Kõigi tippude kõrval, mida teatripäeval möödunud teatriaastast tähistame, on võimatu mööda vaadata ühest suurest mustast august, mille jälg on ilmselt sama tugev – juulist saati ei ole meie seas enam näitleja Jörgen Liiki. Tuhanded küsimused jäid küsimata, kuid hea on teada, et mõned said siiski ka küsitud. Raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“1 esitlusel möödunud aasta veebruaris vestlesime Jörgen Liigiga viimast korda, teemaks näitlemine teatri NO99 lavastustes (tõsi, nagu selgus, ei pruugi... Vaata lähemalt ›
0
2. märtsil kuulutati välja tänavused Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaadid. Žürii tunnistas 2021. aasta jooksul kogumikes ja kultuuriväljaannetes ilmunud uudisjuttudest auhinna väärilisteks järgmised teosed: Piret Raud, „Pink“ (Edasi.org, 1. VIII, edasi.org/90526/piret-raud-pink-novell/), Toomas Haug, „Mustjala. Tõestisündinud lugu“ (Akadeemia nr 11). Žürii esindaja Janika Kronberg: „Piret Raua „Pingi“ puhul hinnati nii maagilist realismi eesti moodi kui ka osavat pinge kruvimist ja […] Vaata lähemalt ›
0
Seisan üksi mere ääres Jalas kollased sandaalid Valged merevahust sääred Hüüan: elagu skandaalid Albert Trapeež, 1979 Seda luuletust teavad paljud. See oli nagu Leonhard Lapini firmamärk: kuhu tahes ta sattus, seal midagi juhtus. Aga Leod (nii teda ju kutsuti, või Lapin) ei saa paigutada ühe logo alla, tema renessanslik loomus ei talunud sildistamist. On lihtsam […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Soo“ (Taska Film, Apollo Film, Kassikuld, Eesti 2022, 87 min), režissöör Ergo Kuld, stsenarist Martin Algus, operaator Ergo Kuld, helilooja Mick Pedaja, põhineb Oskar Lutsu samanimelisel jutustusel. Osades Franz Malmsten jr, Epp Eespäev, Indrek Taalmaa, Hanna-Ly Aavik, Helgur Rosenthal, Grete Kuld jt. Asjalike filmiversioonide tegemine eesti kirjandusklassika alusel pärast linalugusid „Tõde ja õigus“ ja „Talve“* […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Soo“ (Taska Film, Apollo Film, Kassikuld, Eesti 2022, 87 min), režissöör Ergo Kuld, stsenarist Martin Algus, operaator Ergo Kuld, helilooja Mick Pedaja, põhineb Oskar Lutsu samanimelisel jutustusel. Osades Franz Malmsten jr, Epp Eespäev, Indrek Taalmaa, Hanna-Ly Aavik, Helgur Rosenthal, Grete Kuld jt. Idee viia „Soo“ tegevus 1913. aastast 1917. aastasse on ühtaegu hea ja halb. […] Vaata lähemalt ›
0
See oli just meie talvise laulupeo – Tartu maratoni – lumise nädalavahetuse aegu ehk pisut enne Eesti Vabariigi aastapäeva, kui üks hea sõber lähetas mulle toredad fotod oma mõnusas maakodus mängivatest lastest. Pisike eneseteadlik plikatirts, kahe valge karvatutiga roosa müts peas, kelmikalt lumekindluse kõrgest vallist üle piilumas ning sinises kombinesoonis ettevõtlik poisiklutt samal ajal luurajana […] Vaata lähemalt ›
0
Üheksakümne teisel eluaastal suri Eesti vanim dokumentaalfilmide naisrežissöör Reet Martinson (snd Kasesalu). Neiupõlvenime Kasesalu kasutas Reet kunstnikunimena kuni tööeluperioodi lõpuni. Ta sündis Narvas Eesti ohvitseri tütrena. 1949. aastal alustas esimese eestlasena õppimist Moskvas Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis, mille režiiteaduskonna lõpetas 1955. aastal. Kuid juba 1953. aastal töötas ta Kinokroonika Tallinna Stuudios, hilisemas Tallinnfilmis. Tol ajal valdavalt […] Vaata lähemalt ›
0
näitus „25 kauneimat Eesti raamatut + 5 kauneimat lasteraamatut“ XVIII Tallinna graafikatriennaali noortenäitus „Aeglased manöövrid“ Noore skulptori preemianäitus kontsert „Öömaastikud“ Peeter Vähi ja Sven Grünbergi autoriõhtu „Thee, O Cosmic Healer“ mängufilm „West Side Story“ Esikülje autor Daniel Kotsjuba on kasutanud Kiievist pärit tüpograafi Ivan Tsanko kirjatüüpi Otto Attack. Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „West Side Story“ (USA 2020, 156 min), režissöör Steven Spielberg, stsenarist Tony Kushner, operaator Janusz Kaminski, helilooja Leonard Bernstein. Osades Ansel Elgort, Rachel Zegler, Mike Feist, Ariana DeBose, David Alvarez, Rita Moreno jt. 2021. aasta Oscari nominentide hulgas on palju stiile ja filmitegijaid – mehi, naisi, noori, eakaid, ameeriklasi ja välismaalasi. Torkab silma, et […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog Jaak Adamson. Jaak Adamson sündis Tallinnas, ka tema lapsepõlv ja kooliaeg möödusid seal. Adamson õppis aastatel 1958–1964 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) algul sisearhitektuuri ja siis maalikunsti. Tema õppejõududeks olid Valerian Loik, Johannes Võerahansu, Voldemar Väli ja Märt Bormeister. Aastatel 1963–1965 töötas ta joonistusõpetajana ja kalurina […] Vaata lähemalt ›
0
XVIII Tallinna graafikatriennaali noortenäitus „Aeglased manöövrid“ EKKMis kuni 11. III. Kuraatorid Riin Maide ja Brit Kikas, kunstnikud Sophie Durand, Rodion Furs, Saara Liis Jõerand, Maria Izabella Lehtsaar, Merilyn Lempu, Ella-Mai Matsina, Jose Aldemar Muñoz, Ingrid Helena Pajo ja Lily Marleen Verilaskja. Graafiline disainer Christopher Siniväli. Talvisel hooajal, kui EKKM ei tööta, on seal esimese korruse kahes […] Vaata lähemalt ›
23
25. veebruaril lahkus teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik, Eesti Teatriliidu liige Maris-Lembi Balbat. Maris-Lembi Balbat sündis Tallinnas 20. juunil 1936. aastal. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinna VII keskkooli (praegu inglise kolledž), 1959. aastal Tartu ülikooli ajalooteaduskonna ning 1967. aastal teatriloo aspirantuuri Eesti NSV Teaduste Akadeemia ajaloo instituudis, juhendajaks Karin Kask. Seejärel töötas ta Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Öömaastikud“ 26. II Tallinna Peeteli kirikus. Projektikoor ja Harjumaa keelpilliorkester, dirigent Leiu Tõnissaar, solist Marten Meibaum (tšello). Kavas Pille-Riin Langeprooni (sh uudisteosed „Improvisatsioon taevasinistel“ ja „Õhtupalve“), Pärt Uusbergi, Karl Tipu, Ester Mägi ja Veljo Tormise muusika. Üks Oxfordi ülikooli professor soovitas kord loobuda kahvlist ja lusikast ning süüa näppudega, sest süües töötavad korraga kõik […] Vaata lähemalt ›
0
Noore skulptori preemianäitus Arsi projektiruumis kuni 5. III. Kunstnikud Zody Burke, Sophie Durand, Heleliis Hõim, Sandra Ernits, Loora Kaubi, Inessa Saarits, Jonathan Stavleu, Karoliine Lausing, Lisette Lepik, Laura Liventaal, Johannes Luik, Katariin Mudist, Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen, Rebeca Parbus, Laura Ruuder, Taylor Tehan, Triin Türnpuu ja Junny Yeung. Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakond annab 2012. aastast […] Vaata lähemalt ›
107
Piera Ying-Chu Shih. KAASLANE A-Galerii SEIFIS 04.03 – 29.03.2022 Reedel, 4. märtsil avatakse A-Galerii SEIFIs Taiwani kunstniku Piera Ying-Chu Shihi empaatiat käsitlev näitus KAASLANE. Näitus jääb avatuks 29. märtsini. KAASLANE on Piera Ying-Chu Shih hetkel käimasolev projekt, mille käigus kunstnik katsetab, kuidas käsitööd suhtelises esteetikas positsioneerida ning kui kaugele võib lahkuse ja empaatiaga jõuda. Unikaalsete […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurisuhted Eesti ja Venemaa vahel. Kuidas suhtuda? Rein Vahisalu, „Võimust ja vaimust spordis, tulipunktis olümpiahoki“ Merle Karro-Kalberg, „Vabatahtlik kultuuridiplomaatia“ Keelekonverentsi „Väikekeel – kellele ja milleks?“ vestlusring Jaan Undusk, „Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes“ Jüri Talvet , „Jaan Kross luuletõlkijana“ Anita Maasalu, „Veebruar helis ja sõnas“ Eesti teatri auhindade nominendid Anu Noorma, „Roheline tuli, punased jooned ja hallid alad - muudatused riiklike uurimistoe Vaata lähemalt ›
0
Meie eˉlektroni tiimis oleme otsustanud ainult keskenduda tegevustele, mis toetavad Ukraina võitlust oma iseseisvuse eest. Alates sügisest oleme oma Ukrainast pärit kolleegi silmist näinud kasvavat muret oma riigi ja ema, vanaema ja vanaisa käekäigu üle. Sellesuunalist tegevust kureerivad Bohdana Korohod ja Daria Khrystych. Usume, et meie ukrainlased teavad paremini, kuidas eˉlektron praegu kasulik saab olla. […] Vaata lähemalt ›
45
Fotograaf Katrina Tang toob 3. märtsil 2022 Fotomuuseumi projektiruumi oma dokumentaalse maakoolide projekti “Kaduv võlu. Eesti maakoolide elu”, millega ta töötab juba alates aastast 2004. Eesti maakoolide elu jäädvustades tegeleb Tang unustatud väärtuste esiletoomisega. Tema tegevus on kõige puhtakujulisem visuaalse ajaloo kirjutamine. Aeglase fotograafilise meetodi kasutamine ja keskformaat-analoogkaameraga pildistamine on tulnud teema käsitlemisel kasuks – […] Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäeval on Juri Lotmani 100. sünniaastapäev. Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste arvab, et Lotmani mõju on olnud sageli küll kaudne, ent vaieldamatu ja suur. Lotman oli inspireeriv ideegeneraator, ta suutis leida mõnest hoopis humanitaariakaugest mõttest idee ja seda arendada. Vaata lähemalt ›
0
Kuigi tele- ja tugitoolisõdade ajalugu ulatub otsapidi eelmisse sajandisse, ei ole selle valdkonna žanrivõimalused sugugi ammendatud, nagu pingekruvimine Venemaa ja Ukraina suhetes, aga ka maastikul ehk rindejoonel tegelikult ja lavastatult hästi näitab. Meedia on tööstusharu, mis konfliktidest alati võidab, sest erutunud ja ärevil publik on infojanusem ja see asjaolu lubab odavalt toota ning kallimalt müüa. […] Vaata lähemalt ›
0
Mis suunas kriis Ukrainas ka ei liiguks, on nüüdseks selge, et lääneriigid vastavad Venemaa agressioonile põhiliselt sanktsioonidega. Suurbritannia on külmutanud oligarhide ja pankade vara, Saksamaa peatas Nord Stream 2 gaasitoru sertifitseerimise. USA ja Euroopa Liit on lubanud lisa: reisikeeld rikastele Venemaa kodanikele, Euroopa kapitaliturgudele ligipääsu piiramine jmt. Selle kõige mõte on teha sõjapidamine Venemaa otsustajatele […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 00:00
Viimane uuendus: 23:57.
Uudiste reiting uuendatud: 23:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)