„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
On üks tore rahvusvaheline ajakiri nimega Imeline Teadus, mille üks ülesandeid, nagu ma aru olen saanud, on ennustada tulevikku. Juhtusin sealt kunagi lugema, et varsti (vms sama ebamäärane ajamäärus) on inimese eeldatav eluiga 300–1000 aastat. Läks veel paar aastat ja tuli koroona. Mida see tegi inimese eeldatava elueaga, pole vist vaja lisada. Üks teine kord […] Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandi esimesed kümnendid on serveerinud paradoksi. Väga erineva ajalooga ühiskondi on tabanud ükssama häda: võimu võtab „alternatiivne parempoolsus“. Tavapärase parteiskaala paremasse äärmusse tekib poliitiline jõud, mis süsteemi kas deformeerib või ära lõhub. Enam kui kolmesajandise konstitutsioonilise traditsiooniga USA paistab nähtusele olevat sama vastuvõtlik kui vaevu kolm aastakümmet vaba Poola. Suurbritannia näib kannatavat (küll leebemalt) […] Vaata lähemalt ›
0
Ukraina sõda dokumenteeriv fotonäitus Okapi galeriis kuni 30. IV. Fotograafid Mikhail Palinchak, Yuriy Yurchenko, Serhiy Illyashenko, Volodymyr Petrov (kõik Kiiev), Pavlo Dorohoi (Harkiv), Slava Ratynski (Žõtomõr) ja Dmitri Kotjuh. Fotograafina jaotan sõjafotograafia suures plaanis kaheks. On professionaalne sõjafotograafia, mida esindab seltskond, kes tõttab sõjakeerisesse seepärast, et seda jäädvustada, ning on sõjafotograafia, mis on fotograafide argielu […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Ukraina meie südames“ 18. III Estonia kontserdisaalis. Oleksi Botvinov (klaver, Ukraina), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Natalia Ponomartšuk (Ukraina). Kavas Mõkola Lõssenko, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni muusika. ERSO kontsert „Ukraina meie südames“ on olnud sõjakoledustest räsitud Ukraina toetuseks meil korraldatud muusikaürituste reas kindlasti üks säravamaid ja publikurohkemaid. Kontserdi tulu annetati ukrainlannast dirigendi Natalia […] Vaata lähemalt ›
0
Hämamise ja soovmõtlemise aeg näib olevat ümber ka keeletandril ning on õige rääkida asjast ilustamata ja ausalt. Viimaste aastate Eesti keele-elu on kõige rohkem elavdanud eesti keele „vabastamise“ liikumine, mille esimeseks pääsukeseks oli Liina Lindströmi ja Peeter Pälli seisukohtadel põhinev artikkel „Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam“ (27. X 2020)1. Järgnenud on mitmed keeleüritused, […] Vaata lähemalt ›
31
Aastapäevakontsert „Üle-eestiline neidudekoor Leelo 25 + 1“ 18. III Kumu auditooriumis. Üle-eestiline neidudekoor Leelo, Leelo Vol. 2 ning rahvatantsuansambel Soveldaja. Dirigendid Külli Kiivet ja Toomas Voll, lavastaja ja koreograaf Elo Unt, kaastegevad Mikk Langeproon (akordion), Heili Kivi (kannel) ja Liine Palu (kannel). Kui naislauluselts ja muusikaõpetajate liit veerand sajandit tagasi suvepealinnas neidudekoori asutasid, ei osanud vist […] Vaata lähemalt ›
11
Sellest ajast, kui kronesteetiline potentsiaal lahustas liigina meie paradiislikult süütu olevikulisuse minevikku ja tulevikku, oleme vangistatud ajarändude keeristesse. Õhtul trammiga töölt koju sõites oleme samal ajal lõuna paiku kolleegiga peetud vaidluse juures, aurava toiduga köögilaua taga, kus istume poole tunni pärast, ja telefoni kerides voodis „armukesega“, keda me tõenäoliselt päriselt kunagi näha ei saa. Keel […] Vaata lähemalt ›
33
Rahvusraamatukogu 1982. aastal koostatud Juhan Smuuli kirjandusnimestik sisaldab rubriigis „Juhan Smuuli luule muusikas“ kokku 71 nimetust.1 See nimestik ei näi olevat täielik. Näiteks ei ole kirjandusnimestikku jõudnud 1981. aastal Veljo Tormise sulest pärinev meeskoorilaul „Viimane laev“, millest on olemas ka Tõnu Kõrvitsa ning itaalia päritolu dirigendi Edoardo Narbona töötlused. Eesti muusika infokeskuse andmebaas annab otsingusõnale […] Vaata lähemalt ›
0
FinEst Targa Linna Tippkeskus (FinEst Centre for Smart Cities) korraldas 27. I 2022 teist korda targa linna foorumi „Smart City Exchange Forum“,1 kus arutati elanike kaasamise olulisust targa linna arendamisel. Foorumi aruteludes keskenduti kolmele tähtsale teemale: targale valitsemisele, kaasavale linnaplaneerimisele ja digivahenditele ning linnade keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Kõigis nendes valdkondades on edu saladuseks elanike õigeaegne […] Vaata lähemalt ›
0
Ühel päeval istus linnavalitsuses ehituslubadega tegelev ametnik pahaaimamatult oma laua taga, kui sisse tuhises planeeringutega toimetav kolleeg ja küsis: „Aga kus puud on?!“. Äsja oli avatud järjekordne super- või hüpermarket, asfaldikõrbega ümbritsetud ostumeka, mille planeeringumenetluses murdis kolleeg arendajaga kõvasti piike, et parklasse saada mõnigi puu. Ehituslubadega tegelev ametnik oli samuti üllatunud, sest temagi oli ehitusloa […] Vaata lähemalt ›
0
Maximilian Nawrath on Leedsi ülikooli kestlikkuse uuringute instituudi doktorant. Ta analüüsib vaimse tervise ja linna rohealade seoseid ning on keskendunud madalama elatustasemega riikide kiiresti linnastuvatele piirkondadele. Nawrath on Saksamaal Göttingenis õppinud linnametsandust ja Berliini tehnikaülikoolis ökosüsteemide toimimist, Trondheimi ülikoolis linnaökoloogiat ning uurinud Kenti ülikoolis, kuidas elurikkus heaolu mõjutab. Veebruari lõpus küsis ta Eesti maaülikoolis antud […] Vaata lähemalt ›
0
„Mu vend rääkis mulle kord, et tunneb narkootikumidest puudust, sest nad ei lasknud maailmal teda enam hõigata,“ märgib Jenny Offilli romaani „Ilm“ peategelane Lizzie üsna teose algul. Peaasjalikult tänapäeva maailma hüüete kuulatamise ja ülestäheldamisega autor tegelebki. Säutse või indekskaarte meenutavas vormis, mida Offill kasutas juba eelmises teoses „Oletuste osakond“ („Dept. of Speculation“, 2014), on argiepisoode […] Vaata lähemalt ›
24
Rein Kuresoo „Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed. Reisijutte Mustalt Mandrilt“ pälvis 2019. aasta kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiate jagamisel vabaauhinna. See on üks tosinast kirjanduse aastapreemiast, mida kultuurkapital jagab. Neid preemiaid on hakatud välja andma 1994. aastast ja kategooriate hulk on aastatega tasapisi suurenenud. Sealhulgas on 2005. aastast lisandunud seesama vabaauhind. Erilised suitsupääsukesed Kerisin vastaval kulka lehel1 kõik […] Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeval on võib-olla keeruline ette kujutada kõiki neid raskeid, et mitte öelda traagilisi sündmusi, mille keskel Ilse Lehiste end Teise maailmasõja lõpus ning pärast selle lõppu pidi avastama. Lehiste isa kuulus Eesti Vabariigi kõrgemate sõjaväelaste hulka. See tähendas, et Nõukogude vägede pealetungi edenedes 1944. aastal oli Eestist põgenemine ainus võimalus, mis pidi päästma perekonna, nagu me […] Vaata lähemalt ›
0
„Teater, mis avardab noorte vaimset ruumi“, intervjuu Eesti Noorsooteatri kunstilise juhi Mirko Rajasega Ülo Mattheus, „Maailm pärast … Ukraina sõda“ Erkki Luuk, „Pauk minevikust“ Elo Kiivet, „Pilvelossid ja ruumilõhkujad“ Jaan Ross Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast Juhan Smuuli luule kajastusi muusikas Mari Koik, „Keele-elu ja nõrgemate kaitse“ Intervjuu linnaökoloogi Maximilian Nawrathiga Lill Sarv, „Elanikud targa linna loomise juures“ Urmas Lüüs, „Olulised Vaata lähemalt ›
0
Alates 19. märtsist on Tartu Ülikooli muuseumis ja Tartu Jaani kirikus avatud näitus „Vaim“, mis on teine osa näitusetriloogias “Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim” ja mis mõtiskleb vaimu võimalike tähenduste üle. Näituse keskne teos on rahugeneraator. Näituse moto on „Pax in sancto present“ („Rahu pühas olevikus“). Seda sõnumit edastab samanimeline teos telegraafikoodina ehk morsetähestikus. […] Vaata lähemalt ›
0
aasta keeleteo konkursi peaauhinna pälvisid masintõlketehnoloogia arendamine ning Vikipeedia keeletoimetamistalgud ja vabatahtlik keeletoimetaja Kuriuss. Rahvas hääletas parimaks keeleteoks ALPA eestikeelsed digiõppemängud ja animeeritud rahvaluulevideod. Laureaadid kuulutati välja 16.03 Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimunud aktusel, auhinnad andis üle Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal. Ministritest koosnev žürii valis 32 kandidaadi seast välja kaks peaauhinna-väärilist keeletegu, mi Vaata lähemalt ›
0
Tartu Kunstoksjon toimub 25. märtsil kell 17.00 ja seda viib läbi Reigo Kuivjõgi. Oksjonil saab osaleda nii füüsiliselt kui suhtluskeskkonnas Zoom, telefoni teel või kirjaliku eelpakkumise kaudu. Oksjonile registreerumiseks tuleb saata kiri aadressile oksjon@kunstimaja.ee hiljemalt 24. märtsiks, kuigi tõsiseid huvilisi ukselt tagasi ei saadeta. Kirjas märkida kindlasti eelistatav osalemisviis. https://oksjon.kunstimaja.ee/tartu-kunstioksjoni-reeglid-ostjale/ Oksjonile valiti 50 teost. Osalevad […] Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 20. märtsil tähistatakse ülemaailmselt noore vaataja teatri päeva. Professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ja teatrispetsialiste ühendava organisatsiooni ASSITEJ president Sue Giles on läkitanud sel puhul tervituse. aasta noore vaataja teatri päeva sõnum: Ülemaailmne teatripäev on ASSITEJ tööaasta oluline tähtpäev ning ASSITEJ kutsub kõiki üles: mine lapsega täna teatrisse! Nii tuletame täiskasvanutele meelde nende kohustust […] Vaata lähemalt ›
0
Suurtel sõdadel on varanduslikku kihistumist tasandav tagajärg, on tõdenud Thomas Piketty. Loogiline, sest hävingus jäävad ilma need, kellel enne midagi oli, aga mitte need, kel ei olnud. Ajaloos on see käinud ennekõike sõja purustava jõu vahetute sündmuspaikade kohta, kus maatasa on tehtud linnad, tööstus ja taristu. Nüüdisaja üleilmses majanduses võivad vara kaotajad asuda üle ilma, kaugel sõjatandrist ja pommidest, sest teatavasti on maailma jõukaim miljard inimest otsustanud pidada sõda eeskätt... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 20:13
Viimane uuendus: 20:06.
Uudiste reiting uuendatud: 20:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)