„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud Vikerraadio e-etteütlus toimub juba 15. korda. Seekordne tekst loetakse Vikerraadios ette emakeelepäeval, 14. märtsil kell 10.25. Etteütlust saab kirjutada Vikerraadio kodulehel vikerraadio.err.ee. Raadioeetrist kuuldav tekst tuleb sisestada Vikerraadio kodulehel olevasse tekstiaknasse. Aken aktiveerub kodulehel kell 10. Etteütlust saab kirjutada kella 11ni, teksti loetakse raadios ette korduvalt. E-etteütlust on võimalik kaasa teha […] Vaata lähemalt ›
0
9. märtsil toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Kirjameeste Seltsi 150. aastapäeva tähistamine. Eesti Kirjameeste Seltsi asutamiskoosolek peeti 25. veebruaril Viljandis Schwalbe võõrastemaja ruumides, selts ise tegutses aga Tartus. Aastatel 1872-1894 tegutsenud seltsi olulisuse kohta sõnas Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessor Arne Merilai: „Eesti Kirjameeste Seltsile kuulus keskne osa rahvusliku kultuuri arendamises ärkamisajal. Selts oli sündiva kultuurrahva […] Vaata lähemalt ›
0
Trauma – ühteaegu varjatud ja universaalne, allasurutud ja igast praost välja immitsev. Traumaga võib meie elu alata, nagu kirjutab Hele-Mai Viiksaar emadustraumat käsitlevas artiklis. Aga see võib meid varjuna saata ka meie loomulikus kasvukeskkonnas, nagu selgitab Kätlin Konstabel perekondlikke traumasid lahkvas loos.Traumat võime sageli kohata krimisarju vahtides, nagu kirjeldab Katrin Tegova, sotsiaalmeediat sirvides, nagu kirjutab Helgi Saldo, või linnaruumis ringi uidates, […] Vaata lähemalt ›
0
Sõda Ukrainas on paigutanud täiesti uude raami senise loomingulise ühistegevuse võimalused ja vajadused nii riikide, organisatsioonide kui ka üksikisikute vahel. Vaata lähemalt ›
113
Ühel päeval – ja mitte kauges tulevikus – Venemaa selle jubeda sõja kaotab, Putiniga või ilma. Jõukas ja vaba maailm on juba tõestanud, et ollakse valmis Ukrainat uuesti üles ehitama. Just materiaalsel poolel suudetakse kõik purustatu, olgu elumajad või haldushooned, sillad, maanteed või sideliinid, kiiresti taastada. Mitte küll nii kiiresti, kui need purustati, kuid mõne […] Vaata lähemalt ›
30
Kuhu põgeneda, kui ukselävel on sõda, koroonapandeemia ei näita vaibumise märke ning kõige selle taustal käib otsatu ja hõlmamatu kliimakriis? Ühest küljest pole Eestis majanduslikult kunagi paremini elatud kui praegu, teisest küljest pole ka kunagi siin diagnoositud nii palju vaimse tervise hädasid – ja ühiskondki on lõhestunud. Kust leida meelerahunurgake? Õnneks on varsti kevad ning […] Vaata lähemalt ›
48
26. veebruaril lõi mind pahviks üks televiisorist nähtud seik. Otseülekande lõpus Vabaduse väljakult vestles saatejuht Taavi Eilat silmanähtavalt nukra ukraina naisega, kes oli lilleäri asjus jõudnud Eestisse 24. veebruaril, mil ta kodumaal algas sõda. Naine muretses oma vanade vanemate pärast, kes elavad Lvivis ega suuda end vaenlase eest kaitsta, ning mõtiskles siis kurvalt, kuidas mitmel pool […] Vaata lähemalt ›
8
¹¹Vaba Lava „Sahharov“, lavastaja Marfa Gorvitš, dramaturg Julia Pospelova, koreograaf Aleksandr Ljubašin, lavakujundaja Aleksandr Mohhov, kostüümikunstnik Maria Lukka, helilooja Kirill Širokov (kõik Venemaa), valguskujundaja Chris Kirsimäe, videokujundaja Laura Romanova. Mängivad Liina Tennosaar, Loviise Kapper, Piret Simson, Indrek Taalmaa, Helgur Rosenthal ja Ott Kartau. Esietendused 19. II Narva Vabal Laval ja 22. II Tallinna Vabal Laval. Sahharovi nime […] Vaata lähemalt ›
0
R.A.A.A.Mi „Ema, kas meie kass on ka juut?“, autor-lavastaja Julia Aug, kunstnik Polina Gretško (mõlemad Venemaa), valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Laura Romanova, heli- ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Elina Reinold, Loviise Kapper, Ott Kartau ja Taavi Teplenkov. Esietendus 17. XII 2021 Narva Vabal Laval. „Sõbrad, meie keskel elavad eestlased, kes toetavad Putinit. Meie […] Vaata lähemalt ›
0
Žürii: Kerri Kotta (esimees), Luule Epner, Iir Hermeliin, Tambet Kaugema, Mae Kivilo, Kaja Kreitzberg, Alvar Loog, Eve Mutso-Oja, Marie Pullerits, Bert Raudsep, Oksana Tralla ja Keiu Virro. Lavastajaauhind Jette Loona Hermanis ja Johhan Rosenberg – „Eden Detail“ (Kanuti gildi saal). Renate Keerd – „Ült“ (Eesti Noorsooteater) ja „Lood“ (Tartu Uus teater). Mari-Liis Lill – […] Vaata lähemalt ›
0
Caroline Criado-Pereze „Nähtamatud naised“ on üleskutse ületada soopõhine andmelünk maailmas, kus üha enam sõltutakse otsuste tegemisel andmetest. See on ühtlasi argument naiste kaasamiseks, sest seesuguse andmelüngani on viinud just meeste perspektiivi põhjendamatu võimendamine. Tegemist pole teadusliku ega populaarteadusliku teosega. Pigem on „Nähtamatud naised“ situatsioonikirjeldus: tegu on tõendusmaterjali üksikasjaliku loeteluga, mis kinnitab, et naiste vajadusi on […] Vaata lähemalt ›
0
1998 ja Nagano Finaali esimest kolmandikku oli kole vaadata. Venelased olid tšehhidel seljas, mängiti meest, mitte litrit, käis avalik jaht Jagrile, Kasparaitis-huligaan noolis igal võimalusel ja ükskõik kellega „oma veskit“ teha. Žitnik, vennad Mironovid, Žamnov sõitsid tšehhidele igas väljaku nurgas sisse. Tohutu lämmatamine esimesest minutist. Kanada kohtunik ei teinud väljagi, selge, maksab tšehhidele kätte, et […] Vaata lähemalt ›
0
Alljärgnevas vestluses arutavad Riin Alatalu, Triin Ojari ja Kai Lobjakas vabatahtlikku juhtimistööd rahvusvahelises erialaorganisatsioonis. Mõtiskleme selle üle, kuivõrd on tegu kultuuridiplomaatiaga ning mida saavad suured rahvusvahelised organisatsioonid ära teha oma eriala arendamiseks ja praegu Ukraina aitamiseks. Muinsuskaitsja ja kunstiakadeemia dotsent, UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu on Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (International Council of Monuments Vaata lähemalt ›
0
Ellen Niidu ning eesti kirjanduse austaja ja soome keelde tõlkija Raili Kilpi (abieluaastail Kilpi-Hynynen) kirjavahetus on kaalukas kultuurilooline tekstikorpus, mis asub praegu veel erakätes. Ellen Niit saadab kirju eesti, Raili Kilpi nii eesti kui ka soome keeles. Muuseas tehakse kirjavahetuse algupoolel juttu Juhan Smuulist. Alustagem aga sellest, et septembris 1956 külastas Eestit esimest korda pärast […] Vaata lähemalt ›
0
Vähemalt kuni perestroika’ni oli ENSV Kirjanike Liitu ja seeläbi ühtlasi NSVL Kirjanike Liitu kuulumine suur au. Mind oli kultuuriavalikkuses Hispaania-avastajana ja rea teoste tõlkijana hakatud tähele panema küll, kuid olin aru saanud, et kirjanike liitu vastuvõtmise tingimuseks oli vähemalt kaks trükis avaldatud algupärast teost. Seega söandasin liitu vastuvõtmiseks avalduse teha alles 1986. aastal – kui nimetatud tingimus […] Vaata lähemalt ›
0
Konverentsi „Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas“* lõpetas 11. veebruaril vestlusring „Väikekeel – kellele ja milleks? Kas ja kuidas päästa hääbuvat keelt?“. Neil teemadel arutlesid Sven-Erik Soosaare juhtimisel Øyvind Rangøy, Nikolai Kuznetsov, Jüvä Sullõv, Anna Verschik ja Indrek Park. Sven-Erik Soosaar: Palun ütelge oma nimi, kust te pärit olete ja mis on teie emakeel. Võiksite […] Vaata lähemalt ›
0
COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorraga kaasnenud muudatused saadavad meie elu vähemas või suuremas jaos tänini. Muu hulgas kasvas tervisekriisist välja hariduskriis, mis tähendas vajadust kohaneda tavapärase lähi- ehk kontaktõppe asemel kaug- ehk distantsõppega, veebi- ja põimõppega. On üldteada tõde, et folkloor aitab keeruliste aegadega paremini toime tulla ja nii kajastusid ka need elukorralduse uuendused […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmisest nädalast elame taas maailma muutva sündmuse laineharjal ja pole raske märgata, kui tähtis on professionaalselt kontrollitud ning edastatud infovoog. Eelmisel korral oli see koroonaviirus, nüüd on see sõda, mis on andnud õigustuse iga minut uuenevale veebiajakirjandusele ja võimaluse tõestada oma olemasolu vajalikkust. Eestis jälgivad Postimees, Delfi, ERR ja Õhtuleht Ukrainas toimuvat 24/7. Toimetustes on […] Vaata lähemalt ›
0
Rohelise tule Eesti teaduskorralduse muudatustele on andnud lisandunud raha ja selged strateegilised eesmärgid. Roheline tuli President Kersti Kaljulaidi kutsel kogunesid 2018. aastal Kadriorgu erakondade, teadusasutuste, teadlaste ja suurimate ettevõtlusorganisatsioonide esindajad alla kirjutama teadusleppele1 Eesti teaduse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks. Sellele eelnes aasta varem Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja üleskutse2 tagada investeeringud teadusesse ja innovatsiooni, suurendada […] Vaata lähemalt ›
22
Veebruari muusikaelule kuu lõpus tagasi vaadates võtan selle kokku kirjanik Thomas Bernhardi sõnadega: „Kunst ühtekokku ei ole ju samuti midagi muud kui ellujäämiskunst, seda tõsiasja ei tohi me tähelepanu alt välja jätta, ühtekokku on see ju ikka ja jälle katse – tehtud koguni mõistust liigutaval viisil –, kuidas selle maailma ja tema vastikustega hakkama saada“.1 […] Vaata lähemalt ›
36
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 23:11
Viimane uuendus: 23:08.
Uudiste reiting uuendatud: 23:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)