13. veebruaril anti Vabal Laval pidulikult üle Kultuurkapitali 2021. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. Preemiate üleandmist sai otse vaadata kultuur.err.ee portaalis. Preemiapäeva õhtul kutsume kõiki kell 18.45-20.00 vaatama ETV erisaadet „Kultuurkapitali aastapreemiad 2021“, mis tutvustab elutöö- ja peapreemia laureaate, avades Eesti kultuurielu säravamate inimeste mõttemaailma ja tegude tagamaid. „Tore, e Vaata lähemalt ›
0
Reede õhtul Eesti teaduste akadeemias toimunud konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaalis selgusid viis parimat.Konkursi laureaadid on: Karin Bachmann (Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuur ja linnaplaneerimine) – „Rikas linn, vaene linn“ Robert Krautmann (Tallinna Tehnikaülikool, materjalitehnoloogia) – „Päikeseelement värkvõrguseadmete toiteallikaks“ Leenu Reinsalu (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, geenitehnoloogia) – „Kust kasvaja endale energiat saab?“ Jasper Ristkok (Tartu Ülikool, füüsika) – „Uus Vaata lähemalt ›
0
Valentinipäeva eel vahetasime Veronika Kivisillaga mõtteid tema värske proosaluulekogu „Helsingi helistikud“ üle, mille keskmes on armastus selle erinevates väljendumisvormides. Vestlus kulges meili teel rahulikus tempos, küsimustele vastas autor siin- ja ka sealpool Soome lahte. Vaata lähemalt ›
97
Mida kaugemale areneb mõttevahetus tähtajatu ehk igavese rahu võimalikkusest kahel pool igipõlist Euroopat jaotavat ida-lääne piirijoont, seda selgemalt joonistub välja ka lavastaja loominguline mõte, samuti paljude osalejate rollijaotus ja ülesanded etenduses, mille viimane, otsi kokku sõlmiv vaatus juba käib. Aplaus ja lilled hiljemalt mais, mis on viimane üleilmse aktiivpoliitika kuu enne vaiksemat suveperioodi. Näiliselt tiirleb […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti puhkesid kired Eesti muusikaauhindade gala ümber. Teine Eesti muusikatööstuse oh kui glamuurne suurüritus on „Eesti laul“, millest on nüüd Tomi Rahula juhtimisel saanud vaat et pool aastat kestev meediatüütus. Kolm aastat olen mõelnud, et lasen Rahulal rahulikult atra seada ja pakkunud talle Sirbi autori kaudu võimalust ka oma seisukohti selgitada (ta keeldus). Mõned aspektid […] Vaata lähemalt ›
83
Teaduslikult settinud teadmised jõuavad poliitikatesse mõningase ajalõtkuga. Mõnel suurel ja pakilisel teadmisel – näiteks kliimamuutusel – on võtnud aastakümneid, enne kui see jõulise vastutegevuse voolus mingilgi moel poliitilisesse agendasse jõuab, sageli siis ka mõnevõrra vildakalt, püüdes laveerida teaduslikult tõendatud vajaduse ja majanduslike huvide vahel. Väiksemat laadi uutel teadmistel, näiteks kuidas üks või teine tegevus või […] Vaata lähemalt ›
0
Infotehnoloogia (IT) eriala kui Tartu ülikooli hinnatumaid oli alles hiljuti ajakirjanduses esil, kuna vähendati vastuvõetavate tudengite arvu. Selge on, et IT-erialade õpetamist takistab õppejõudude nappus, mille üks põhjus on nende madal ja ebastabiilne palk. Mis saab IT-haridusest, mida võib pidada üheks Eesti tähtsamaks majanduskasvu teguriks? Samuti nõuavad ülikoolide rektorid tegevustoetuse 15%-list tõusu, ähvardades vastasel juhul […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmises artiklis1 tuli nentida, et see „mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii“. Aga enne Eesti tulevikuenergeetika visiooni visandamist tuleks lugejale tutvustada energiakaubanduse peamisi mängureegleid ehk elektriturgu. Elektrienergia on kaup. Kaup, mida on tarvis toota. Ja toota puhtalt. Seejärel tuleb toodetud elekter kusagilt kaugel asuvast jaamast mööda kaablite kiirteed kohalikku alajaama tuua […] Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Liidu plaan „Fit for 55“1 määratleb käesoleva seisuga ka Eesti energeetika ja kütuste tuleviku. Plaan sisaldab kokku nelja põhilist meedet. • Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine – võrreldes 2005. aastaga peaks üldine heide vähenema 2030. aastaks 61%. • Taastuvenergia kasutuse suurendamine – 2030. aastaks peaks taastuvate energiaallikate osakaal suurenema kogu energiaallikate jaotuses vähemalt 40%-le. • Energiatõhususe […] Vaata lähemalt ›
0
Aasta esimene kuu võlgneb teatavasti nimetuse rooma jumalale Janusele, keda kujutati tavaliselt kahe peaga, millest üks vaatab minevikku, teine tulevikku. Üht ei saa olla teiseta: Janus on ülemineku, alguse ja lõpu, avanevate ning sulguvate uste sümbol. Kahesuunalisust peegeldav jaanuari kontserdielu ühildus nimetuse tähendusega rõõmustavalt kenasti: tunnustavaid, mälestuslikke ja kohati nostalgilisi tagasivaateid tasakaalustas paljulubav pilguheit olevale […] Vaata lähemalt ›
0
Maarin Ektermann ja Airi Triisberg on teinud suure ja igati kiiduväärt töö (vt Sirp 14. I): nad mitte ainult ei ole kunstnike ja ka teiste kunstitöötajate õiglase tasustamise teemat kuumana hoidnud, vaid on töötanud välja selged ja ka vettpidavad mõõdikud, mille järgi õiglast tasu maksta. See pole vaid kahe idealisti unistus, sest eelnenud aruteludesse kaasati […] Vaata lähemalt ›
36
Peter Frankopani 2015. aastal ilmunud „Siiditeed. Maailma uus ajalugu“ osutus ootamatult tõeliseks šedöövriks ja nii ta kirjutas sellele 2018. aastal järje. Tema meelest on ajaloolaste ja oma kaasaja vaatlejate suurimaks ülesandeks püüd näha tervikpilti: „Mõistmine, kuidas ülemaailmse geopoliitilise mosaiigi tükid omavahel kokku käivad, aitab paremini selgitada nii maailma ähvardavaid nõrkusi ja ohte, kui leida koostöövõimalusi, […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli Aasia keskuse analüütiku ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõu Urmas Hõbepapli uurimisteemade hulka kuuluvad ajaloo- ja identiteedipoliitika, ida ja lääne kultuuri kokkupuuted ning Hiina Rahvavabariigi ühiskond ja poliitika – teemad, mis ongi alljärgnevas jutuks. Mis mulje on Peter Frankopani Siiditeede raamatud sulle jätnud? Ajaloofookusega „Siiditeede“ üldistused on huvitavad. Küllap on Frankopanil õigus ajaloolasena […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu tavaliselt, läks mul kaamose ajal rütm sassi: magan kogu päeva, virgun alles 16 paiku ja olen siis järgmise hommikuni ärkvel. Loll tsükkel, mis võtab võimust salalikult ning end sellest välja kangutada on ääretult vaevarikas. Hetk pärast südaööd värskendan telefonis infot, et näha, mitu minutit hiljem päike täna loojub. See pakub suurt lohutust. Päev on […] Vaata lähemalt ›
44
Oleme põhja minemas – meeleolu reibas. Juri Lotman (14. VI 1993) Küsimus vastandlike äärmuste, vaimuelu õitsengu ja barbaarsuse kooseksistentsi võimalikkusest kuulub suurimate kultuurilooliste mõistatuste hulka ja ootuspäraselt on see saanud hulgaliselt lahendusi. Juri Lotman puudutab probleemi korduvalt, iseäranis essees „Nõiajaht. Hirmu semiootika“. Juba selle algusosas osutatakse Jean Delumeau raamatule „Hirm õhtumaadel XIV–XVIII sajandini“: „Uuemad uurijad […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Põlvkond piiri taga“ (Cece Films, „Eesti lood“, Eesti 2022, 28 min), režissöör Terje Toomistu. Olgu kohe öeldud, et Terje Toomistu värske dokumentaalfilm „Põlvkond piiri taga“ on vajalik enesekaemus ühiskonna käekäigust uue kümnendi algusajal. Toomistu tegelased kraabivad pinnale väärtused ja mõttemustrid, mis kodumaal on juurdunud, aga ka need, millest on vajaka. See on enamat kui […] Vaata lähemalt ›
0
Intervjuus Tauno Vahterile avaldab uue dokumentaalfilmi „2 tundi õnneni“ režissöör ja stsenarist Moonika Siimets, mis suhe on tal Eesti-Soome rändega ja kuidas selleteemaline dokk teoks sai. Kui pika aja jooksul on filmi „2 tundi õnneni“ materjal kogutud? Seitse aastat tagasi pöördusid minu poole Tartu Ülikooli etnoloog Pihla Siim, antropoloog Keiu Telve ja Laura Assmuth Joensuu […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „2 tundi õnneni“ (Amrion, Eesti 2022, 72 min), režissöör-stsenarist Moonika Siimets, operaator Rein Kotov, produtsent Riina Sildos. Eestlaste töö- ja väljarändelaine Soome on kestnud umbes poolteist põlvkonda. Kui mõne aja eest käsitleti filmides (nt „Disko ja tuumasõda“1) ja kirjanduses („Stalini lehmad“, „Viru hotell ja tema aeg“2 jt) eestlaste ja soomlaste nõukogudeaegseid suhteid, siis nüüd on […] Vaata lähemalt ›
0
Mida oodata ühelt luulekogult, mille pealkiri lubab linnaluulet? Linnapilte muidugi! Halle toone, asfalti, päikeses veiklevaid klaashooneid, sekka vanalinnatänavate tolmuseid krohvipragusid … Midagi sellist Veronika Kivisilla uuest luulekogust ei leia. Vähemalt mitte otsesõnu. Kes Kivisilla loomingut varem on lugenud, teab, et seal sõidetakse sageli bussi, rongi ja rattaga, vaadeldakse inimesi ja teekondi. Linnaelanikule on ju paratamatu, et […] Vaata lähemalt ›
0
Endla teatri „Ma teenindasin Inglise kuningat“, autor Bohumil Hrabal, tõlkija Küllike Tohver, dramatiseerija Andra Teede, lavastaja Laura Jaanhold, kunstnik Illimar Vihmar, valguskunstnik Ivar Piterskihh, helilooja ja muusikaline kujundaja Feliks Kütt, videokunstnik Mikk-Mait Kivi, liikumisjuht Rauno Zubko, lavavõitluse seadja Jaanika Tammaru. Mängivad Sten Karpov, Liis Karpov, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Meelis Rämmeld, Sander Rebane, Tambet […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 00:41
Viimane uuendus: 00:22.
Uudiste reiting uuendatud: 00:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)