Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Mõni aeg tagasi kerkis avalikkuse ette küsimus, kas on võimalik juba 2029. aastal Eestis korraldatav korvpalli EM pidada uues suurhallis, mis mahutaks märkimisväärselt rohkem publikut kui praegune Unibet Arena ja kus saaks teha ka suuri kontserdiproduktsioone, mis seni on Eestis saanud võimalikuks vaid suvisel ajal. Muusikaettevõtjaid ühendava organisatsiooni Music Estonia live-haru juht Silvia Käsk räägib uue suurhalli ettevalmistustest ja sellest, milleks kontserdikorraldajatel seda tarvis läheb. Milline. Vaata lähemalt ›
0
Lähen kinno ja varasest seansist hoolimata on saal isegi pooltäis, mis on Netflixi pandeemia ajastul igati märkimisväärne ja meeldiv. Ei peagi istuma pimedas ruumis üksiku kummitusena, mineviku reliktina suure ekraani ees pehmes mõnusas toolis, teadmata, kas naeraksin publikuga ühes rütmis või paneksin mööda. Naeru kostab „Uue raha“ ajal minimaalselt, kuigi tegemist on komöödiana esitletava tootega. Paberi peal võikski see ju naljakas olla: kandev idee on intrigeeriv, näitlejad ei mõju teatraalselt,... Vaata lähemalt ›
0
Suve hakul Endla teatris esietendunud „Juulikuu lume“ kohta on ilmunud hulganisti arvustusi, Eesti kohta suisa tähelepanuväärne hulk. Retseptsioon on vastuoluline: kiidetakse, laidetakse, jäädakse kõhklevale seisukohale. Ometi ei ole ükski kriitik pikemalt peatunud lavastuse pealkirjal ega lõpustseenil: lumi langeb, kitarr tiniseb, näitlejad laulavad ühel meelel ja heldinud ilmel Terminaatori aegumatut megahitti. Publik – samuti heldinult, kergelt küljelt küljele õõtsudes – liitub õrnal häälel, sest selle l Vaata lähemalt ›
0
Eesti arhitektuurimuuseumis 25. septembril peetud seminar „Olümpialinnade loomine: arhitektuur, planeerimine ja disain“ oli näituse „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“ programmi osa. Seminaril analüüsiti, millist mõju avaldavad suursündmused kogu linnale. John R. Gold Bartletti arhitektuurikoolist ja Margaret M. Gold Londoni Metropolitani ülikoolist on teadlased, kes on juba aastaid uurinud olümpialinnadega seotud ilminguid kogu maailmas. Peale olümpiamängude suunavad linnade arengut näiteks ma Vaata lähemalt ›
0
Kui eelnevas elus naksitrallidega mitte kokku puutunud koduloouurijad hundipesa juurest segaduses karvapalli leidsid, oli neil paugupealt selge, et tegemist on huntide kasvandikuga. Sest mingi säherduse avastuse eesmärgil ju laande oligi mindud ja igale lisanduvale faktile otsiti enese veenmiseks just oma uskumuse püsimist toetavat tõlgendust. Mis asja me nüüd õigupoolest tehisintellekti hundipesa juurest leidvat usume? Kas see AI on praegu meiega siin ruumis? Suurte keelemudelite vohamise foonil tõdesime,. Vaata lähemalt ›
0
Sven Karja, „Vadi mudimised“ Grete Tiigiste vestles olümpialinnade uurijate John R. Goldi ja Margaret M. Goldiga Merle Karro-Kalberg vestles arhitektide Iiris Tähti Toome ja Henri Kopraga Maria Mölder vestles Music Estonia live-haru juhi Silvia Käsuga Reet Hiiemäe, „Inimesed, rohkem-kui-inimesed ja usundiuurijad tihedalt põimunud maailmades“ Margus Maidla, „Peeter Tulviste – mees, kes mõtestas Eestit“ Tanel Mällo, „Inimene masina ees. III“ Tiina Richard, „Kirjutamine kui tõlkimine“ Kaarel Aadli, „Raamatud t Vaata lähemalt ›
0
Alates 1. novembrist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada kahte uut näitust: esimesel korrusel avaneb näitus „Mina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed“ ja teisel ning kolmandal korrusel saab näha Jüri Kase retrospektiivnäitust „Silmapilk“, kus kooliaegsete joonistuste ja küpsemate abstraktsete maalide kõrval hõlmab seekordne väljapanek hulka seni avaldamata materjali. „Mina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed“ Tartu Kunstimuuseumis 1. novembril avaneval näitusel eksponeeritakse silmapaistva Eesti mode Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Ülikooli kirjandusklubi ÜDI korraldab 28. oktoobril esmakordselt toimuva kirjandusfestivali “Röögatus!”, mille laadset tänases TLÜ vaimses ruumis pole veel nähtud. Festival ei piirdu vaid ülikooli ruumiga, vaid voolab ka sellest väljapoole, liites nõnda viimase kümnendi olulisemaid kirjanikke-mõtlejaid ja kirjandushuvilisi. Tulevikus loodame rääkida juba TLÜ kirjandusfestivali traditsioonist. RÖÖGATUS! – on see appikarje või lihtsalt lahe pealkiri või huligaani huige, et veidi tähelepanu saada… se Vaata lähemalt ›
0
Reedest, 24. oktoobrist näeb Kumu kunstimuuseumi suures saalis Eesti Kunstimuuseumi ja Dresdeni Riiklike Kunstikogude suurejoonelist koostöönäitust „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“. Näitus oli suvel eksponeeritud Dresdenis ning jõuab nüüd Eesti publiku ette. Näituse kuraatorid on Kadi Polli, Marion Ackermann ja Sergey Fofanov. Näituse omamoodi kesktelg või käivitav alguspunkt on Dresdenist pärit kunstniku Gerhard Richteri ja helilooja Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 24. oktoobril kell 17 avatakse Piia Ruberi näitus „Olulised asjad / Ruumi kodustamine“ Hop galeriis. Piia Ruber tegeleb oma isikunäitusel „Olulised asjad / Ruumi kodustamine“omailma hoidmise, loomise, mäletamise ja ruumi kodustamisega. Installatiivne fotoseeria baseerub valikul munitsipaalhooldekodu klientidele olulistest asjadest, ruumi kodustamise ja identiteedi hoidmise katsetest. Nii isiklikku kui üldkasutatavat ruumi ühiskodus enamasti napib ja kaasa saab tuua vähesed asjad. Tõesti, kaduvväikes Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 22. oktoobril kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis näitus „Kristjan Teder ja lilled Eesti kunstis“. Näitus toimub koostöös Tartu Kunstnike Liiduga ja selle kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele ERIBUSS! 1966. aasta oktoobris leidis Valga Muuseumis aset Kristjan Tedre teoste väljapanek. Ilmselt oli see üks esimesi isikunäitusi tänavu oma 70. juubelit tähistavas muuseumis. Kristjan Teder (1901–1960) seostub kunstisõpradele peaasjalikult lopsaka lilleküllusega – enam kui sobiv kingi Vaata lähemalt ›
0
24. oktoobril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Neandertallase ilukabinet“. Galeriinäitus hõlmab endas Madlen Hirtentreu ja Darja Popolitova loodud spekulatiivset ilu-installatsiooni, mis käsitleb iluprotseduuride muutumist tarbitavaks kiirkaubaks ning paljastab, kuidas enesehoolena reklaamitud tegevused võivad varjata kehalise kontrolli ja allutamise mehhanisme. Hirtentreu ja Popolitova installatsioon on kui esteetiline laboratoorium, mille ajaline päritolu jääb määramatuks. Pool pühamu Vaata lähemalt ›
0
20.–30. oktoobrini toimuvad üle-eestilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus!“, mille eesmärgiks on populariseerida raamatukogusid ning tõsta nende nähtavust ühiskonnas. Tänavu on raamatukogupäevad seotud tihedalt raamatuaasta ideega. Raamatukogudel on põhjust seda suursündmust väärikalt tähistada, kuid raamatukogupäevade rõhuasetus on alati olnud inimeste kokku toomisel ja suhtlusel raamatukogus. Raamatukogupäevad avatakse 20. oktoobril Tartus koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukoguga. Lis Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on keeleteadlane ja kultuuriloolane, Johannes Aaviku keeleuuenduse propageerija ja uurija mag. phil. Helgi Vihma. Helgi Vihma (1954. a-ni Stamberg) sündis 5. juunil 1931. aastal Tartus. Lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari, töötas ta aastail 1952–1960 Tartus õpetajana, õppides samal ajal eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, mille diplomitöö tegi 1957. aastal Muhu murraku teemal. Aspirantuurile TA Keele ja Kirjanduse Instituudi juures (1960–1964) järgnes samas 1981. aastani töö „Eesti keele seletussõna Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta puhul peaks vist ette võtma juba ilmunud raamatud. Ometi tahan rääkida tekstidest, mida lugeda on olnud mulle sama avardav ja loov kogemus nagu trükis ilmunud raamatuidki. Alustuseks: ma ei oleks iial uskunud, et minust saab õpetaja. Aga sai, olgugi et kõrghariduse tasandil, Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Ja kuna olen ise kirjutamisega elatist teeninud tubli kakskümmend aastat, ongi tasapisi lisandunud mu kursuste hulka neid, mille eesmärk on õpetada tudeng kirjutama.... Vaata lähemalt ›
0
On loomulik ja mõistetav, et valimisi korraldavad neutraalsed ametnikud ja ka valimistel kandideerijad kutsuvad valimisõiguslikke inimesi üles valimistel tingimata osalema, oma häält andma, võimalust ja õigust ära kasutama, mitte jääma ükskõikseks. Suur hääletajate arv ja osakaal näitab Eestit küpse kodanikuühiskonna ja demokraatiat väärtustava riigina nii iseendale kui muule maailmale. Innustamist on kahtlemata vaja, sest eriti just omavalitsuse volikogude valimisel ei ole valimisaktiivsus kunagi olnud lii Vaata lähemalt ›
0
Itaalia päritolu prantsuse filosoof Emanuele Coccia oli kevadel kirjandusfestivali „HeadRead“ külaline. Siinkohal tuleb bioloogiat sotsiaalsete teemadega siduva mõtlejaga juttu evolutsioonist, ökoloogiast, aga ta arutleb ka poliitika, rahvuse, perekonna jm teemadel. Millised on su muljed Eestist? Üsnagi põnev, aga ka üsnagi liigutav on kuulda teie riigi lugu – kõigist neist traagilistest suhetest Nõukogude Liiduga. Minu meelest on eriti just praegu, praeguses poliitilises olukorras, väga oluline ja ka värsk Vaata lähemalt ›
0
Lugesin minagi hiljuti Erkki Bahovski palju huvitavat tagasisidet saanud arvamuslugu „Liiklusaktivistide tavaline fašism“1, kus ta süüdistab kogu autostumise vähendamise poliitikat vanainimeste dehumansieerimises ning liikumispuudega inimeste ahistamises. Nagu paljusid teisigi, pani ka mind see vihapurse kulmu kergitama, kuigi mõistan tema kui liikumispuudega ja kohutavate tagajärgedega õnnetusse sattunud inimese viha põhjusi. Aga et keegi tõesti võib arvata, et nn liiklusaktivismi eesmärk on nõrgemate ehk Vaata lähemalt ›
26
Jass Kaselaane näitus „Karjane. Haud. Tiibadega inimene“ pakuks esimese hooga inimkonna ajaloo justkui väga selgesti tõlgendatava, metafoorse käsitluse: EKKMi esimesel korrusel kõrguvad vihjamisi antiiki meenutavad kujud, teisel korrusel vaatab vastu sõjakas olevik ning kolmandal korrusel saab näitusekülastaja näha tehnoloogilisi lindolendeid, kes me veel pole, kuid kelleks võime tulevikus saada. Kaselaan ise rõhutab aga, et tema jaoks on näituse kolm installatsiooni vaadeldavad täiesti eneseküllastena, ka. Vaata lähemalt ›
82
18. märtsil säutsus Kristen Michal entusiastlikult ühes ühismeedia needuses: „Loome efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja! Ettevõtjatest koosnev majandusteemadele keskenduv nõukoda hakkab tegelema valitsuse nõustamisega regulatsioonide vähendamisel!“ Avalikkuse reaktsioon on olnud loid, kuigi kogu selle ettevõtmise sobitumine demokraatliku riigi olemusega on äärmiselt küsitav. Alustades sellest, miks meil seda vaja on ja mis alustel see nõukoda töötab. Kui lobistamise puhul on olemas hea tava ja sellest läh Vaata lähemalt ›
12
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Propastop
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Autogeenius
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.03.2026 05:16
Viimane uuendus: 05:14.
Uudiste reiting uuendatud: 05:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)