Ma ei tea, kui paljud on kuulnud midagi Kohila sümpoosionist, igatahes ei kuulunud ma veel eelmisel aastal nende hulka. Sel aastal jõudis see rahvusvaheline keraamikute residentuur/showcase aga juba oma esimese suure juubelini – seekordne üritus oli järjekorras juba kahekümne viies. Kui esimesed kakskümmend aastat toimetati suhteliselt omaette, siis viimasel viiel korral on muututud interdistsiplinaarsemaks, sidudes savi muude kunstisiseste ja -väliste valdkondadega. Sümpoosion on temaatiline ja teemat on v Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraator, arhitekt ja insener Carlo Ratti (snd 1971) on Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (Massachusetts Institute of Technology ehk MIT) professor, kes juhib ühtlasi sealset linnauuringute ja planeerimise uurimislaborit. Võib öelda, et tegemist on XXI sajandi ühe juhtiva arhitektuuri mõtestaja, arendaja ja disaineriga, kelle leiab mitmetest praegu maailmas oluliste inimeste nimekirjadest. Üks neist on näiteks Thames & Hudsoni „60 loojat, kes kujundavad tulevikku“ Vaata lähemalt ›
0
Muusikavaldkonna rollide üle on arutletud aastaid nii Tallinn Music Week’il kui ka Eesti muusikaturu fookuspäeval ning on näha, et vaikselt saab selgemaks, mis laadi inimesed muusikatööstuses toimetavad või võiksid seda teha. Kuna Eesti muusikatööstus on alles väike ja arenemisjärgus, siis pole piirid alati selged ja üks inimene võib võtta endale mitu rolli. Kui rääkida artisti mänedžerist, lähevad tööjaotuse ootused tihti mitmesse ilmakaarde laiali. Paistab, et ootusi ja tööd on palju,... Vaata lähemalt ›
92
Stroomi rannahoone (arhitektid Patric Liik, Mihkel Urmet ja Renee Puusepp) on hea näide, et avaliku ruumi kvaliteedi hoidmine ja teenuste säilitamine on linnaehituslik prioriteet. Stroomi uus rannahoone ei ole pelgalt ajutine suvepaviljon, vaid tavapärasest erineva linnaruumi kavandamise prototüüp. Kui ajutise hoone mõttele tuldi pragmaatilise kompromissi tõttu, põhjuseks eelarvepiirang ja ambitsioonide põrkumine tegelikkusega, siis nüüdseks on Stroomi rannahoonest saanud juhtumiuuring, kuidas sekkuda linna Vaata lähemalt ›
0
„Linnaruumimängur“, Merle Karro-Kalberg vestleb Matěj Hájekiga Stroomi rannahoone projekt Merli Vajakas, „Miks seda mänedžeri veel vaja on?“ Kuidas tähistatakse raamatuaastat Lätis? Art Leete, „Nüüd ei julge keegi mõelda“ Kaspar Viilup, „Soome filmisuve varjundid“ Intervjuu Kasahstani režissööri Adilhan Jeržanoviga Priit-Kalev Parts toidukultuurist Karen Jagodin, „Valikut peab olema“ Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 7. augustil 2025 kell 18.00 avavad Johanna Adojaan, Paul Kuimet ja Krista Mölder FOKU galeriis näituse „Vahendatud kaugused“. Näitus „Vahendatud kaugused“ on visuaalpoeetiline kaardistus looduslikest, vahendatud ja isiklikult kogetud maastikest, kaugustest ja lähedustest. Kolme kunstniku teoseid ühendavateks traagelniitideks on vaiksed kaadrid, detailitundlikkus, pinnad ning pinnaalused (või -tagused) hoovused; võbelused nähtava ja nähtamatu vahel, vaatamine ja vaatlemine. Krista Mölderi fotose Vaata lähemalt ›
0
Ajal, mil rahvasuu nimetab rahva üle valitsejaid vereimejateks, kuna maksutõusud ei meeldi ja finantsvereringe doonorlus ajab vere keema, võideldakse verekeskustes varude eest viimse veretilgani. Selles valguses on väga südantsoojendav, et suve keskel hetkeks tekkinud kriisiolukorras leidis abipalve hulgaliselt reageerijaid. Tänapäeva inimene on mugav ja heategude sooritamine peab olema samuti võimalikult mugavaks tehtud. Ädala tänava verekeskuse taasavamine Tallinnas andis doonorlusele taas parema juurdep Vaata lähemalt ›
3
Viimasel ajal on raamatukogudest kirjutatud ja räägitud tavapärasest rohkem. Teema on saanud lehe- ja eetriruumi seoses uue rahvaraamatukogu seaduse eelnõuga, mille koostamise viis ja sisu on raamatukogurahva seas põhjustanud laialdast pahameelt.1 Kuna raamatukogud katavad võrguna kogu Eestit ja teevad mitmesugust koostööd, siis puutumata ei jäta need võnked ka teadusraamatukogusid. Raamatukogudel on ühiskonnas üha kasvav roll hoolimata sellest, et meie lugemisvara on osalt kolinud nutiseadmetesse ja infova Vaata lähemalt ›
116
Järgmisel reedel, 8. augustil peetakse Paides arvamusfestivali raames Eesti luuleprõmmu meistrivõistluste finaal. Kell 20 astub Vallimäel üles kaheksa prõmmijat: Heidi Iivari, Anna-Leena Koržets, Mari-Liis Müürsepp, Liine Roos, Tiina Saar-Veelmaa, Sigrid Salundo, Silver Sepp ja Jane Tiidelepp. Samuti esinevad Ekke Janisk, Jaan Luulur Malin ja Jasmine Gardosi (Ühendkuningriik). Eesti meister selgub publiku kaasabil, mistõttu oodatakse rohket osavõttu. Üritus on tasuta. Miks on aga seni Tartus peetud lõppvõis Vaata lähemalt ›
0
„Küüslauku pole.“ Mu serbia kolleeg vaatab mõtlikult oma taldrikusse, kahe välja öeldud sõna asemel on rohkem kaalu sellel, mis ta ütlemata jätab. Oleme Cluj-Napocas, Rumeenia Transilvaania piirkonna suurimas linnas. Transilvaania (kuri)kuulsus on tänu öistele surematutele vereimejatele popkultuuri lahutamatu osa, seda nii Dracula lõputute variatsioonide kui ka näiteks popi multikasarja „Hotell Transilvaania“ tõttu. See on tekitanud kummaliselt vastuolulise olukorra: Transilvaanias on justkui kasutada kogu. Vaata lähemalt ›
6
Eva Koffi uue, kolmanda pika proosateose „Õhuskõndija“ kaanetutvustus on ambitsioonikas: tegemist on XIX ja XX sajandi vahetuse aegu sündinud Magdalena ja Nora „iseendaks kasvamise looga“. Seesuguse sõnavaliku tõttu arenguromaanina määratletav tekst keskendub nende tundlike naiskarakterite kaudu paikajuurdumise ja õhkutõusu kui mitmeti tõlgendatavate seisundite vahelistele pingeväljadele ülikiire moderniseerumise ajajärgul. Veel vaagitakse üle-eelmise sajandivahetuse ja XX sajandi algupoole provintsilinna T Vaata lähemalt ›
50
Miks harilik? Sest see oli jälle sama vaimustav ja inspireeriv nagu alati! Väga palju fantastilisi kontserte, väljamüüdud saalid, kontserdimaja lage kergitavad ovatsioonid, noorte meistrikursuslaste värske energia, põnevad (uudis)teosed, Matthew Hunti soolo Lepo Sumera „Kevadises kärbses“, rohkelt mällu talletatud elamusi ja parim võimalik eestimaine suveilm. Ses mõttes harilik (kuigi ilmaga ei ole alati just niimoodi vedanud kui tänavu). Tavapäraselt fantastilised olid Eesti Festivaliorkestri neli kontsert Vaata lähemalt ›
77
Mitte iga kunstnik ei tule Kumu vaatajate ette sellise pagasiga nagu islandlane Ragnar Kjartansson. Pagasi all ei pea ma silmas näituse „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“ („A Boy and a Girl and a Bush and a Bird“) mastaapseid eksponaate. Need olid vaevalt lahti pakitud, kui mulle juba räägiti Kjartanssonist ja soovitati muuseumis ära käia. Hiljem paluti kirjutada arvustus ja kuigi põgus ettevalmistustöö selleks tundus vajalik, võtsin vist oma... Vaata lähemalt ›
51
Mis saaks eestikeelse raamatu juubeliaastal olla valitsuse parem kink raamatukogudele kui uus rahvaraamatukogude seadus, mille alusel raamaturahvast senisest veel paremini teenida! Teadmine, et kehtiv seadus kipub ajale jalgu jääma ja eriti pärast haldusreformi, millega omavalitsusüksuste arv järsult vähenes, oli olemas juba ühel kunagisel valitsusel aastal 2015. Nõnda pandigi uue seaduse ettevalmistamine valitsuse töökavasse. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm teatas toona meediale (Po Vaata lähemalt ›
204
Vahel harva festivale kajastades kõhklen, mida ikka möödunud ainukordse ettevõtmise kohta öelda. Sõnumitooja kaugelt maalt ma pole, programmis toimunu on kõigile veebis niigi lugeda. Nägid kes nägid ning ülejäänutel jääb vähe võimalust rahvusvahelisi lavastusi muu ilma peal trehvata. Üldistused loovad tänamatuid eelarvamusi, sest festivali kava räägib rohkem kunstilise juhi eelistustest kui mõne nähtuse elujõust ja suundumustest. Seega jääb minu osaks vaid isiklik kogemus. Naer, ehmatused, jahmatused, üllat Vaata lähemalt ›
0
Alati on igal pool midagi rippumas. Inimene arvab küll, et kõigepealt oleks vaja kindlat pinda, millele astuda: kuid see kindel pind on õigupoolest ainult maapind, õhuke kumer membraan, mis hoiab meid sööstmast maakera sisemusse. Maakera sisemus ripub aga ilmaruumis, sel nähtamatul orbiidil, mis hoiab maad viskumast päikese südamesse. Päike aga ripub meie galaktikas, siinpool Linnuteed, mis omakorda ripub keset teisi galaktikaid, mis omakorda ripuvad – no ütelge, kus? Nad ripuvad... Vaata lähemalt ›
3
Hea on kirjutada elusast teatrist. Surnud asju on nii palju ümberringi ja iial ei tea, millise laiba otsa ja kus komistad. Nukker valu ja nukker rõõm tulid hinge, kui vaatasin Palmse mõisa pargis Toomas Uibo ja Andres Puustusmaa muusikalist lavastust „Vihmana ma sajan“. Ja jäid sinna tundideks. Lavastus jagab kilde legendaarsete bardide Tarmo ja Toomas Urbi eluhetkedest ajani, mil vennad Soome kaudu Rootsi ja sealt Ameerikasse läksid. Aasta oli 1988,... Vaata lähemalt ›
0
Loode-Eestis Rannakülas asub võrgukuur. Kunagisse kalurivõrkude ladustamise hoonesse on režissöör Marko Raat teinud kinosaali ja on seal jõudumööda viimased viisteist suve kino pidanud. Programmiline rõhuasetus on eesti dokkidel ja kohtumistel filmitegijatega. Sel suvel sai Raadil peetud ka ammu mõttes olnud ühe-ööpäeva-filmifestival „Hunditund“. Programmis leidus nii viimase aja festivalidel pakutut, dokiklassikat, videokunsti, täiskasvanute filme kui ka näitemängu. Esmalt pakuti üllatusseansil sügisel kin Vaata lähemalt ›
51
Mõttepäeviku – või kuidas seda nimetada või (kontseptuaalselt?) üldse nimetamata jätta – autor kannab Kivivalgeli samavõrra ebamäärast kui auväärset nime, mille taga olev isik, kuigi ta meile – nagu tõenäoliselt ka kõigile teistele – hästi teada on, soovib (ja võib) siinkohal minu poolest ka anonüümseks jääda. Kes tahes ta ka poleks, näib Kivivalgel oma raamatus jälgede segamiseks välja pugevat nii mõnestki nahast. Võtkem näiteks teose ülesehitus (nummerdatud, pealkirjastamata peatükid), stiil... Vaata lähemalt ›
0
Tallinn paistab silma linnana, kus kaubanduskeskuste ruutmeetreid on ühe elaniku kohta Euroopas kõige enam. Suurem osa neist on rajatud linna äärde, kesklinnast kaugele. Seetõttu on linna süda jooksmas inimestest tühjaks, linna veeres asuvad kaubanduskeskused ja nende parklad on aga alatasa inimesi ja autosid triiki täis. Miks eelistab tallinlane veeta oma vaba aega pigem akendeta kaubanduskeskuses kui ajaloolises vanalinnas? Põhjused on seotud nii mugavuse kui ka rahaliste võimalustega. Kõik algab juba... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 5 |
Õhtuleht
|
13% 5 |
ERR
|
13% 2 |
Uued uudised
|
12% 4 |
Eesti Ekspress
|
5% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.12.2025 18:06
Viimane uuendus: 18:04.
Uudiste reiting uuendatud: 18:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)