„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
2017. aastal avastasid teadlased Eesti rannikult maailma vanima silma, mis pärineb 530 miljonit aastat vanalt trilobiidi fossiililt. Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass, kellest enamik kuulus põhjaelustiku hulka ja elas madalates rannikumere vetes. Nad tekkisid kambriumi ajastul ja surid lõplikult välja permi ajastu lõpus 250 miljonit aastat tagasi. See ürgolend vaatas tähelepanelikult enda ümber […] Vaata lähemalt ›
0
Muidugi oskavad. Me lihtsalt ei kohta neid kuigivõrd Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule kategooria aastaauhindade laureaatide seas. Austan žüriide otsuseid, sest sinna kuuluvad eksperdid on kogu aasta luulesaagi (loodetavasti) süvitsi läbi töötanud, seevastu ma ise saan jagada vaid usina lugeja pealiskaudseid muljeid. Ka minu muljet mööda on tänavuse laureaadi Hasso Krulli „Ava“ väga hea teos. […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu nii mõnegi teise, aga kaugeltki mitte iga kirjaniku puhul käib Mait Vaigu vibe tema teostest kaugel ees. Olgu selle põhjus tema kuulsus teistes valdkondades, raamatute tumedad kaaned või kirjaniku sünge pilk mõnel silmajäänud fotol – Vaigu raamatut ei valita lõõgastavaks puhkuseks ega unejutuks. Tema uusim, äsja Kultuurkapitali aastaauhinna pälvinud novellikogu „Simulatsioon“ näitab aga taas, et […] Vaata lähemalt ›
94
Aastaauhinna pälvinud kogus „Ava“ on Hasso Krullil luuletus, kus lausuja-tegelane kõnnib närviliselt läbi toa ja märkab arvutiekraanil teadet Jaan Kaplinski surmast. Ta on nimelt alati mõelnud, et „postkaplinskilik aeg on üks teine aeg“. Sellest tõukub luuletuse üks põhiküsimusi: kuidas see teistsuguste puude ja põõsastega, teistsuguste sääskede ja pilvedega teistsugune aeg ära tunda, kui lausuja ise […] Vaata lähemalt ›
12
„2021 oli teatris naiste aasta,“ ütleb Valle-Sten Maiste eelmist aastat kokkuvõtvas „Teatrivahi“ saates.1 Eero Epner kirjutab Sirbi „Uue teatri“ sarjas ilmunud artiklis „Noored naised“,2 et korraga on tekkinud Eesti teatrisse noorte naiste agentsus, seda eelkõige etenduskunstnike kaudu. Kaja Kann lisab: „see, et naised on laval, ongi enesestmõistetav, kuna statistikaameti andmetel moodustavad naised poole rahvastikust.“3 Olulised […] Vaata lähemalt ›
54
2015. aastal algatas ÜRO 11. veebruari tähistamise rahvusvahelise „Naised teaduses“ päevana (ingl International Day of Women and Girls in Science). Tänavu osutati Eestis sellele päevale teist korda. Ettevõtmise eesmärgiks on pöörata tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele akadeemilises elus ning naiste rollile teadusmaailmas, eriti loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, aga ka juhipositsioonilt. Positiivselt poolelt saab välja tuua, et Eestis […] Vaata lähemalt ›
11
Tallinna Kunstihoone rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus I preemia – „Anton“, Kuu arhitektide ja Pink sisearhitektide meeskond Kalle Komissarov, Tarmo Piirmets, Joel Kopli, Anni Leo ja Juhan Rohtla II preemia: „Performa“, Studio Arguse meeskond Margit Argus, Eliise Harjak ja Kadri Kerge III preemia – „Sõlm-punkt“, Vaikla Studio ning Studio 3 meeskond Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Andres Põime ja […] Vaata lähemalt ›
11
Soomes on laias laastus igal inimesel koht varjendis. Kodanikud teavad, milline signaal sedastab, et tuleb evakueeruda ning kuhu minna. Eestis nii ei ole. 1990. aastatel lakkas meie tsiviilkaitsesüsteem olemast. Jah, meil on kaitseliit, professionaalsed ja vabatahtlikud päästjad, esmaabiteadmisi ning muud vajalikku saab omandada näiteks päästenoorena, riigikaitse on nii mõnegi kooli programmis valikainena. Siiski pole enamikul […] Vaata lähemalt ›
15
XV lühivormide festival „Made in Estonia maraton“ 11. III Kanuti gildi saalis. Projektijuhid Heneliis Notton ja Kristiina Tang; tehniline meeskond Henry Kasch, Kristiina Tang, Mikk-Mait Kivi, Aleksandr Mirson ja Ken-Eerik Kannike; lavakujundus Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liisamari Viik ja Linda Mai Kari. Performance (siinkohal) kui lühivorm on oma avaruse kaudu olnud kõigist kunstimeediumeist ühiskonnas toimuva […] Vaata lähemalt ›
3
Möödunud aasta oli lasteraamatuillustratsiooni vallas rikkalik. Meil on erilise käekirjaga illustraatoreid, kel on oskus luua põnevaid karaktereid ning tuua lugudest esile üllatavaid seiku. Jätkub julgust katsetada tehnikatega ning kunstilise meisterlikkuse tase on kõrge. Tähelepanuväärne on ka see, et tänavuse rahvusvahelise Bologna lasteraamatumessi illustratsiooninäituse finalistide sekka jõudis koguni kolm siinset kunstnikku – Pamela Samel, Lucija Mrzljak ning […] Vaata lähemalt ›
50
Karolin Poska on etenduskunstnik ja koreograaf. Tema seni viimane lavastus „Sinu nirvaanale“ esietendus 2020. aastal Kanuti gildi saalis, sel kevadel astub ta üles Bernis „auawirlebeni“ festivalil. Milline on olnud sinu teekond etenduskunstide juurde? Ise pean ennast mitte niivõrd etendus-, vaid tantsukunstnikuks. Kõik algas sellest, et mu vanemad õed mängisid klaveril klassikalist muusikat ja mina tantsisin […] Vaata lähemalt ›
0
* Lootust veel on. On mõned tuttavad (rääkimata siis sõpradest), kes käivad mind unenägudes kummitamas. Eriti üks varalahkunud poiss, kes ilmub mu ette enamasti mõnes ruraalses miljöös, heinakuhjade vahel, tuhkunud ilmega mustmullal või valgel tolmusel teel viljaväljade keskel. Kuni ühe hiljutise unenäoni on ta suhtunud musse halvustavalt, süüdistavalt. Või pole isegi otseselt mind milleski süüdistanud, […] Vaata lähemalt ›
108
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2021. aasta loomingu eest. Proosa Mait Vaik, „Simulatsioon“ Luule Hasso Krull, „Ava“ Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde) Alari Allik – Sei Shōnagon, „Padjamärkmed“ (klassikalisest jaapani keelest) Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde) Anja Salokannel – Jaan Kaplinski, „Ilta tuo takaisin kaiken“ (valikkogu „Õhtu toob tagasi kõik“ tõlge […] Vaata lähemalt ›
0
Gorki mälestustes on säärane lõik: „[Ü]kskord meie ebakultuursusest kõneledes kaebas A. P. Tšehhov [—] Šestovi kohta: „Ütleb, et ei saa elada, kui vaatab hirmsaid viirastusi; aga kust tema teab, kas saab või ei saa? Kui ta teaks, oleks viirastusi näinud, siis ta ei kirjutaks tühja, vaid tegeleks tõsise asjaga, millega Buddha kogu elu aja tegeles.“ […] Vaata lähemalt ›
0
Viimastel aastatel on kirjastus Ilmamaa andnud „Avatud Eesti raamatu“ sarjas välja mitu vene religioonifiosoofia klassikut: Nikolai Berdjajev, Semjon Frank ja Lev Šestov. Arvustades Šestovi esimest eestikeelset tõlget „Hiiobi vaekaussidel“ ja lähtudes Šestovi kogu loomingut läbivast ratsionaalse mõistuse ja usu, Ateena ja Jeruusalemma vastandusest, arvas Märt Väljataga (PM 17. IV 2020), et kui Šestovi sõnum oli […] Vaata lähemalt ›
18
Kui ateenlased 416. aastal eKr Melose saart ründasid, ei ilustanud nad oma kavatsusi: me ründame teid, sest oleme teist palju tugevamad; peame oma vaenlastele ja alistatutele näima tugevad; enese turvalisuseks peame teid vallutama, sest lähedase saare elanikena võite kujutada meile ohtu. Ateenlaste pakutud täielikku kapituleerumist meloslased vastu ei võtnud ja nad hävitati järgnenud sõjas. Kui […] Vaata lähemalt ›
0
Adrià Carbonell on arhitekt, urbanist ja õppejõud Rootsi kuninglikus tehnoloogiainstituudis. Ta on andnud loenguid katoliiklikus Leuveni ülikoolis, Tallinna tehnikaülikoolis, Umeå ja Sharjah’ Ameerika ülikoolis. Carbonell on uurimisrühma Aside kaasasutaja ning kirjutab arhitektuuri, poliitika ja keskkonna kokkupuutepunktidest. Ta on raamatu „Armastus taristu vastu: hoolimine arhitektuuri tugisüsteemidest“ („Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems“, Birkhäuser 2022) kaastoimetaja Vaata lähemalt ›
0
Uudisloomingu kontsert 12. III EMTA suures saalis. Keelpilliansambel Revelia: Sergio Llorente Gutierrez, Elle Isabel Lindpere, Alejandro Boix Serrano, Alexander Gonzáles Pavlova, Melissa Carita Ots ja Helina Sommer (viiulid), Hilla Helmi Sofia Lappanen ja Teele-Liis Tiidor (vioolad), Adla Cameselle Barbosa ja Niklas Schröder (tšellod), Tuomas Aapeli Haapalainen (kontrabass), dirigent Eladio Aguilar. Kavas esiettekanded: Lucas van Vlierberghe, […] Vaata lähemalt ›
0
„Tuja“ ehk „Tudengijazzi“ (8. – 12. III) Tallinna kontserdid 11. III klubis Philly Joe’s ja 12. III Fotografiskas. Tallinna riikliku konservatooriumi tudengid ütlesid 1982. aastal „saagu jazzifestival!“ ja jazzifestival sai, olgugi pärast mõningast ajastuomaselt bürokraatlikku asjaajamist.1 Seepärast ehib tänavust „Tudengijazzi“ ümmargune arv 40. Mõnda ajaloost Festivali veebisaidi ajaloorubriigis sedastatakse, et „Tudengijazz“ on Eestile märgilise tähtsusega, […] Vaata lähemalt ›
0
„Inimhing vajab ilmselgeid sfääre, kus ta saaks olla omaette ja kuhu teise pilk ei ulatu. Talle on omane läbitungimatus. Totaalne väljavalgustamine kõrvetab ta ära ja kutsub esile hingelise läbipõlemise. Läbipaistev on ainult masin,“ kirjutab Byung-Chul Han Hasso Krulli tõlkes. Platonist alates kistakse meid valgusesse, ära koobaste tarkusest, eemale-eemale. Goethe nõutab keha ära andes valgust, linnapea […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 20:51
Viimane uuendus: 20:46.
Uudiste reiting uuendatud: 20:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)