„Rõõm“, tõotas tableti hõbedane pakend. Võtsin ära ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, värskelt romaanivõistlusel tunnustatud proosadebüüt. Halvad aimused süvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. Järjest paremaks läks. Kadestamisväärselt hästi kirjutatud. Lõikavalt vahe sõnakasutus, lausumise tõusev ja langev rütm, selle ilmumine määramatusest ning haihtumine kutsuvasse teadmatusse – see kõik haaras ja ei lasknud lahti. Ei lasknud lõpuski, istutas hinge hoopis tühjuse – mis see nüüd oli? Lõ Vaata lähemalt ›
163
„Odüsseia“ on teadagi üks neist Euroopa ja lääne kultuuri tüvitekstidest, millega alustatakse kultuurilugusid. Trooja sõda käsitlevad muistendid põimis kaheks eeposeks ehk „Iliaseks“ ja „Odüsseiaks“ kokku vanakreeka laulik Homeros umbes VIII sajandil e.m.a. Samast põhimõttest lähtudes kirjutas Kreutzwald XIX sajandi keskel kokku eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“. Setod peavad oma rahvuskangelaseks Odysseuse ja Kalevipojaga sarnast põllumeest-sõdalast kuningas Pekot, kellest lõi samanimelise eepose 1920. aast Vaata lähemalt ›
0
Viimane kord, kui ma Reet Varblasega suhtlesin, sõimas ta mu põhimõtteliselt läbi. Ma nimelt ei jõudnud tema kureeritud Mare Mikoffi näituse lõpetamisele, ja seal peetud nende omavahelisele vestlusele. Ei saa öelda, et oleksime Reedaga hullupööra sõbrustanud, aga minult ta kunstikriitikat Sirbi jaoks vahel ikka tellis ning samasse ajalehte kolumni kirjutama kutsus mind just tema. Ta oli ka üks neist käputäiest Eesti kultuuris – kitsamalt kunstiväljal – tegutsevatest inimestest, kellelt sain... Vaata lähemalt ›
0
Maikuus toimus Dublini ajaloolises Trinity kolledžis mälu molekulaar- ja rakubioloogiale pühendatud konverents, kus lahati värskemaid edusamme mäluprotsesside bioloogiliste tagamaade lahtimuukimisel.1 Sellest lähtuvalt on paslik ette võtta kiire ekskurss mäletamise uurimise (lähi)ajalukku ja tormiliselt arenevasse tänapäeva. Mõtisklused mälestuste anatoomilisest olemusest ja asukohast ulatuvad Vana-Kreeka filosoofideni, kuid tänapäeva teaduses on mälu bioloogia uurimisele rajanud vundamendi saksa loodustead Vaata lähemalt ›
0
Enamasti räägitakse luule puhul, et noor autor peab leidma oma hääle. Märten Kross ei ole enam nii noor, võtan sõna kui pisut vanem kolleeg. Mida see hääle leidmine tähendab? Kas nagu lauljal? Ehk ei olegi see vale – peab leidma oma loomuliku registri, kõla, maneeri, väljundi, kõneviisi, olgu … iseenda. Enese identiteedi selles rollis. Esimeses romaanis „Hullumäng“, mis oli ivake rabe ja pika küpsemisperioodi ja ümberkirjutamiste tõttu veidi hakitud, otsiski... Vaata lähemalt ›
0
Vestlusring Helen Undi animafilmi „Olemise kulg“ teemal Liis Auväärt ja Ragne Kõuts-Klemm Eesti ajakirjanike andmepädevusest Robert Israel, Maaja Vadi, Priit Vahter, „Kas sada magusat sõna on väärt pudelit vett?“ Monika Larini, „Lõppematu sillaehitus loovuse ja töö vahel“ Raivo Soosaar, „Baassissetulek tooks kaasa hirmuvaba turumajanduse“ Hannes Saarmets, „Väärtusjärgne ajastu Ladina-Ameerikas“ Juhan Pikamäe arenguteest mälujälje otsinguil Aditi Toome, „Strateegialainetesse uppunud merelinn“ Johannes Madis. Vaata lähemalt ›
0
Eesti pikim festival Tallinn Fringe pakub 18. augustist 18. septembrini rikkaliku lühietenduste programmi, mis sisaldab teatrit, püstijalakomöödiat, muusikat, tsirkust, tantsu ja paljut muud nii kodu- kui välismaistelt esinejatelt. Festivali eeskujuks on maailma suurim kunstifestival Edinburgh Festival Fringe, kust on tuule tiibadesse saanud mitmed maailmakuulsad staarid. Paljud etendused on maksa-palju-tahad põhimõttel. “Fringe’i eesmärk on rikastada Eesti kultuuriruumi, anda nii siinsetele kui välismaiste Vaata lähemalt ›
0
19.-23. augustini on Tallinnas taas toimumas rahvusvaheline animatsioonifestival Animist Tallinn. Festivali filmide linastuspaigaks on sel korral kino Artis. Animist Tallinn toob publikuni värske Eesti animatsiooni, rahvusvahelised lühianimatsiooni võistlusprogrammid ja mitmeid eriprogramme, sealhulgas Kaspar Jancise filmide programmi “Krokodill pisaraid ei usu”, mille linastus on 20. augustil kell 18 ning eesti anima programmi “Eesti panoraam”, linastus 23. augustil kell 16.30. Erootiliste animafilmide s Vaata lähemalt ›
0
Tartu Kultuurkapital ja Ene Mihkelsoni Selts kuulutavad välja järjekordse Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia konkursi. Nii nagu ka varasematel aastatel saavad preemiale kandidaate esitada nii autorid ise, kultuuriväljaannete toimetused kui ka Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed. Ettepanekud Ene Mihkelsoni kultuuripreemiale tuleb Tartu Kultuurkapitalile edastada hiljemalt 3. septembril 2025. Preemia on mõeldud kultuurimeedias ühe akadeemilise aasta (august 2024–august 2025) jooksul ilmunud silmapaistvate ki Vaata lähemalt ›
0
Oleme kaotanud särava artisti, isiksuse ja pikaaegse õppejõu, kes on jätnud jälje kümnete lendude kunagiste tantsutudengite, praeguste tantsuprofessionaalide ellu. Ülle Toming lõpetas Tallinna Balletikooli balletiartistina (1973), Eesti Riikliku Filharmoonia estraadistuudio estraadilauljana (1975), Vilde-nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi tantsujuhina (1983) ja Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriajaloo magistriõppe (1999). Ta osales tantsija ja lauljana teatrilavastustes ja filmides. Aastatel 197 Vaata lähemalt ›
35
Vaheldumisi päikest ja pilvevarju pakkunud 7. augusti lõuna paiku Tormise sünnikodusse Kõrveaiale saabujaid tervitas juba kaugusest šamaanitrummi kumin käsikäes putukaburdooniga. Kuigi suure osa nooruspõlvest elas tulevane helilooja hoopis Märjamaal Kivi-Vigalas, siis metsatuka ja põldude rüpes paiknevatele Kõrveaia radadele astudes kangastusid suuresti sellele mõtlematagi vaat et hetkega muu hulgas Tormise muusikasse kirjutatud looduskillud. Aga need sääsed … Külalisi tervitas audioklipiga muusikateadlane. Vaata lähemalt ›
0
Sügava kurbusega võtsime vastu teate ungari kirjanduse tõlkija, uurija ja vahendaja, keeleõpetaja ning suure ungari sõbra Ivar Sinimetsa lahkumisest. Võrumaa poisina Tartu ülikooli soome-ugri keeleteadust õppima asunud noormees jõudis 1970. aastate alguses Budapesti Loránd Eötvösi teadusülikooli ungari keele ja soome-ugri keelte erialale. Juba õpingute ajal paistis ta silma oma pühendumuse, täpsuse ja suure armastusega ungari keele ning kultuuri vastu. Lõpetanud ülikooli, pühendas Ivar Sinimets aastakümneid Vaata lähemalt ›
0
Mõni aeg tagasi jäi mulle ühes raamaturiiulis silma „Harry Potteri“ sarja viimane seitsmes osa, mida omal ajal lugeda ei jõudnud. Lehitsesin teost ja leidsin, et vana võlg vajab õiendamist. Hankisin algkeelse variandi ja hakkasin peale. Mida kaugemale jõudsin, seda enam mõistsin, et selles meie sajandi ühes kaalukamas ilukirjandusteoses on suhteliselt vähe neid kvaliteete, mis võiksid iseloomustada ainulisi, piire ületavaid tekste, mis hakkavad kujundama kaanonit. Ja ometigi kavatsen „Surma vägiseid“ tungiv Vaata lähemalt ›
0
Vello Vinn üllatab oma 85. eluaastal kunstipublikut jätkuvalt kõrgetasemelise uudisloominguga. Viimastel aastatel oleme üldse olnud tunnistajaks tema staatuse tõusule eesti graafikakunsti klassikute seas. Kumu kunstimuuseumi 3. korruse B-tiivas toimus 2020. aastal koroonapiirangute kiuste laiaulatuslik retrospektiiv „Vello Vinn. Vastupeegeldused“ (kuraator Elnara Taidre), mida vaatasid tuhanded inimesed nii majapiletiga kohapeal kui ka toona korraldatud veebituuridel nutiekraanide taga ja millest jäi lisaks Vaata lähemalt ›
0
Kivisel paekivi pangal kõrguvate kivitornide vahelt on hea õnne korral võimalik leida üks roosa oaas. Sellest lõputu silmusena kulgevast näitusepaigast ükskord välja jõudnuna on mõtteainest küllaga või just vastupidi, pea liigsetest tähendustest puhastatud. Seekordse XIX triennaali asemantiline pealkiri pakub võimalusi mõlemaks: võime selle lõputult uute tähendustega täita või, vastupidi, lasta tal minna, leppida tema abstraktsusega. Abstraktsed meeleseisundid Näituse graafilise kujunduse ja pealkirjaga loo Vaata lähemalt ›
0
Küllap on Eestis vähe inimesi, kes ei ole üles kasvanud Aino Perviku raamatutega. Isegi kui peres ei olnud erilisi lugejaid, on mõnda teost tema loomingust ikka loetud. Ja seda on tehtud põlvkondade kaupa. On välja lõigatud pabernukke raamatust „Kaarist on kasu“, elatud kaasa Kunksmoori ja kapten Trummi nääklustele. Imetletud mereröövlitütar Arabella vaprust ja mindud lasteaeda, Paula raamat näpu vahel. Emad on raamatukogudest nagu tuletikuga taga otsinud „Kallist härra Q-d“, sest... Vaata lähemalt ›
0
Eelmisel nädalal võtsid president Alar Karis ja peaminister Kristen Michal Tallinnas vastu Iisraeli presidendi Isaac Herzogi ning tööpäev lõppes välisministeeriumi korraldatud Eesti-Iisraeli ärifoorumiga. Visiit tuli mulle suure üllatusena ning selle põhjuste üle mõtiskledes meenus hiljuti (30. juunil) avaldatud ÜRO eriraportööri Francesca Albanese ÜRO Inimõiguste Nõukogule esitatud raport „Okupatsioonimajandusest genotsiidimajanduseni“, mis käsitleb inimõiguste olukorda 1967. aastast okupeeritud Palestiina Vaata lähemalt ›
130
Väliseesti popmuusika suurest comeback’ist „Esto-muusika“ kolmikplaadina on möödunud kümme aastat. Selle ajaga on välja ilmunud palju uut, vana ja põnevat ning vaade on avardunud. Juurde on tulnud ka uusi entusiaste, kes koguvad ja jagavad, ning neid, kes aitavad muusikat panna plaadile või viia lavale. Maarja Merivoo-Parroga vestlevad Vaiko Eplik, Olev Muska, Piret Noorhani, Ahto Külvet ja Karl Korts. Maarja Merivoo-Parro:Tänavune suvi tõestab elavalt, et väliseesti muusika ei ole ajalooline artefakt... Vaata lähemalt ›
0
Eestlaste taimearmastust ning huvi puude ja põõsaste kasvatamise ja kollektsioonide rajamise vastu on kujundanud baltisaksa mentaliteet, nende mõisaaiad ja -pargid. Need oli eestlaste jaoks kui välismaa oma tundmatute puude ja põõsastega, on formuleerinud prof Mart Külvik oma essees.1 Üks meie puude-põõsaste kollektsioone on Mihkel Ranna dendraarium. Apostlikku õigeusku kuulunud Ranna pere kohta on andmed pärit kirikuraamatutest.2 Mihail (Mihkel) Rand sündis Otsa talus 11. XII / 23. XII 1871 koos vend... Vaata lähemalt ›
0
Järgnevalt ei taha ma olla sisurikkuja. Kuni enam ei ole. Praha. Astun klaasist seintega Edison Filmhubi majja. Tellin baarist pilsneri. Maja on rahvast pungil, inimesed istuvad kino ees, sees ja ümber. Võtan paar sõõmu ja astun kinosaali, mis meenutab rohkem konverentsisaali kui kino. Saali mahub umbes 80 inimest. Pisike. Istun maha – tool on mugav, sametine, mõnus. Palju ruumi jalgadele ja möödujatele. Tšehhi neiu teeb seansile formaadilt veidralt tuttavliku tšehhikeelse... Vaata lähemalt ›
0
Augusti lõpuni on Eesti Rahva Muuseumi juures avatud siinmail ikka veel uudne kolahoov, kuhu on oodatud kõik kuue- kuni 16aastased lapsed ja noored. Täiskasvanud peavad jääma värava taha, et lapsed saaksid iseseisvalt tegutseda. Tartu kolahoovi eestvedajate Kristin Leisi ja Leene Korbiga rääkisime vabast mängust, inspireerivast kolast ja riskimängu eelistest. Kolahoov on nüüdseks juba mõned päevad avatud olnud. Kuidas läinud on? Kristin Leis: Ma olen kaks päeva hoovis mängutoetaja olnud, on... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
40% 19 |
Uued uudised
|
11% 0 |
ERR
|
8% 1 |
Õhtuleht
|
7% 1 |
Objektiiv
|
6% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.12.2025 13:00
Viimane uuendus: 13:00.
Uudiste reiting uuendatud: 12:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)