Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Ulme(lised) ambitsioonid Kui ma selle teksti valmis kirjutan ja avaldan, siis kujutan ette, et mõne aja pärast leitakse mind kusagilt Supilinnast, näiteks Marja tänava mänguväljaku lähedalt võsast, ulmeauhind Stalkeri savitahvel läbi selja lööduna. Maailm on karm ja ulmemaailm seda enam, kuna kõiksugu ulmeväliste võhikute arvamus on selles skeenes üldjuhul juba ette möga. Aga ma siiski proovin. Mitte niivõrd oma arvamust jagada (kohaliku) ulmekirjanduse kohta, kuivõrd selgitada, kuidas loodusteadusliku sõna Vaata lähemalt ›
89
KATARIINA: Ma tahan olla osavõtlik. Ma olen ju ometi osavõtlik inimene. Osavõtlik peab ju olema? MARIKA: Ei pea. Igast asjast ei pea osa võtma. KATA: Igast asjast muidugi ei pea osa võtma, aga kõigest ilma jääda ka ei saa. MARIKA: Ole siis osavõtlik osaliselt. Igale oma osa. Osa saad, osa ei saa … KATA: Kuidas nii saab, et osa ei saa. Miks osa saab ja osa ei saa? MARIKA: Saab... Vaata lähemalt ›
5
Kui ma „Viimase liivlase“ esietenduse järel millestki puudust tundsin, siis rahvalaulust, kus peig sõidab oma kallimale kosja. Kõigile tuttav liivi rahvalaul „Puhu tuul ja tõuka paati“ oleks lavastusele ilmselt andnud hoopis teise varjundi, ambivalentsuse tagaplaanile surunud. Ma ei mäleta lavastuse muusikat, küll aga lainete koha ja elektroonilist mürinat, ähvardust markeerivat heli. Kui teatris kõneldakse minevikust, siis jutt käib tegelikult tänapäevast. Jutustades liivlastest muretsetakse meie tuleviku. Vaata lähemalt ›
0
Lavastus „Iphigeneia. Agamemnon. Elektra“ („IAE“) koosneb õigupoolest kolmest Tiago Rodriguese näidendist, mis õnnestunud kombel Tallinna Linnateatri laval kokku saavad. Sisuliselt tuleb „IAE“ näiteks Priit Strandbergi „Antigone“* kõrvale ja paratamatult loob käimasolev sõda mõlemale lavastusele konteksti. Kavalehel ütleb lavastaja Uku Uusberg: „… see on traagiline ülemlaul tingimusteta armastusele, mida inimene ei juhi. Kui inimene armastab, siis ta armastab tõeliselt, ja kui sellega hooletult ümber käia, Vaata lähemalt ›
26
Küllap on tähelepanelikumad muusikaarmastajad märganud aeg-ajalt eesti kultuuriajakirjanduslikes kajastustes (mõtlen neid, mis meie edukamate pärimusmuusikute rahvusvahelist tegevust vahendavad) läbi lipsavat veidrat võõrpäritolu lühendit WOMEX. Näiteks et kui keeruline on sinna programmi pääseda, või et kuidas on sealtkaudu mõnel muusikul või kollektiivil õnnestuda murda rahvusvahelise kuulajaskonna ette. Mida kujutab endast WOMEXi rändpuhvet, mida maitsvat seal küpsetatakse ning mis on sellel Eestiga p Vaata lähemalt ›
27
i Hannah Arendtil oli ebaõnn veeta oma küps iga ajastus ja ühiskonnas, kus mõtlejal tuli kanda sotsiaalteadlase rüüd. Oma magnum opus’es „The Human Condition“ taganeb ta mõtlemisruumi hankimiseks poliitökonoomiasse, kuid on päevselge, et Marxi, Smithi jt peamiseks rolliks on lasta särada Platonil ja Aristotelesel. Heideggeri õpilasena oli Arendt alati vajaliselt teel päris-hakku. Inimtüüp, kes teda kõige rohkem rahuldas, oli loomulikult vanakreeklane, kes hindas vaba tegusust, ainsaks sihiks teha suuri tegu Vaata lähemalt ›
0
Tihedas kontserdisügises Tubina festivali tuulde, Tormise-Pärdi sünnipäevapidustuste keskele ning nüüdismuusika festivali „Afekt“ vahetusse lähedusse paigutatud Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna politseiorkestri ühiskontsert nõudis eelmainitutega võrreldes esialgu ehk veidi teravamat pilku, et seda oktoobrikuu keskpaiga kirjus kultuurisündmuste virvarris märgata. Sedagi kontserti saatis aga tuntav pidulikkuse noot, olgugi et esmapilgul veidi vaoshoitumalt. Kontserdi keskmes oli sellele pealkirjagi andnud „ Vaata lähemalt ›
78
Pole vist linna, kus ei püüeldaks selle poole, et keskkond oleks roheline, jalakäija- ja jalgratturisõbralik, kus hoolitakse elanikest. Ka Tallinnas tahetakse selline mulje jätta.1 On korrastatud parke ja laste mänguväljakuid, rajatud taskuparke autode parkimiskohtade asemele, toodud tänavatele lööktöö korras hulk pinke ning vahel võetud ka linlaste ideid kuulda, mille tulemusena on saanud mõned bussipeatused murukatuse. See kõik on meeldiv ja tore, kuid kas alati ka sisuline ja kasulik, on iseasi.... Vaata lähemalt ›
6
Eestis on saanud tähelepanu (maa)elanike vastuseis tuulikute rajamisele. Kas tegemist on uhhuudega, kes interneti avarustes ei oska ära tunda libateaduslikke valesid? Või isekate tagahoovi kaitsjatega? Või tuleks senist vastupanu käsitleda hoopiski sümptomina, mis osutab rohekapitalismi suutmatusele (tasa)areneda kooskõlas looduse ja kohalike kogukondadega? Selmet uskuda rohekapitalismi utoopiat, mis ei suuda pakkuda rahuldavaid ega demokraatlikke lahendusi kohalike kogukondade probleemidele, peame Maa elu( Vaata lähemalt ›
0
Täna kuulutati Eesti Keele Instituudis välja 2025. aasta silmapaistvaimad eestikeelsed ettevõttenimed. Tänavu juubelit tähistaval nimekonkursil „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ tunnustati lisaks ärinimedele, domeenidele ja kaubamärkidele esimest korda ka säravamaid tunnuslauseid ja nimelugusid. Sel aastal esitati võistlustulle 80 nimeettepanekut. Kandidaate hinnati traditsiooniliselt tootmis- ja teenindusettevõtte, vabaühenduse, aasta uustulnuka, haridus- ja kultuuriasutuse, õpilasfirma ja domeeni Vaata lähemalt ›
0
1975. aasta detsembris korraldas väike noorte kunstnike ja teadlaste seltskond Tallinna lähistel asuvas Harku Eksperimentaalbioloogia Instituudis kunstisündmuse „Harku 1975“. Noortest kunstnikest kuulusid seltskonda Leonhard Lapin, Sirje Runge ja Raul Meel ning noori teadlasi esindas Tõnu Karu. Ametlikes ringkondades tekitas sündmus skandaali ja korraldajaid karistati, sest avamisest võttis osa mitusada noort inimest ja üritus võttis rokk-kontserdi mõõtmed. Näitusele kaasatud kunstnike hulgas andsid tooni a Vaata lähemalt ›
0
31. oktoobril kell 17.00 avatakse Võrumaa Muuseumi galeriis Mara Ljutjuki isikunäitus ,,Sõnatu-sõnoldaq“. Kunstniku maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles võib igaüks end ära tunda. Motiivid, mis peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara Ljutjuki maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvad hetked, fragmendid elust, stseenid, millest osa räägib otsesemalt, osa metafoorsemalt argisest ja. Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumi praegune kantsler Kristiina Alliksaar lahkub omal soovil ametist novembri lõpus. Minister Heidy Purga esitab lähiajal valitsusele ettepaneku nimetada ministeeriumi uueks kantsleriks Merilin Piipuu, kes on töötanud alates 2019. aastast kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantslerina. Minister Heidy Purga sõnul on koostöös tänase kantsleriga tuldud läbi keerulistest aegadest, kus ministeerium on pidanud kulusid kokku hoidma ja tegema sellest tulenevalt muudatusi ka ministeeriumi. Vaata lähemalt ›
0
Näitus “Ukraina rahvarõivad”Kunstnik: Olga Rodzik📅 22.10. – 05.11.2025📍 Aparaaditehas | Kastani 42 | Valge Kasvuhoone | Tartu🕛 E–R 12–18, L–P 12–16 See näitus esitleb Olga Rodziki projekti, mis on pühendatud Ukraina rahvarõivastele. Kunstnik alustas seda projekti 2022. aasta alguses, Venemaa täiemahulise sissetungi ajal Ukrainasse — ajal, mil küsimused identiteedist ja kultuurilistest juurtest muutusid eksistentsiaalselt teravaks. Kuna Olga on pärit Ukraina lõunaosast — piirkonnast, mida on sügavalt mõjutan Vaata lähemalt ›
0
2025. aasta hõimurahvaste teadusauhindadega tunnustati Berit-Ellen Juusot ja Maria Fedinat. Alates 2012. aastast tunnustab hõimurahvaste programmi juhtkomisjon teadusauhindadega omariikluseta hõimurahvaste silmapaistvaid teadustöid. Tänavu oli komisjonil rõõm anda auhinnad üle kahes kategoorias. Põhjasaami keeles kirjutatud doktoritöö pälvis hõimurahvaste teadusauhinna Eriti märgiline on see, et üle mitme aasta anti taas välja auhind omariikluseta hõimurahvaste keeles avaldatud teadustöö eest. Preemia pälvi Vaata lähemalt ›
0
Tundke end nagu kodus! Tartu Aparaaditehase Kastani tänava ääres asuvas galeriis Kett on Krõõt Kukkur välja pannud näituse „Elutuba“. Sinna on koondatud kõiksugused teosed tema viimaste aastate loomingust, peamiselt ajavahemikust 2022–2025, aga ka neli lapsepõlvejoonistust, mis on paigutatud näituse n-ö lastenurga seinale. Pealkirjast võiks järeldada, et teostega on üritatud moodustada elutoa-laadset ruumilist tervikut, kodust ja hubast, ergas-pastelselt värviküllast, iroonilist ja humoorikat, aga siiski ke Vaata lähemalt ›
0
„Psüühiline elu sünnib ja uueneb seal, kus on püüd luua sillakesi keelte ja seletamatu tundlikkuse vahel.“ Bulgaaria päritolu Prantsusmaa keeleteadlasele ja kirjanikule Julia Kristevale on teise keele kasutamine, keeltevaheliste erinevuste ja sarnasuste uurimine ning tõlkimine üks oluline tingimus, et olla elus. Kristeva väljendab teise keele armastuse („De l’amour de l’autre langue“) puhul mõtet, et kuna inimolend räägib loomulikult emakeelt, oma rahvuskeelt, siis selle asemel muud keelt rääkida võrdub loo Vaata lähemalt ›
0
Põhiseaduse § 154 sätestab: „Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.“ Kui põhiseaduse autorid ning rahvahääletusel põhiseaduse kinnitanud Eesti kodanikud soovinuks teistsugust elukorraldust, oleks paragrahvis ka märgitud, et iseseisvus otsustamisel ulatub vaid piirini, kus see läheb vastuollu üleriigiliste erakondade keskaparaadi soovidega. Kuna nii põhiseaduses otsesõnu kirjas pole, on ükskõik millise erakonna juhtorgani suu Vaata lähemalt ›
93
„Lihtsalt üks õnnetus“ algab hilisõhtusel valgustamata maanteel. Teatrist naasev perekond sõidab kogemata otsa pimeduses uitavale koerale ning peab tegema peatuse lähimas garaažis. Seni peategelasena tundunud pereisa jalaproteesi kriuksuv heli tõmbab aga kohaliku mehaaniku tähelepanu ning algab omamoodi kassi-hiire mäng, mis juhatab ühelt suvaliselt maanteelõigult teekonnale Iraani valusasse lähiminevikku ning tänapäeva. Jafar Panahi ei pruugi olla laiemale avalikkusele tuntumate nimede seas, ent filmimaai Vaata lähemalt ›
0
Hiljutised Boliivia üldvalimised lõpetasid kaks aastakümmet kestnud vasakpoolse ülemvõimu ja jätsid riigi teelahkmele: kriisis majandus ja killustunud ühiskond ootavad uut kurssi. Aga selle kursi leidmine tähendab navigeerimist vastukäivate huvide ja valupunktide vahel, kus iga otsus võib vallandada uue kriisi. Et mõista, miks need pinged on sedavõrd teravad ja keerulised, tuleks alustada piirkonna vaatlust kaugemalt minevikust nägemaks Ladina-Ameerika ajaloo mustrit, kus maa, võim ja identiteet on olnud sa Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.03.2026 03:42
Viimane uuendus: 03:08.
Uudiste reiting uuendatud: 03:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)