„Eesti kirjanik“ on väike eesti nüüdiskirjanduse festival. See annab kokkutulnutele võimaluse noppida parajasti õhus olevaid teemasid ja teoseid ning neid lähemalt vaadelda. Viimasel aastal on järjepanu ilmunud põnevaid tekste, mille autoriteks on naised, sellest ka tänavune rõhuasetus naistele kirjanduses. Kas naiste hääl kõlab kirjanduses kuidagi teistmoodi? Kas naiste kirjutatud tekstidel on ka mingeid ühisjooni? Kairi Look on teoses „Tantsi tolm põrandast“ igatahes talle eriomase hääle leidnud. Lastekir Vaata lähemalt ›
0
8. augustil möödus tähtaeg, mille Donald Trump andis Putinile enne USA-poolsete sanktsioonide kehtestamist. Pärast Steve Witkoffi kohtumist Putiniga 6. augustil Moskvas võttis Trump taas hoo maha ja päevakorda kerkis kohtumine Putiniga 15. augustil Alaskal. Seega sanktsioone taas ei tule ja on väheusutav, et ka Alaskal midagi kohe kokku lepitakse, ja taas tähendab see ajavõitu Moskvale. Nii näitab hetkeseis, et Putin on mänginud MAGA-nokatsiga mehe taas üle – nagu kaval hunt... Vaata lähemalt ›
0
Elame võimu kujundatud maailmas, kus on määratud, kuidas maad kasutada, maju ehitada ja ruumis elada. See võim seab esikohale efektiivsuse, kasumi ja kontrolli. Sageli elurikkuse, elanike autonoomia ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse arvelt. Mis siis, kui arhitektuur ei oleks midagi, mis määratakse ülalt alla, vaid midagi, mis tekib orgaaniliselt, lähtub teistest põhimõtetest, mis on küll kapitalismis uudsed, kuid mitte teostamatud? Anarhismi selgitamiseks lähtun Briti anarhisti ja kirjaniku Colin Wardi sõnad Vaata lähemalt ›
42
Lahkunud on koorijuht, pedagoog ja publitsist Enn Oja. Ta sündis 1929. aastal Tartus õpetajate peres, keskkooli lõpetas Otepääl. 1947. aastal alustas ta koorijuhtimise õpinguid Tartu Muusikakoolis ja viis need lõpule 1954. aastal Tallinna Muusikakoolis. Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala lõpetas ta 1959. aastal Ants Kiilaspea ja Artur Vahteri õpilasena. Õpingute ajal võttis ta kompositsioonitunde Alfred Karindilt, hiljem ka heliloojate liidu noortesektsioonis Eino Tambergilt. Aastatel. Vaata lähemalt ›
0
„Graafikakaart ja -territoorium“, Juhan Raud vestles Marika Aguga Maarja Merivoo-Parro, „Väliseesti elav-hingav muusika on eesti üleilmse kultuurielu osa“ Lauri Kärk, „Uusi vaateid meie varasele filmiloole“ Lauri Laanisto, „Kerget nomenklatuurset suvelugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks“ Heldur Sander, „100 aastat Mihkel Ranna dendraariumi“ Ülo Mattheus, „Kremli kaval hunt ja MAGA-nokatsiga Punamütsike“ Benjamin Klasche, „Genotsiidimajandus ja Eesti osa selles“ Merle Karro-Kalberg, „Sisemiselt ilus kolahoo Vaata lähemalt ›
0
Iga kord, kui kuulen uhkusega öeldavat midagi sellist, et „meie tootmise ja turunduse ökosüsteem … “, võpatan. Kui mõne aja eest säras reibaste nügijate ja müksajate keelepruugis väljend „see on juba meie DNAs“, siis nüüd on eesrindlikumate eestkõnelejate lemmikuks kerkinud pärilikku informatsiooni säilitava aine asemel „meie ökosüsteem“. Väidan, et enamikul nende väljendite kasutajatel pole halli aimugi, millest koosneb DNA ja misasi on ökosüsteem. See ei ole pelgalt karjatus keelepolitsei töömailt... Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 8. augustil Arvamusfestivalil valiti välja 2025. aasta luuleprõmmu meister, kes sõidab Eestit esindama Euroopa prõmmule Potsdamisse ja Berliini. Võitja Mari-Liis Müürsepa hoogsale esinemisele pakkusid eelkõige konkurentsi teiseks tulnud Tiina Saar-Veelmaa, kolmandaks tulnud Silver Sepp ning teise vooru pääsenud Jane Tiidelepp. Lisaks neile osalesid slämmil veel Sigrid Salundo, Heidi Iivari, Anna Leena Koržets ja Liine Roos ning külalistena Ekke Janisk, Jaan Luulur Malin ja Jasmine Gardosi Birmingham Vaata lähemalt ›
0
Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind ootab taas kandidaate Kutsume kõiki üles esitama kandidaate Edvin ja Lembe Hiedeli nimelisele toimetajaauhinnale, et tõsta esile häid keeletoimetajaid. Auhind on loodud eesmärgiga juhtida tähelepanu keeletoimetaja olulisele panusele ilukirjandusliku või filosoofilise teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel ning tunnustada teenekaid toimetajaid. Keeletoimetaja töö on nähtamatu, ent ometi hädavajalik selleks, et ilmunud raamat pakuks tõelise lugemiselamuse. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 15.08, kell 18 avatakse A-Galerii seifis Marie-Caroline Locquet’ (FR) isikunäitus „Varjend“. Prantsuse kunstniku Marie-Caroline Locquet’ soolonäitusel „Varjend“ näeb ehteid ja objekte, mis on seotud kaitstuse ja ohu tajumisega. Locquet’ tööprotsess viib puidu ja kivi materjalide pingetaluvuse äärmustesse, põrgatades neis peituvaid vastandlikke reaalsusi. Iga teose kandmise kogemus on ainulaadne ning uurib hapruse ja tugevuse, vägivalla ja õrnuse vahelist suhet. Teoste vormid meenutavad nii kaitsvaid Vaata lähemalt ›
0
Suure Haapsalu Kodukohvikute päeval 16. augustil kell 12.00 avatakse Asuküla seltsimajas Riin Palloni ja Kaia Kullamaa kureeritud grupinäitus “Ülestähendusi metsikutelt radadelt”. Näitusele on kaasatud 10 Haapsaluga seotud kunstnikku: Maarja Aaloe, Mari Prekup, Rait Rosin, Riin Pallon, Katta II Grüner, Kaia Kullamaa, Hailey Vinter, Naima Neidre, Mara Ljutjuk ja Elis Saareväli. Avamisele järgneb kuraatorituur koos kunstnikega ja 20. septembril Maal elamise päeva raames toimuvad näitusel erinevad töötoad (ko Vaata lähemalt ›
0
„ja siis järsku, mitte midagi“ 15.08.-7.09.2025 E–R 12–18, L 12–16. pühapäeval, 7.09 avatud 12–16 Neljapäeval, 14. augustil kell 18 avatakse ARS projektiruumis kunstnike Riin Maide ja Krista Mölderi ühisnäitus „ja siis järsku, mitte midagi“. Puudutus võib kanda nii kujuteldamatut raskust, kui uskumatut kergust. Ning naljakal kombel mõjub nende mõlema kaal küllaltki võrdselt. Iga puudutus nõuab mingi tähtsa või vähemtähtsa piiri tajumist. Küsimus: “Kus lõpeb tema ja kust algan mina?” lõpeb... Vaata lähemalt ›
0
„Ma peaksin suutma, Angelo“ Triin Kerge ja Aksel HaagensenJakobi galerii, Tartu13.08 – 05.09.2025 „Ma peaksin suutma, Angelo, kirjeldada sulle kas või ühte neist maastikest, mis mind seisatama on sundinud, mis mind on sulgenud oma magusasse vangipõlve ja teinud minust selle, kes ma olen…“ — Emil Tode, Piiririik 12. augustil kell 16 avatakse Jakobi galeriis kahe kunstniku, Triin Kerge ja Aksel Haagenseni, kuues ühine näitus „Ma peaksin suutma, Angelo“ . Näitusefookuses... Vaata lähemalt ›
0
Adilhan Jeržanov on Kasahhi uue laine filmikunsti, mis mitte kunagi oma potentsiaali ei realiseerinud, kauge järeltulija. Kasahhi uus laine sündis filmirežissöör Sergei Solovjovi projektina. Solovjov õpetas perestroika algusaegadel Moskvas riiklikus kinematograafia instituudis ja suutis juhtkonda veenda selles, et nõukogude filmikunst teeks läbi taassünni, kui võetaks omaks suure-laia Nõukogudemaa mitmekultuurilisust peegeldav sisu. See viis kasahhi filmirežissööridest koosneva kursuse moodustamiseni ja n Vaata lähemalt ›
3
Mis toimub soome-ugri põlisrahvastega praegu Venemaal ja kuidas nendega suhelda? See on tähelepanuväärne küsimus soome-ugri uurimistööd tegevale teadlasele. Välitöid me nende rahvaste juures enam ei korralda, aga mingid suhtlemise ja teadmiste vahetamise viisid on veel olemas. Kauge maa tagant on lävimine keerukas ja millestki arusaamine veel raskem. Sellises olukorras on abiks ka kõik võimalikud vahendid, olgugi nende kaudu kogutavad teadmised killustatud ja kogemus piiratud. Venemaa soome-ugri põliselanik Vaata lähemalt ›
11
Tsivilisatsioon algab sellega, et talupoegadelt võetakse kümnist. Veel sajandi eest sai söögipoolise igast jaekroonist, -naelast või -dollarist tubli poole maaharija. Praegu jõuab temani heal juhul 10–15 senti, ülitöödeldud toidu, nagu õlu või krõbuskid, puhul alla sendi. Järjekordne kodanlik-feodaalne tarastamise ja proletariaadistamise tsükkel, seekord Haberi-Boschi meetodil1. Selle probleemi saaks ju naksti lahendada toidu hinda tõstes? Jah, aga kes selle raha endale saaks? Sest seos toidu letihinna ja. Vaata lähemalt ›
5
Oma sajanda eluaasta algul lõppes eesti kirjanikkonna seni vanima liikme Ira Lemberi elutee. Pikk päevatee on vajunud öösse, jättes järeltulijatele hämmastavalt mahuka loomingu, millest jaguks mitme inimese elutööks: nelikümmend laste- ja noorsooraamatut, kolmkümmend romaani, novellikogumik, kaks mälestusteraamatut, sadu laulutekste, millest kuulsaim on Uno Naissoo viisistatud ning laulupidudel lastekooride põhirepertuaaris „Koolikell“, hulk televisiooni nukulavastuste tekste ja üks kuuldemäng. Kui Eesti Vaata lähemalt ›
0
Ma töötan raamatukogus. Raamatud on seal maa all ja maa peal, on sõbrad ja vaenlased, need on nagu mingi ktooniline – maa-alune ja iidne – jõud, mis alati on nähtav vaid osaliselt, aga mille ulatus, mille arv, mille lehtede hulk, tähtede ääretus, sisendab kosmilist õudu nagu pilvitul ööl tähistaevasse vaatamine, kui pea hakkab ringi käima ja sa tajud kõige muu väiksust selle mõõtmatuse kõrval. Kui ma kõnnin fondiruumides siis plõksavad... Vaata lähemalt ›
86
Mis on „Uit“? Kadri Lind: „Uit“ on linna avastamise festival, mille eesmärk on meelitada tartlasi linna nurgatagustesse, salasoppidesse ja mõnikord ka täiesti argistesse kohtadesse, kuhu tihti ei satu või kus pole põhjust olnud pikemalt aega veeta. Pikaajalisi muutusi festivali piiratud päevade jooksul teha ei saa, kuid panustame sellele, et eri ruumikasutuse stsenaariumeid läbi mängides tekib linlastel elevus ümbritseva ruumi suhtes ning tärkab soov ise linna kujundamisse panustada. Marie Valgre: Meie... Vaata lähemalt ›
0
Olen sel suvel palju mõelnud surmast. Elust. Mõnust. Loomest. Sellest, kuis suvi on ikka ohtlikult pikk nagu üks lõputu liminaalne periood, päevad kipuvad justkui kleepuma üksteise külge. Keset üleüldist fiesta’t ja vaikelu võib korraga avastada end mingis veidras nukra-troopika vaakumis, kusjuures päikesest või vihmast sõltumata. Kuigi tihti peetakse talve vaimselt raskeks ajaks, näib mulle suvi ses osas palju ohtlikum. Meenus, et kui veel koolis käisin, hakkas aeg äkitsi augustis meeletult... Vaata lähemalt ›
0
Silmapiiril juba terendava uue õppeaasta alguse puhul selgitab Eesti kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, mis on ülikoolis varasemaga võrreldes muutunud. Kuidas tänavune vastuvõtt Eesti kunstiakadeemias oli? Milliseid üldistusi annab teha? Vastuvõtt ületas ootused: konkurents oli tänavu suurem kui eelmistel aastatel, eriti oli tõusutendentsi märgata vabades kunstides. Tõusvas joones on vastuvõtt juba neljandat aastat. Ilmselt on selle taga osaliselt ka demograafiline olukord, kuna ülikooliikka on jõudnud n Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 5 |
Õhtuleht
|
14% 4 |
Uued uudised
|
13% 8 |
ERR
|
8% 3 |
eestinen
|
4% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.12.2025 16:15
Viimane uuendus: 16:10.
Uudiste reiting uuendatud: 16:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)