Milline ehe on hinnaline? Milline ehe hindamatu? Kas ehte muudab kalliks selle materjal, vanus, autor või kandja? Millised on ehete varjatud sõnumid? Näitus FOR SALE/NOT FOR SALE avab ukse hinnalisse ehtemaailma. Näitusesaal muutub ilukaubamajaks, kus teed juhatab eksklusiivne naisteajakiri. Näituse ajaloolise osa keskmes on ainulaadne kodarrahade kogu. See ehtetüüp on omane just Pärnumaale. Näha saab […] Vaata lähemalt ›
0
19. juunil kell 13 avatakse Kondase keskuses leedulanna Daukantė Subačiūtė näituse „liar liar“. Daukantė Subačiūtė on noor Leedu illustraator, kes leiab joonistamiseks inspiratsiooni igapäevaolukordadest, kalambuuridest ja popkultuurist. Tema töödes on nii teravaid peidetud kommentaare ümbritseva kohta kui ka vaimukaid visuaalseid sõnamänge. Näituse nimi „liar liar“ tuleb ingliskeelsest ütlusest „Liar liar pants on fire“, mis otsetõlkes […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas täna kaks Arktika uuringute uurija-professuuri perioodiks 2022–2023. Valituks said Eesti maaülikooli professori Lauri Laanisto ja Tartu ülikooli etnoloogia kaasprofessori Aimar Ventseli uurimisrühmad. Lauri Laanisto hakkab uurima taimekoosluste mitmekesisuse ja produktiivsuse seost Teravmägedel asuva pikaajalise, NutNeti võrgustikku kuuluva püsieksperimendi käigus. Uuringud on olulised seetõttu, et polaaralade loodus on tänu erakordselt kiiretele […] Vaata lähemalt ›
0
Endla teatri „Issanda loomaaed“ festival „Odessa Classics“ Jaak Sooääre noodikogumik „Laulud ja lood“ EKA lõputööde näitus „Tase’22“ Peeter Lauritsa näitus „Pühad kümblused“ Cooperi ja Gorferi näitus „Nende volditud seinte vahel. Utoopia“ Reijo Roosi luulekogu „kured kotkad kajakad“ almanahh „Grafomaania“ kogumik „Kohtumised. Tõlkija joonistab kirjanikku“ mängufilm „Keeris“ mängufilm „Juuraajastu maailm. Ülemvõim“ Vaata lähemalt ›
0
Ingomar Vihmari kolm viimast lavastust põhinevad vene klassikal: 2021. aasta novembris esietendus Endla teatri Küünis Anton Tšehhovi „Kolm õde“, sama teksti tõi Vihmar lavale märtsis Tartu Mustas Kastis ning mais jõudis Endla suures saalis publiku ette Maksim Gorki „Suvitajad“. Minu hinnangul moodustavad need kolm lavastust mõttelise rea, kuna nende vahel saab luua seoseid, nii otseseid kui ka kaudseid, ning siinkohal markeerin neist mõningad. Seega, ma ei analüüsi lavastusi tervikuna, vaid... Vaata lähemalt ›
24
Lühivastus pealkirjas esitatud küsimusele kõlab, et lootust on alati, aga üldjuhul sama vähe kui raha. Ja rahaga teatavasti on asjad halvasti, kuigi moodustuv uus valitsuskoalitsioon läheb sügisel parlamenti nominaalselt kõigi aegade suurima riigieelarve eelnõuga. Talvel, kui süngemate ennustuste järgi pidanuks keskklass mõne kuuga kalli energia raskuse all välja surema, ironiseerisin selle mustaks maalitud pildi üle, […] Vaata lähemalt ›
0
Et kunst ei ole mitte ainult ala-, vaid teiste kultuurivaldkondadega võrreldes vähem rahastatud, ei ole vist küll ühelegi kultuuriinimesele uudis. Põhjus ei peitu avalikkuse ja selle esindaja ehk kultuuriministeeriumi kunstileiguses, vaid toimimismehhanismis. Kultuuriministeeriumi halduses on vaid käputäis kunstiasutusi: Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstimuuseum ja Tartu Kunstimuuseum, tarbekunsti- ja disainimuuseum, KKEK, EKKM, EKKAK, Kai kunstikeskus ja kunstnike […] Vaata lähemalt ›
0
Seekord tahan ma rääkida dialoogist. Igasugune dialoog püsib kolmel vaalal: küsimused ja vastused, tagasiside ning suhtluses tekkinud probleemide lahendamine. Kõige olulisem küsimuse liik on üldküsimus. Eesti keeles on palju üldküsimuse vorme, alates kooliõpetuses ainuõigeks peetavast kas-küsimusest kuni vihatud vä-küsimuseni. Suhtluses jagunevad üldküsimused kaheks. Ühed küsimused puudutavad infot, mida küsija ei tea. Just need moodustatakse ennekõike […] Vaata lähemalt ›
0
Endla teatri „Suvitajad“, autor Maksim Gorki, tõlkija Hans Luik, tekstiredaktsiooni autor ja lavastaja Ingomar Vihmar, kunstnikud Andrus Jõhvik ja Ingomar Vihmar, muusikaline kujundaja ja laulusõnade autor Felix Kütt, valguskunstnik Margus Vaigur, koreograaf Rauno Zubko. Mängivad Priit Loog, Kati Ong, Karin Tammaru, Karl-Andreas Kalmet, Meelis Rämmeld, Ireen Kennik, Tambet Seling, Carita Vaikjärv, Märt Avandi, Ott Raidmets, […] Vaata lähemalt ›
0
DIY ehk do-it-yourself ehk „tee ise“ on midagi, mida peetakse punkkultuuri peamiseks tunnuseks. Tegelikult ei leiutanud DIY-loosungit punkarid, vaid see võeti üle 1960ndate ja hilisema aja underground-kultuurilt, nagu skiffle, hipide kompromissitum osa ja garage rock’i seltskond. DIY on tänapäevaks laienenud igasugusesse elukeskkonda ja tegevusse, ent 1970ndatel oli see seotud peamiselt muusika tegemise ja levitamisega. Sa […] Vaata lähemalt ›
63
Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on kahtlusteta üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti muusikakollektiive ning ühtlasi ka meie koorikunsti hinnatuim esinduskogu. EFK on küll koor, aga mitte lihtsalt üks kaunilt kõlav anonüümne instrument, vaid meisterlik tervik, mille loovad huvitavad ja erilised lauljad, dirigendid ning taustajõud. Fanaatiliste paleuslaste unistusest sündinud EFK on nelja aastakümne jooksul jõudnud maailmas professionaalse helikunsti […] Vaata lähemalt ›
91
Lai avalikkus ja ka kitsam seltskond Venemaaga professionaalselt tegelejaid vaatab jahmunult XXI sajandil keset Euroopat puhkenud verist võitlust ja küsib kooris: „Kuidas ometi sai niisugune asi võimalikuks?“ Vastuse leiab ehk Catherine Beltoni rohkete auhindadega pärjatud menuraamatust, mis on tervenisti pühendatud toimuva eest vastutava nn kollektiivse Putini võimuletuleku mehhanismide kirjeldamisele ja lahtiharutamisele. Catherine Belton on Venemaad […] Vaata lähemalt ›
3
Enamikule rahvast tähendab inflatsioon üldise hinnataseme muutust. Hinnatõusu võrra odavneb ka riigis kasutatav rahaühik. Kui riigis on inflatsioon näiteks 20%, siis tähendab see 20% kõrgemat hinnataset võrreldes eelmise aastaga ning seda, et 1 euro eest saab osta 20% vähem kui aasta tagasi. Alustame hinnapoolest. Inflatsiooni põhjused jagunevad kõige üldisemalt nõudlus- ja pakkumispoolseteks. Võib rääkida mingite […] Vaata lähemalt ›
9
I 12. septembril 2021. aastal tapetakse Fääridel Skálabotnuri rannal 1428 delfiinlast. Selles piirkonnas on delfiinitapp vana traditsioon, kuid tavaliselt on ohvreid 250 ringis või vähem. Ajalehed kirjutavad, et tapjad (küttideks ei paindu keel neid nimetama) arvasid ka seekord ajavat madalasse rannavette 200–300 delfiini. Nende laibad lebasid kiviklibusel rannal reas nagu märjad küttepuud, osa neist vigastatud […] Vaata lähemalt ›
72
Järgnev on paekihtidesse peidetud looduse ajaloo uurija aus arusaam vaimuilmas toimuvast ja saladuslikest võimalustest sõnaga hinge aidata. Kui loodusteadlased otsivad põhjusi, siis vaimu-uurijad – tähendusi, nagu tabavalt üldistas üks „Plekktrummi“ saate külalisi. Kui on olemas südamekirurgia, peaks võimalik olema ka hingekirurgia, kus skalpelli asendab vahe sõna. Südameasjad kuuluvad ju enamasti vaimuilma, kus „mahe ja muhe […] Vaata lähemalt ›
0
Algul rohkem näitleja, aga hiljem lavastajana tuntud Andres Puustusmaa vestles Sirbiga paarikümnest Venemaa filmitööstuses veedetud aastast, järsust tagasitulekust, kinodes jooksvast ühe kaadri filmist „Minsk“, kus ta osales hoopis produtsendina, ja uuest projektist „Ühemõõtmeline mees“, mis sai just rahastajatelt päri oleva vastuse ning räägib nõukogudeaegsest minevikutraumast. Ja loomulikult ka niisama juttu nii filmidest kui eluolust. Sinu […] Vaata lähemalt ›
0
Tutvusin Talvike Mändlaga 30. aprillil bussis teel Rupsile. Talvikese luuletus „Olen seest tühjaks uuristatud känd“ luulekogust „Käed“ oli Liivi luuleauhinna kandidaat. Hea tekst ja huvitav noor autor, mõtlesin ja mõtlen nüüdki. Möödunud nädalal saime Tartus „Linnujämmil“ taas kokku. Kuidas tulid kirjandusse? Sa ei kuulu ühtegi rühmitusse, ei ole ka ainuüksi Värske Rõhu „kasvandik“, kuigi seda siiski […] Vaata lähemalt ›
0
Siinses vestlusringis arutame savi kui ehitusmaterjali üle. Tervislik eluviis hõlmab ka tervislikku keskkonda ja säästlikku ehitust. Üks osa sellest mõtteviisist on näiteks ehitamine materjalidest, mis on saadaval 50 kilomeetri raadiuses. Olukorras, kus energia ja ehitusmaterjalide hind tõuseb ettenägematutesse kõrgustesse, on ehk aeg hakata ka ehitustegevuses vaatama materjalide poole, mis on siinsamas võtta ja mille vedamise, […] Vaata lähemalt ›
68
Praeguses muutlikus maailmas seisab suur osa ajaloolisi tööstushooneid, kirikuid, rahvamaju, koolimaju ja teisigi hooneid kasutuseta. Osa neist muudetakse ümberehituse käigus noobliks elamuks, kontoriks, teatriks, restoraniks või spordisaaliks. Seesugune uue sisu ja vana vormi vastuolude atraktiivne ja tihe kooslus on intrigeeriv. Ajaloolise ruumi elustamine ja kasutusse võtmine on ülimalt aktuaalne teema nii rahvusvahelistel arhitektuuri- ja kunstibiennaalidel […] Vaata lähemalt ›
0
Me elame linnastumise ajastul. Elanike arv linnades kasvab, linnade territooriumid laienevad ebaproportsionaalselt. Teisisõnu, urbaniseerumise käigus linna struktuur üha hõreneb ja ruumi kasutatakse väiksema intensiivsusega. 2030. aastaks on võrreldes XXI sajandi algusega linnastunud alad kasvanud kahekordseks.1 Kui linnastumine toimub kontrollimatult ja planeerimata ning tekivad ümbritsevaga funktsionaalselt ühendamata asumid, on tegemist valglinnastumisega. Ka Tallinn valgub laiali ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Teataja
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.06.2026 17:47
Viimane uuendus: 17:40.
Uudiste reiting uuendatud: 17:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)