Linnagaleriis mängivad kunstnikud Sandra Ernits ja Tõnis Jürgens kuraator Siim Preimani taktikepi rütmis mingit laulumängu, mille ainsad nii-öelda tõelised instrumendid, hulk kellukesi, häält ei tee. Tomatitaimed, katusekonstruktsioonid, IKEA või Jyski aiapaviljon, mitut masti projektorid, konnakudukorsetid, botaanilised antennid – orkestri teised liikmed on samuti tummad. „Tuuleviit“ tekitab näitusena ulmalise olmekorra, toimub metafoorne tagasitulek tähtede juurest, kõik on nagu sama, kõik on nagu uus. Si Vaata lähemalt ›
90
Tänavu on eesti raamatu aasta. Nagu korduvalt on rõhutatud, ei ole see mitte ainult meie eesti raamatu aasta, vaid ka lätlaste oma, sest 1525. aastal ühest Lüübeki kõrtsist leitud vaatides olid „missad liivimaa, läti ja eesti rahvakeeles“. Sealt kõrtsist saabki meie ühine piduaasta alguse ja selle mõneti juhusliku sündmuse sümboolse tähenduse üle tuleb ainult rõõmustada. Põhimõtteliselt on meie ühine kultuuri- ja ajalugu muidugi pikka aega teada olnud, aga alles viimasel... Vaata lähemalt ›
26
Ma ei tea, mis teema Eesti kinolevi ja Soome filmiga on, aga viimasel ajal kipub minema kuidagi niiviisi, et suurema osa aastast istume teadmatuses, mis põhjanaabrite juures toimub (kui ehk kaastootmisprojektid välja arvata), aga sügisel tehakse lüüsid lahti ja kõik tuleb kuidagi hunnikus ning möödaminnes. Mullu suvel tulid näiteks Soomes välja Teemu Nikki „Surm on elavate probleem“ ja Tiina Lymi melodraama „Tormisaare Maija“1, tänavu on aga valik veel rikkalikum. Kardetavasti... Vaata lähemalt ›
0
Aastal 2025 on Lätis ja Eestis põhjust tähistada ühist aastapäeva: esimese läti ja eesti keeles trükitud raamatu ilmumisest on saanud 500 aastat. Nii lätlaste kui ka eestlaste kirja- ja trükisõna ning raamatukultuur on pannud aluse tugeva keelevaimu, eneseteadvuse ja riikluse kujunemisele. Läti rahvusraamatukogu on koostanud mahuka programmi „Läti raamat 500“ ning viib seda ellu juba alates aastast 2021. Seejuures on tehtud koostööd ka partneritega, Eesti kolleegidega, kes tähistavad oma raamatukultuuri... Vaata lähemalt ›
50
Tartu ülikooli raamatukogus on avatud näitus „Exciting Minds: Estonian Research Excellence Showcase – ERC Grants Across the Years“. Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse eestvedamisel valminud näitusel tutvustatakse Eesti päritolu või Eestis tegutsevaid Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) grandisaajaid ja nende tipptasemel teadustööd. Näitusel on 28 teadlase uurimistööd. Tartu. On juulikuu. Ilm on ebaeestimaiselt leitsakuline. Tartu ülikooli raamatukogu fuajee, kus näitus on eksponeeri Vaata lähemalt ›
0
Viljandi folgi aegu päike justkui ei looju. Päike hakkab madalamalt käima alles pärast seda, kui laululava on vastu kajanud hingeldustest ja viimasel päeval festivali tabanud raju tõttu on lompides tallatud. Sest viimasel päeval sajab. Alati. Et ma end väljaspool klassikalise muusika skeenet vees latikana ei tunne, pean paslikuks alustada festivali lisaprogrammi lisaprogrammist – folgi kui nähtuse natuuri kujundavast. Seega ilmestavad juuli lõpupäevi üksteise otsa kuhjatud pillikotid bussi pagasiruumis, vii Vaata lähemalt ›
0
See suhtesari on lõputu. Tuld on tuha all kõvasti, majad põlevad, süütajadki teada, ent need näivad puutumatud olevat. Kultuuritöötajad muutuvad kustutustöödel aina leidlikumaks, kuid lõpuks mõne jõud ka raugeb. Sarja senises viimases osas kirjutas end stsenaariumist välja riigi sihtasutuse Eesti Kontsert tegevjuht Kertu Orro, tuues põhjenduseks „tühjuse selja taga“, väärtuskonflikti kultuuriministeeriumiga. „Dialoog, mis oleks ühtaegu avatud ja sisuline, on praktiliselt lakanud olemast,“ tõdeb Orro taandum Vaata lähemalt ›
0
Jaak Jaaniste sündis 25. mail 1944. aastal Tallinnas, lõpetas Tartu Ülikooli 1970. aastal füüsika-keemiateaduskonna füüsikuna ning siirdus tööle Tartu Observatooriumi (ENSV TA AAI) Tõraveres, kus töötas inseneri, vaneminseneri, nooremteaduri ja vanemteaduri ametikohtadel. Tõraveres tegeles Jaaniste kosmoloogia oluliste küsimuste uurimisega. Tema teadusuuringute põhiteemadeks olid galaktikate ja nende süsteemide teke ja evolutsiooni ning galaktikatevahelise aine ja väljade mõju galaktikate morfoloogiale. Dok Vaata lähemalt ›
0
Kevadel Bologna lasteraamatumessil eksponeeritud eesti lasteraamatuillustratsioonide näitus „Lugude linn“ jõudis juulis kodumaale. Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel sündinud näitust saab veel peaaegu augusti lõpuni vaatama minna Eesti Rahva Muuseumisse. Eesti lasteraamatukunsti hetkeseisu kireva läbilõike puhul ei ole kuraator Bianka Soe järginud rangelt kaanonit ega muid hierarhiaid: uuemad ja vähem tuntud tegijad on saanud samavõrd tähelepanu kui vanameistrid. Samuti pole valik piiratud vaid las Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal olen sattunud ühismeedias lugema juhtumitest, et inimesele on tehtud robotkõne ja üritatud teda petta. Masin proovib teeselda, et ta on selle inimese tuttav või lähedane, kes on hädas ja vajab abi. Näiteks on sattunud õnnetusse või midagi selletaolist. Pettusega kokku puutunud inimesed hoiatavad tavaliselt, et nad poleks arvanud, et nendega midagi sellist võiks juhtuda. Igasugused juturobotid, virtuaalsed assistendid, audiovisuaalsed doppelgänger’id ja kõikvõimalikud muud varjukujud arenevad p Vaata lähemalt ›
0
Kes väikese lapsega linnas jalutanud, on kindlasti märganud, kui mänguliselt ja erinevalt täiskasvanutest mudilased linna kasutavad ja kogevad. Mänguvahendiks võib saada äärekivi, trepiaste, poriloik, liiklusmärgipost jne. Täiskasvanuna kipume nii avara maailma kogemise viisi minetama. 13. – 17. augustini Tartus toimuv linnafestival „Uit“ aitab mängimist ja mängulisust meelde tuletada. Sel aastal on tegevused koondatud pealkirja „Mängu linn“ alla. Muu hulgas püstitatakse linna kaheksa mängule kutsuvat inst Vaata lähemalt ›
26
Ma ei saa oma lugemisharjumustele või -elamustele tagasi mõeldes alustada sellega, et olen olnud suur lugeja nii kaua kui mäletan. Mina ei olnud selline laps, kes üksi vaikselt kuhugi toanurka tundideks raamatusse ära kaduda võis, kellel enne kooliminekut oli kogu „Seiklusjutte maalt ja merelt“ läbi loetud või algklasside lõpuks terve „Suuri sõnameistreid“ sari. Küll aga ümbritsesid mind alati kodus raamatud, loeti pisteliselt, ja see, et kodus peavad raamatud olemas olema,... Vaata lähemalt ›
0
Robert Wilsoni (1941–2025) rikkaliku pärandi mõistmiseks on tähtis näha kaugemale laval toimuvast, vaadata lava taha, ette ja kõrvale. Arvukate teatrilavastuste kõrval annab selleks väärt võimaluse tähelepanu pööramine tema asutatud Watermilli keskusele, etenduskunstide laboratooriumile, mida kunstnik pidas oma tõeliseks koduks ning kus ta ka nädala eest, 31. juulil, siit ilmast lahkus. Robert Wilsonist – või Bobist, nagu teda kutsuti – ja tema loomingust saaks kirjutada väga paljudest vaatepunktidest. Sün Vaata lähemalt ›
48
Tallinna Tehnikaülikool teatab sügava kurbusega, et 1. augustil 2025 lahkus ootamatult meie seast professor Tanel Kerikmäe, õiguse instituudi direktor ning Euroopa õiguspoliitika ja tehnoloogiaõiguse professor. Professor Kerikmäe sündis 15. augustil 1969 Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1992. aastal, omandas Helsingi Ülikoolis magistri- (1994) ja litsensiaadikraadi (1997) õigusteaduses ning 2009. aastal kaitses Tallinna Ülikoolis doktorikraadi riigiteadustes. Alates 2002. aastast juhtis ta Co Vaata lähemalt ›
0
Otsus valida suvelavastuseks „Richard III“ tekitas esimese hooga nii põnevust kui ka kahtlusi. Miks peaks keegi keset eestimaist suve tahtma kaasa elada sellisele mõnevõrra raskesti seeditavale ampsule nagu Shakespeare’i ajalootragöödia? Siiski, tegemist pole hariliku suvelavastusega, kus publik peab ilma trotsima ja verejanuliste satikatega võitlema. Raadi lennuangaar on omaette suletud, militaarse raamistusega mängupaik, kus etendusel pigem ununeb, et tegemist pole aasta ringi kasutusel mängupaigaga, va Vaata lähemalt ›
0
Peter Pomerantsevi „Kuidas võita infosõda?“ on õpetlik ja hariv, huvitav kooslus ajalookirjandusest, teadusuuringutest, natsipropagandaga võidelnud briti ajakirjaniku Sefton Delmeri memuaaridest, autori arvamustest ja mõtetest. Avastad end korraga mitmekihilises maailmas, kus ootamatult kohtuvad ajastud, vaenupooled, ilu- ja teaduskirjandus. Raamatu autor on teinud tänuväärse töö, koondades ühte teosesse ülevaate propaganda edukuse põhjustest erinevates riikides. Hea raamat, nagu ka hea õpetaja, ei kuuluta. Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri „Vaala“ vaadates ei saa paratamatult vältida võrdlust Darren Aronofsky filmiversiooniga Brendan Fraseriga peaosas (2022). Aga see polegi halb. Ei ole ju nii, et kui mingi lugu on korra juba „ära tehtud“, siis on kas üks või teine. Pigem need täiendavad teineteist ja võimaldavad tajuda, kuidas kõlavad Samuel D. Hunteri 2012. aasta näidendi teemad ühes ja teises meediumis, ühes ja teises kultuuriruumis. „Vaalas“ räägitakse internetiajastul inimesi ühendavast sidemest, süütundest,... Vaata lähemalt ›
0
Sellise pealkirja ja kaanepildiga raamatust ei oska tingimata oodata kohatist brutaalset otsekohesust ja lõikavat ausust. Neid, kes on ehk tuttavad Põhja-Inglismaa taluniku ja kirjaniku James Rebanksi (snd 1974) eelmise raamatuga „Karjase elu. Lugu Lake Districtist“ („The Shepherd’s Life: A Tale of the Lake District“, 2015), siiski ei üllata, et tegu pole nostalgilise hõllandusega kadunud maailma järele, vaid meie ees seisvate keeruliste küsimuste, valikute ja vastuolude – küll väga poeetilise –... Vaata lähemalt ›
0
Muinasjuttudest pärit väljend, et kui nad surnud ei ole, siis elavad edasi, sobib iseloomustama Haapsalu Suveteatri Seltsi uut lavastust „Viimane vaba suvi“. Näidendi autor on Andra Teede ja lavastaja Eero Spriit, lavastuse produtseerimise eest vastutas Aarne Valmis Vana Baskini teatrist. Näidend on kirjutatud Haapsalu raudteejaamale koostöös sealsamas tegutseva muuseumiga. Haapsalu raudteejaama suvine ootepaviljon on hea kontserdipaik, aga sobib hästi ka teatrile. Tingimused on küll keerulised, sest lavana Vaata lähemalt ›
127
Ukraina kunsti festivali raames saab Juhan Kuusi dokfotokeskuses näha Ukraina kaasaja kunsti maastikul legendi mõõtkavasse pürgiva Pavlo Mazai teoseid. Tallinnasse jõudnud näitusetervik kannab pealkirja „Esseed“ ja on kokku pandud erinevatest fotoseeriatest. Esmase valiku töödest tegid autor ja tema ukraina kuraator Tetjana Dorošenko, lõplik näitusepilt kujunes Tallinnas kohapeal, ruumide ja kujunduse (Toomas Järvet ja Kristel Laur) koostoimes. Autor ise kujundamises ei osalenud, näituse installeerimise aeg Vaata lähemalt ›
17
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 5 |
Õhtuleht
|
14% 4 |
Uued uudised
|
13% 8 |
ERR
|
8% 3 |
eestinen
|
4% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.12.2025 16:15
Viimane uuendus: 16:10.
Uudiste reiting uuendatud: 16:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)