Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Kaua aega sisendasin endale, et raamatuid ei ole vaja osta, et vajaliku saab raamatukogust kätte, et raamatud on järjekordsed n-ö asjad, mida ei peaks liiga palju olema. Sest liiga palju asju ei ole hea omada. Asju saab palju, need kasvavad üle pea ja see hakkab tervist mõjutama. Seega on parem elada võimalikult asjavabalt. Aga ühel hetkel sain aru, et raamatutega on vist teistmoodi, kui muude objektidega – raamat on nagu... Vaata lähemalt ›
0
Urmas Vadi on nüüdseks ligi 40 näidendi autor. Lõviosa neist on jõudnud ka lavale: nii mõnigi autori enda lavastuses, nii mõndagi on saatnud publikumenu ja auhinnakomisjonide tähelepanu. Suur osa neist on olemas ka trükitud kujul, valdavalt küll üksi või kahekaupa, ainus mahukam kogumik „Kohtumine tundmatuga“ ilmus 2008. Nüüd siis viimaks uus kogumik „Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!“. Kes peab ehk pealkirja liiga krüptiliseks, sellele ka kiire selgitus:... Vaata lähemalt ›
0
Möödunud nädalal oli Tallinnas harukordne võimalus kuulata kolm korda teost, mida esitatakse harva: eri ettekannetes kõlas Arvo Pärdi „Credo“. Tahtmata võrrelda võrreldamatut – pooleldi Euroopa parimatest muusikutest koosnevat Eesti Festivaliorkestrit (EFO), muusika- ja tantsuteatri repertuaari esitavat rahvusooperi orkestrit ning alles muusikuteed alustavatest tudengitest koosnevat meie muusika- ja teatriakadeemia orkestrit – on paratamatult põnev kõrvutada interpretatsioone, esituskoosseise ning saalide a Vaata lähemalt ›
0
Filmi avakaadris joonistub vaatajale võrdlemisi klaar pilt, suhe, kus üks pool on suunaja ja teine järgija. Iris (Isabelle Huppert) on autodidaktist prantsuse keele õpetaja, kes on teadmata asjaoludel jõudnud Lõuna-Koreasse. Küsimused kust ja miks jäävad vastuseta, seda nii vaatajale kui ka peategelast ümbritsevatele inimestele. Krapsakas ja elav õpilane I-song (Kim Seung-yun) vestleb Irisega, nende vahel lebab laua peal sümboolselt kaks raamatut, millest üks on Albert Camus’ „Võõras“. Irisest, kes mõjub... Vaata lähemalt ›
0
Seekord toimub „Üle heli“ festival tervenisti Tallinna vanalinnas, Pika ja Pühavaimu tänava vahele jäävas kitsa tordilõigu kujulises kvartalis. Jõuan avaõhtuneljapäeval Kanuti gildi saali fuajeesse pisut liiga vara ja kuulan, kuidas heliproovi tehakse. Avamisaja lähenedes käivitab Raul Keller fuajees Lokaalraadio tänavuse installatsiooni – seitse-kaheksa harilikku odavat patareidega raadioaparaati, mis on fuajeesse laiali laotatud ja eri lainepikkustele sätitud ning igaüks paistab erinevat heli emiteerivat. Vaata lähemalt ›
59
Kopli rahvamaja valmis 1937. aastal arhitekt Elmar Lohu kavandi alusel. Teise maailmasõja järel hõivas hoone Nõukogude armee ja see nimetati madruste klubiks. Pärast taasiseseisvumist tegutses hoones mõnda aega erakõrgkool I Studium. Praegu on hoone aastakümneid seisnud poolhüljatuna ning ootab renoveerimist. 2019. aastal asus seal tegutsema kogukonnakeskus, rajas hoovi ühisaia ja majja populaarse parandustöökoja. Euroopa tasemel kõrge tunnustuse tõi aga ettevõtmine, millel oli kolm eesmärki. Esiteks katset Vaata lähemalt ›
3
„Kunst ja mõistmine on üllad annid. Püüdle ka ise nende poole. Eelkõige „söö neid“ nooruses, kui kõike on nii kerge õppida.“ Vasakul pildil hukule või igavesele pääsemisele püüdlevat inimest sümboliseeriv väike jänes sööb sõna „Kunst“ esimest, K-tähte, et endas jumaliku kunsti ja mõistmise abil kasvamiseks vajalikku sisemist korda luua. Nii toetub Martin Lutheri reformatsioonijärgne uus aeg õpetusele sõna kaudu püha omandamisest. Püha kiri nii vanas kui ka uues testamendis julgustab... Vaata lähemalt ›
0
Z-generatsiooni kasvandikuna on minu lapse- ja teismeea mälestused eesti sarjadest ja seriaalidest hajusad, aga suvalise sisu vaatamist ei maksa alahinnata, eriti õrnas eas. Meeles on, et vanaema ja vanaisa juures pidi hästi tasa olema, kui „Aktuaalne kaamera“ käima hakkas. Siis tulid „Pehmed ja karvased“, mille puhul ma hästi aru ei saanud, miks need ei olnud lastele mõeldud. Kõige hirmsam oli kelder, kus Pätsu pea madalal häälel sõna võttis, peale selle... Vaata lähemalt ›
63
2024. aasta sügisel otsustasid Peeter Tulviste kolleegid ja õpilased tähistada tema 80. sünniaastapäeva konverentsi, näituse ja mälestuste raamatuga. Viimase idee algatas ettevõtjast õpilane Tõnis Arro, kaasates hulga autoreid eri elualadelt. Raamat „Mees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste mälestustes“ jutustab Tulviste elust alates koolipoisipõlvest kuni rektori ja riigimeheni, meenutades tema intelligentsust, õiglust, sooja südant ja huumorit. Mälestustes avanevad nii isiklikud lood kui ka teadustö Vaata lähemalt ›
11
Mõjub ärritavalt, kui aeg-ajalt kasutab mõni ajakirjanik, olgu või tahtmatult, ära oma ametit ning elab ajaleheveergudel kommentaari-kolumni vormis välja töövälises elus aset leidnud olmelistest sündmustest tingitud pahameelt. Kvaliteetse ajakirjanduse üks põhilisi alustalasid võiks olla tasakaalustatus, arukas arutelu selle üle, mis põhjustel üks või teine osapool midagi teeb. Kui aga lajatada, teemasse süvenemata, oma emotsioonid lihtsalt letti, siis ei erine selline kirjatükk tavalisest lugejakirjast, ku Vaata lähemalt ›
0
Esimese võtme Jorge Luis Borgese raamatukese (ja niisiis tõenäoliselt ka sellele aluseks oleva loengusarja) mõistmiseks annab juba pealkiri. „This craft of verse“ ehk „see värsikunst“ on fraas ühe W. B. Yeatsi luuletuse algusest – ja pealkirjana on sel potentsiaal viidata ühtaegu ja umbmääraselt nii teose ülesehitusele, kõneks tulevate allikate ringile kui ka asjaolule, et luuletaja kirjutab luulest. Ülesehitus: raamatu moodustavad esseed lähtuvad enamasti konkreetsetest luulenäidetest või keerlevad nende ü Vaata lähemalt ›
0
Eelmine nädal pakkus nosimiseks ohtralt ruumimõtteid. Toimus suisa kolm ruumilisi otsuseid käsitlevat kogunemist. Toompeal komandandimajas toimus haridusrändega seotud arenguseire seminar, kus esitleti mitut uuringut. Pole just üllatav, et kergem on koolivalikut teha, kui oled jõukam, elad hästi korraldatud bussiühendusega varustatud linnalises piirkonnas. Lisaks kasvatab ilmajäetus enesele koheva saba – kehvemad majanduslikud võimalused ei lase teha vabu valikuid, ühistransport on halvasti korraldatud, om Vaata lähemalt ›
5
EKA galeriisse oli esmakordselt mahutatud kaks näitust, mis mõlemad kandsid endas korilustungi. Esimesele korrusele olid Sandra Mirka ja Alejandra Alarcón toonud aruande oma söögitaimede korilusretkedest Eestis ja Soomes ning pealkirjastanud selle „Maadligi koos: juurdlev algus“. Teisel korrusel mängisid Ingrid Helena Pajo ja Eugenio Marini kogumismängu pealkirjaga „Päev, mil joon paindus spiraaliks“ ning esitlesid lapsemeelse vaimustusega näitusekülastajale savist, kivist ja tekstiilist nänni. Üks räägib a Vaata lähemalt ›
8
„Teatrielu“ ilmumine hämmastas taas rõõmsalt: et selline formaat on meil olemas! Kultuurikommunikatsioonis ringleb palju lühivormilist, kiiret, muljelist, ka turunduse ja meelelahutuse varjundiga materjali. On sellelgi oma roll täita. Kui kujuteldava skaala teise otsa moodustaksid aeganõudvad akadeemilised suurvormid, siis keskmaal pole just liiga palju kohti pika, kompetentse, süveneva arvustuse ja ülevaateartikli avaldamiseks. Ometi on seda sorti refleksioon kultuuriprotsessis eluliselt vajalik. Teatrilii Vaata lähemalt ›
0
Ma ei ole viimasel ajal vist midagi nii badass’i kui Maria Kapajeva palja ülakeha ja äralõigatud rindadega pilt Eesti kunstimaastikul näinudki! Või mis Eesti, üldse! See eneseteadlik pilk, meikimata nägu ning uhkus, millega kunstnik status quo’le oma tõenäoliselt teistele häirivalt mõjuvat keha hoiab ja vaatamiseks eksponeerib. Justkui sedastades: jah, ka selline võib naine olla! Ja tõepoolest – võibki. Tänapäeva tradwife’ide, pardi-musisuude, Kardashianide kehtestatud esteetika ajastul on tõeliselt värsken Vaata lähemalt ›
121
Mu riiulid, raamatuist üle koormatud, on jaotatud Tallinna ja Tartu vahel. Kuna riiulisse rohkem ei mahu, kõrgub mul Tallinnas lauanurgal raamatute kolmiktorn. Ähvardavalt, valmis iga hetk langema (nagu lehed). Tornid on sinna nurgale kogunenud viimase seitsme aasta jooksul: kõigepealt üks, teine, kolmas. Erinevalt riiuleist, kus raamatutel on kindel paigutusloogika, nimelt temaatilised plokid + kvaliteedihinnang (parimad silmade kõrgusel), kujunevad tornid lugemisjärjekorra alusel. Iga mõne kuu tagant tõs Vaata lähemalt ›
0
Religiooniuurimise Rahvusvahelise Assotsiatsiooni XXIII maailmakongress oli oma umbes 1300 osalejaga valdkonna viimase aja üks keskseid sündmusi – seda enam et tegemist oli ühingu esimese maailmakongressiga pärast kümneaastast pausi, kuna 2020. aasta kongress jäi COVID-19 tõttu ära. Eesti on selles võrgustikus esindatud Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi kaudu ja seekord osales meilt 12 teadlast. Kuna eriti religiooniuurimises ja antropoloogias, aga ka naaberdistsipliinides on püsivalt luubi all dekolonise Vaata lähemalt ›
0
15. oktoobril lahkus meie seast 83aastasena kirjastaja Maret Maide, kes lõi 1991. aastal kirjastuse Varrak. Maret Maide sündis 1942. aastal Tallinnas ja lõpetas Viru-Jaagupi keskkooli 1961. aastal. Kõrghariduse omandas ta 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani keelte ja kirjanduse erialal. Maret sai kirjastamiskogemused kirjastusest Valgus, algul korrektorina, hiljem peatoimetuses toimetajana. Ajal, mis soodustas uute kirjastuste teket, otsustas ka tema teha teoks oma unistuse ja luua kirjast Vaata lähemalt ›
0
17. ja 18. oktoobril peeti Arvo Pärdi keskuses rahvusvaheline teaduskonverents „Arvo Pärt. Mõttemaastikud“. Esimene samalaadne, COVIDi tõttu küll aasta võrra edasi lükkunud üritus 2021. aastal oli „Arvo Pärt – tekstid ja kontekstid“. Seekordne märksõna oli „interdistsiplinaarsus“, mis pole Pärdi loomingu uurimisel enneolematu, sest sellega käivad sageli kaasas religiooniuuringud. Uudne oli Pärdi muusika sidumine semiootikaga. Tähelepanu pöörati tema 1960. aastate loomingule, mida uuritakse järjest enam ja m Vaata lähemalt ›
0
Kirjanik Kim Thúy Ly Thanh on sündinud 110 aastat pärast Prantsuse koloniaalvalitsuse algust praeguse Vietnami aladel. Kui Lõuna-Vietnami pealinn Saigon poole sajandi eest langes, oli ta kaheksa-aastane. Peagi võtsid Kim Thúy vanemad, kes pärinesid keskmisest jõukamast perest (tüdruk kasvas õdede-vendadega üles müüriga eraldatud uhkes hoones, kuna vanaema soovis lapsi-lapselapsi tänaval varitsevast ohust eemal hoida, sõda oli igapäev), vastu otsuse põgeneda paadiga ükskõik kuhu, kus pole kommuniste, kasvatu Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.03.2026 03:42
Viimane uuendus: 03:08.
Uudiste reiting uuendatud: 03:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)