Trompetid. Plekktrummi põrin. Madalalt, pidulikult, iga sõna rõhutades. Mati Sirkel on fenomen. Üks Eesti suurtest tõlkijatest. Loomulik hääl. Mida tähendab „suur“? Tähendab see mahtu? Meisterlikkust? Sõltumatust? Ametlik hääl. Mati Sirkel on vahendanud üle poolesaja tippteose saksa, inglise, rootsi, uuskreeka ja hollandi keelest. Tema eestindatud autorite hulgast tõusevad esiplaanile saksa ja austria kirjanduse keelevirtuoosid: Franz Kafka […] Vaata lähemalt ›
0
Selle aasta Wiedemanni auhinna sai Mare Koit, kes läheb ajalukku esimese Eesti ja Tartu ülikooli keeletehnoloogia professorina aastast 2001 ning kelle uurimisvaldkonnaks on keeletehnoloogia, kitsamalt keele mõistmise modellerimine ehk loomuliku keele arvutimudelid. See pole esimene kord, kui preemia läheb arvutite maailmas tegutsevale keeleuurijale, aga paistab olevat esimene kord, kui keeleauhind on läinud inimesele, kes on […] Vaata lähemalt ›
0
Ingrid Rüütel on üks teenekamaid rahvamuusika uurijaid, eesti etnomusikoloogia rajajaid, kogu eesti rahvamuusika ning folkloori uurimise pikaajaline ja ühiskonnas mõjukas eestvedaja ja eestkõneleja. Tema uuringud on välja toonud regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, ta on loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti rahvalaulu kihistusi ja etniliste suhete rolli nende tekkes, […] Vaata lähemalt ›
0
„Keegi ei oska ennustada, mis inimese loomingust tegelikult on väärtuslik ja kannatab ajaproovi välja – kas see on teadusartikkel, õpik, ajakirjanduses ilmunud mõttevälgatus või temast kui isiksusest järele jäänud legend.“ Nii kirjutas vastne riigi elutööpreemia laureaat, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit enam kui kaks aastakümmet tagasi oma 1955–1998 avaldatud, toimetatud ja juhendatud tööde kogumiku eessõnas. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstiakadeemia linnaehitusliku teadusprojekti „Lõpetamata linn“ meeskond uurimistöö ja seda kokku võtva näituse ja raamatu eest. Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna uurimisprojekti „Lõpetamata linn“ käigus tegeldi aastatel 2017–2020 Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumistsenaariumidega. Koostööd tegid õppejõud, teadurid, doktorandid ja väljastpoolt kutsutud spetsialistid. Arhitektuurimuuseumis korraldatud näitusel ja selle aluseks olnud uurimisprojektis visandati Talli Vaata lähemalt ›
0
Vilen Künnapu Julge ning isepäine arhitekt ja mõtleja, kes on aastakümnete jooksul pakkunud ainest nii ajakohastele kui ka arhitektuuriajaloolistele diskussioonidele. Margit Mutso, Lapi torn, Ameerika kotkas ja gooti kell. – Sirp 25. XI 2010. Toivo Tammik, Päike tuli välja. – Sirp 1. IV 2016. Raoul Kurvitz, Vilen Künnapu – võlurpreester. – Sirp 1. IV 2016. […] Vaata lähemalt ›
0
Salto AB ja Stuudio Tallinn Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminali eest. Mattias Malk, Peaaegu kilomeeter peaaegu avalikku ruumi. – Sirp 20. VIII 2021. Tõnu Kaljuste Helikunsti sihtkapitali peapreemia aastatepikkuse laiahaardelise ja silmapaistva kunstilise tegevuse eest muusikavisionäärina. Kersti Inno, Huvihariduse pinnal on tore olla. – Sirp 2. IX 2016. Edith Karlson Kujutava ja rakenduskunsti […] Vaata lähemalt ›
0
Rein Raud pälvis riikliku kultuuri aastapreemia 2021. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Näiteks avaldas Raud romaani „Päikesekiri“, koondtõlkekogu William Carlos Williamsi luulest „Kevad ja üldse“ ning uurimuse „Olemise voog“. Alljärgnev vestlus tõukub Raua mullu ilmunud raamatust „Täiused ja tühjused: Lühiülevaade Aasia mõtteloost“. Mis teid ennast omal ajal Ida kultuuride juurde tõi? Mis tundus nendes […] Vaata lähemalt ›
193
Aastail 2018–2021 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat. Geomeetrilisest frustratsioonist korrapära rolli mõistmiseni Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadlaste tandem Ivo Heinmaa, snd 1953, vanemteadur Raivo Stern, snd 1963, juhtivteadur, keemilise füüsika laboratooriumi juhataja Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Kord ja korratus frustreeritud magneetikutes: tuumamagnet-resonantsuuringud“ eest Magnetilise korrastuse […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu pälvis kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia „julge ja isepäine“ (nii on auhinna määrajad sõnastanud) Vilen Künnapu. Ta on ilmselt üks tuntumaid arhitekte, kes on avalikkust raugematu intensiivsusega irriteerinud, lõbustanud ja ärritanud juba 1970. aastatest saadik. Rahutu loojanatuur, alati näljane millegi uue järele, vankumatu usus kunsti ülimuslikkusse, ise pidevas ümbersündimises loomingulise elurikkuse katkematus ahelas – teel, […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruari alguses toimunud arhitektuuripreemiate auhinnagalal võidutsesid Salto arhitektid. Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia ja arhitektide liidu arhitekti aastapreemia pälvisid nad eelmisel suvel avatud Vanasadama kruiisiterminali eest. Tartus Emajõe ääres asuv lodjakoda (valmimisaeg 2020) tõi kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali eripreemia. Intervjuus räägivad Maarja Kask ja Ralf Lõoke Vanasadama kruiisiterminali ja lodjakoja projekteerimis- ja ehitusprotsessist lähemalt ning jagav Vaata lähemalt ›
0
Pole midagi kiita, midagi laita, kedagi süüdistada, aga on palju naeruväärset; kõik on naeruväärne, kui mõelda surmale. Thomas Bernhard1 Kuid selleks, et tühjust teostada, luuakse teos, ning see surmatruudusest sündinud looming pole viimaks enam võimeline surema, tuues sellele, kes soovis enesele ette valmistada surma ilma sekeldusteta, üksnes surematuse naeruvääristust. Maurice Blanchot2 Kõik kõneleb seksist ja […] Vaata lähemalt ›
0
Saab siis muretseda selle pärast, mismoodi mind nekroloogis nimetatakse? Juri Lotman (17./18. XI 1987) Väljapaistvate isiksuste tegevuse tõlgendamisel olgu teisejärgulise tähendusega üksikasjad lahus peamisest! Või kui eelistada lotmanliku värvinguga sõnastust: olemuslikkus tuleb eraldada märgilisusest. Märgiline on näiteks, mida õpetlane on kirjutanud oma ammusele õpingukaaslasele 27. aprillil 1991. aastal: „Olen ikkagi stalinlikust epohhist pärinev inimene“. Sedasama […] Vaata lähemalt ›
15
Läksin selle aasta jaanuaris Tallinna Kopli ametikooli nooremaednikuks õppima. Olen nimelt totaalselt taimepime ja tahan end veidi tundlikumaks mudida rohelise maailma suhtes. Teiseks tahan teada, mida kutsekool endast õigupoolest kujutab. Kolmandaks on aastane aednikuõpe osa mu projektist Artišoki biennaali tarvis: uurin, mis vahe on siis ikkagi n-ö päris ametil ja kunstniku tegemistel, mida endiselt […] Vaata lähemalt ›
0
Olen varasematel tagakülgedel kõnelenud asjade stabiliseerivast mõjust. Esemete võimest ajalugu aeglaseks muuta, pakkuda turvatunnet, et ärgata samas maailmas, kus uinusime. Olelusvõitluslik ahvidraama on asendunud inimahvide organiseeritud koostööga. Karjamentaliteediga peret ülal pidades ei pea kiskjatega võideldes paljakäsi järelkasvu toitmiseks saakloomi murdma, vaid piisab karvastes sussides hommikumantli väel külmikuni loivamisest. Asjad vabastavad ja asjad orjastavad. Just nii, […] Vaata lähemalt ›
62
Praegune rahvusvaheline olukord on pingelisem kui kunagi varem pärast külma sõda ja võib tõepoolest lõppeda suure sõjalise konfliktiga keset Euroopat. Saatkondi, näiteks Venemaa, USA, Ühendkuningriigi ja mõne teise lääneriigi oma, evakueeritakse Ukrainast ning nende riikide kodanikel soovitatakse maalt lahkuda. See ei osuta üksnes diplomaatia läbikukkumisele, vaid selles peegeldub kogu läänemaailmas Venemaast loodud kujutluspildi lagunemine. On […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriminister Tiit Terik andis täna, 17. veebruaril üle konkursi „Kultuurisõber 2021“ tunnustused. Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid Kliinik32 OÜ ning metseenid Reet ja Väino Kaldoja ning Enn Meri. Kultuurisõbra tiitliga tänatakse iga-aastaselt ettevõtteid ja metseene, kes on aasta jooksul olnud kultuurivaldkonnale toeks rahaliselt või oma tegudega. Esmakordselt välja antud aasta kultuurikorraldaja tiitli pälvis Piret Aus. “Nii Eestis kui ka […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuri elutööpreemia Linda Madalikule, Mati Sirklile ja Jaak Kangilaskile Teaduse elutööpreemia Ene-Margit Tiidule ja Ingrid Rüütlile Wiedemanni keeleauhind Mare Koidule Kultuuri ja teaduse aastapreemiad Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad ja valdkondade peapreemiad „Süvitsi mõõdetav maailm“, intervjuu Rein Rauaga „Mees, kes tunneb Keraamikat“, intervjuu Leo Rohliniga Triin Ojari, „Majakeskne Vilen Künnapu“ Anna-Liiza Izbaš, „Julge pealehakkamise ja kõrge lennuga Salto“ Jüri Saar, „Putini sõd Vaata lähemalt ›
0
Algas kandideerimine mainekasse L´Oréal-UNESCO „Naised teaduses“ noorte talentide Baltikumi programmi. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust uurimistoetust. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent). L´Oréal-UNESCO „Naised teaduses“ noorte talentide Baltikumi programmi saab kandideerida kuni 17. märtsini 2022 programmi veebilehel www.forwomenin Vaata lähemalt ›
0
Filmimuuseumis avaneb 19. veebruarist uus näitus “”Stalkeri” kaks sündi”, mis on pühendatud Andrei Tarkovskile ning tema filmile “Stalker” Näitusel jõuavad esmaskordselt publiku ette filmi kaameratehniku Sergei Bessmertnõi fotod “Stalkeri” filmimise päevilt, avades filmi valmimise vastuolulist lugu ja režissööri kompromissitut loomemeetodit. Bessmertnõi on tulemas ka näituse avamisele. Andrei Tarkovski lavastatud “Stalker” (1979) jälgib kolme tegelase teekonda salapärasesse ruumi […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 23:35
Viimane uuendus: 23:34.
Uudiste reiting uuendatud: 23:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)