Ainuüksi tähelepanu hoidmine on muutunud kuldaväärt valuutaks ning iga aeglasem hetk ähvardab ohtu seada publiku kaasatuse. Sellises keskkonnas mõjuvad aeglased, oma tempot usaldavad filmid haruldase vastuhäälena. Norra režissöör Dag Johan Haugerud kaasa jooksmisest hooli. Tema tänavu „Berlinalel“ Kuldkaruga pärjatud täispikk film „Unistused“ – keskmine peatükk triloogiast „Seks“1, „Unistused“ ja „Armastus“2 – kuulub ne Vaata lähemalt ›
17
Erik Tikan, kellele „Sinikollane“ on teine täispikk film, on varemgi sõjale keskendunud. Tema eelmine, samuti koostöös Levilaga tehtud film „Estcoy-8“ (2022) on eestlastest, kelle elu jäi Afganistani ning kelle peret tabas taas iseseisva Eesti üks valusamaid sõjakaotusi. Estcoy-16sse kuulunud Tikan on teemas sees – sõjale valusalt, ent ehedalt lähedal. Eeldused ja tingimused ühe korraliku sõjadoki loomiseks on täidetud, jääb üle otsida inimene, kelle kaudu lugu lahti rullida. „Sinikollase“ peategelaseks sai Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.03.2026 01:56
Viimane uuendus: 00:50.
Uudiste reiting uuendatud: 01:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)