Laual lebavad raamatud – mis jääks paradiisist puudu? Juri Lotman (5. IV 1945) Tänukiri käes ja bojaarlikult lopsakad vuntsid harali, pöördus ta tagasi presiidiumilaua juurest, liikudes energilisel ja enesekindlal kõnnakul, et seejärel, nüüd juba aeglaselt ja ettevaatlikult, jõuda tagasi oma kohale, kus ta paari tunni vältel oli istunud. Ruuminappus valitses kõikjal: Juri Lotmani tool asus […] Vaata lähemalt ›
6
„Kehakultuur pole enam üksikute fanaatiliste inimgruppide harrastada, ei, ta on endale võitmas sama tähtsat seisukohta kui näiteks usk või rahvamajandus. Sport on riiklikus elus saanud tähtsaks teguriks,” kirjutas ajakirjanik Edgar Sein Eesti Spordilehes 22. mail 1935. aastal. 1930. aastate teise poole spordiliikumise hoogsa tõusuga kaasnesid mitmete tollaste autorite huvitavad, emotsionaalsed ja värvikad mõtteavaldused. Aeg oli […] Vaata lähemalt ›
0
„Küll sa oled kõhnake,“ sõnas Kuumees. „Kas sa tahaksid midagi süüa?“ „Jaa!“ vastas tiiger. „Mulle maitseksid sõnad.“1 Filoloog armastab sõnu (kr phileō + logos, ’armastan’ + ’sõna’), sõna-sõnalt. Olen filoloog ja täpselt nagu tiiger tuntud lasteraamatus, saan ma sõnadest söönuks ja joonuks, vahel ka joobnuks. Mulle meeldib neist mõelda, neid lahata, nende maitsenüansse tunda. Mõned […] Vaata lähemalt ›
320
2021. aasta mais avati Viljandi vallas väikeses Pärsti mõisas rekonstrueeritud lasteaed 18 lapsele. Kahtlemata on see muinasjutuline paik eelmise aasta üks silmapaistvamaid sisearhitektuurilahendusi. Seda tõendab ka muinsuskaitseameti tunnustus novembris aasta teona ning 1. veebruaril välja kuulutatud sisearhitektide liidu aastapreemia. 1872. aastal valminud puidust historitsistlikus mõisahoones paikneva lasteaia renoveeritud ruumid panevad silmad särama suurel ja väikesel, […] Vaata lähemalt ›
108
Eelmise aasta arhitektuurimaailma parimate teoste eest premeeriti tegijaid 1. veebruaril Vanasadama kruiisiterminali uues hoones. Arhitektuurivaldkonna olulisimal sündmusel jagasid tunnustust maastikuarhitektide liit, arhitektide liit, sisearhitektide liit ning kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital. Lisaks kuulutati välja arhitektuuriajakirja Maja ja kultuurilehe Sirp ruumipublikatsiooni auhinna laureaadid. Kruiisiterminal, kus preemiad välja jagati, on ühtlasi üks eelmise aasta õnnestunuim arhitektuuri Vaata lähemalt ›
0
Oxfordi ajaloolase, Horvaatia aadlisuguvõsast pärit Peter Frankopani 2015. aastal ilmunud „Siiditeed. Maailma uus ajalugu“ on ambitsioonikas raamat, mis sirutub üle sajandite, mandrite ja kultuuride. Tegemist on ääretult põhjaliku monograafiaga – autor on lugenud allikmaterjale 22 keeles.1 Erinevalt enamikust teistest keskendub ta Euraasiat lõunas ümbritsevale vööle, millele saksa geograaf Ferdinand von Richthofen andis XIX sajandi lõpul […] Vaata lähemalt ›
9
Tallinna Linnateatri „Põhjas“, autor Maksim Gorki, tõlkija Ernst Raudsepp, lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Martin Mikson, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskujundaja Emil Kallas. Mängivad Rain Simmul, Külli Teetamm, Liis Remmel, Maiken Pius, Andres Raag, Kristjan Üksküla, Andero Ermel, Evelin Võigemast, Hele Kõrve, Epp Eespäev, Allan Noormets, Mart Toome, Uku Uusberg, Alo Kõrve, Argo Aadli, Indrek Sammul, Märt […] Vaata lähemalt ›
0
Ooper „Võluflööt“ 28. I (esietendus) ja 30. I rahvusooperis Estonia. Helilooja Wolfgang Amadeus Mozart, libretist Emanuel Schikaneder. Lavastaja Vilppu Kiljunen (Soome), kunstnik Kimmo Viskari (Soome), valguskunstnik Anton Kulagin ja muusikajuht Arvo Volmer, dirigendid Vello Pähn, Kaspar Mänd ja Jaan Ots. Osades Elena Bražnik, Johanna Lehesvuori või Kadri Nirgi (Pamina), Heldur Harry Põlda või Mehis Tiits (Tamino), Elina […] Vaata lähemalt ›
232
Käisin Tõnis Vindi sümboolikaloenguid kuulamas 1998. ja 1999. aastal koos ühe kunstiakadeemia õpperühmaga. Vint pidas neid oma muljetavaldavas kodus, mille väga eriline mustjas-kuldne õhkkond ümmarguste lampide ja tornikujuliste riiulitega mõjus nii, nagu oleksin sisenenud templisse. Eesti-aegne korter suure ateljeeakna ja raamatutega, mida asetati hämaras toas põrandal istuvate õpilaste ette valgussõõri, hiljem ka kohale toodud kohvitassid […] Vaata lähemalt ›
162
Dokumentaalfilm „Räägi ära“ (Eesti-Suurbritannia-Prantsusmaa-USA-Kanada-Saksamaa-Kolumbia-Brasiilia-Argentina-Kosovo-Jordaania-Peruu-Türgi-Hiina 2020, 73 min), režissöörid Marta Pulk, Rodrigo Baptista, Augustin Barrutia, Sebastian López Borda, Rupert Clague, João Carlos Couto, Tom Hamburger, Quentin Lazzarotto, César Málaga, Tanya Marar, Ashley Mosher, Sonja Ortiz, Brett Pedersen, Fermín Pedros, Pablo Radice, Norika Sefa, Gerónimo Tanoira, Natalia Trzcina, Lucía Valdemoros, Shen Wei, Kevin Zayat, operaatori Vaata lähemalt ›
3
„Ma lähen linna“ tundub olevat eestlaste hulgas päris tavaline ütlus. Ja enamasti nii ütleja kui ka kuulaja saavad aru, kas jutt käib Võrust, Tartust, Tallinnast … või ükskõik millisest Eesti 47 linnast. Või siis ollakse äärelinnas või elamurajoonis, aga kavatsetakse minna kesklinna. Mina olen nii öeldes tihti just Antslat mõelnud. Jah, Antsla on pisike, ma imestan isegi, […] Vaata lähemalt ›
7
Eelmise aasta oktoobris teatas Facebook, et ettevõtte nimi on sealtpeale Meta ning asutakse üles ehitama metaversumit ehk metamaailma. Missugune see tegelikult välja nägema hakkab, ei tea keegi, kuid Facebooki teavitust saatis veidi kõhedust tekitav video, kuidas tulevikus saab koosolekutel osaleda avatarina. Metaversumit asuti kohe internetis naeruvääristama, sest see video näeb välja nagu ulmesarja „Tume peegeldus“ […] Vaata lähemalt ›
0
Pärnu nüüdismuusika päevad 22. – 30. I veebis. Äsja lõppesid järjekordsed Eesti Arnold Schönbergi ühingu korraldatavad Pärnu nüüdismuusika päevad (PNP), mis on järjepidevalt toimunud juba üle 30 aasta. Seekord oli tähelepanu all mikrotonaalsus ja kitsamalt 22-edo skaala (helirida, mille aluseks on 22 võrdseks intervalliks jagatud oktav). Konverents-festivalil osales rahvusvaheline seltskond mikrotonaalse muusika uurijaid, heliloojaid ja […] Vaata lähemalt ›
51
Eesti Draamateatri „Samad sõnad, teine viis“, autor Piret Jaaks, lavastaja Mari-Liis Lill, kunstnik Emer Värk, valguskujundaja Priidu Adlas, helilooja Marten Kuningas. Mängivad Teele Pärn, Britta Soll ja Mari-Liis Lill. Esietendus 20. XI 2021 väikeses saalis. Mari-Liis Lille feministliku dokumentaallavastuse „Samad sõnad, teine viis“ senise tagasiside põhjal – pean silmas nii ilmunud kriitikat kui ka vestlusi […] Vaata lähemalt ›
0
Viimastel aastatel on Youtube’is hakanud levima selline nähtus nagu ASMR (autonoomne sensoorne meridiaanreageering), mida mõned nimetavad ka kunstiks. ASMRi sisu seisneb enam-vähem selles, et keegi sosistab mikrofoni või teeb muid imelikke hääli, matsutab, puhub, musitab õhku ja kasutab muid käepäraseid võimalusi, et kuulaja (ja kuulajaskond on üllatavalt suur) tunneks lõdvestust, et tal jookseksid judinad üle selja ja – mis veelgi parem –, et kuulaja seda videot vaadates sõna otseses mõttes... Vaata lähemalt ›
2
Teadusfotode konkursi korraldas Wikimedia Eesti ja see on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest. Aasta teadusfotograafiks Tartu ülikooli geoloogia nooremteadur Peeter Paaver. Parim foto üldkategoorias Peeter Paaver „Inimesed teaduses“ võitja Peeter Paaver Välitööd Estonia maa-aluses põlevkivikarjääris, põlevkivi kihtide läbilõike varieeruva mineraloogilise ja keemilise koostise ning struktuuri määramiseks Mikroskoobipiltide võitja Olavi Kurina Looduspiltide kategooria võitja Viktor Palm Võitnud […] Vaata lähemalt ›
0
Olen ühe teadusseltsi presiidiumis ja seal meie president räägib ikka, et raha on ju maailmas olemas, tuleb lihtsalt osata õige koht üles leida ja sealt küsida. Sest nagu teaduslikud ühingud ja seltsid ikka, kipub ka meie oma pidevas rahahädas olema. Ja mitte ainult teaduslikud ühingud, vaid teadus ja teadlased üleüldse. Vist … Igatahes juhtus nii, […] Vaata lähemalt ›
105
Oletame, et on mingi sein. Siinpool seina on see, mille kohta iga päev sada korda öeldakse „kultuuriruum“. Kord öeldakse seda asjalikult, analüüsivalt, kord jällegi õhkavalt ja paatosega. See sõna on nii ära trööbatud, et mõnikord tundub kultuuriruum täitsa tühi. Kuigi ei saa olla, see on ju see ruum, kus luuletatakse ja maalitakse. Sellega on nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta esimese taotlusvooru rahataotlusi saab esitada kuni 21. veebruarini. Näitekunsti sihtkapitali rahajaotamise korras on tehtud mitmeid muudatusi. Millised muudatused puudutavad näitekunsti sihtkapitali jaotatavat raha? Näitekunsti sihtkapitali nõukogu liikmed on olnud kaua mures, et vabakutselistel loovisikutel puuduvad sotsiaalsed garantiid. Muidugi on see üldine häda ja kummitab teisigi kultuurivaldkondi. Näitekunsti sihtkapital on seni toetanud […] Vaata lähemalt ›
63
Innovatsiooni peetakse edasiviivaks jõuks ning selle abil loodetakse lahendada paljusid arenguprobleeme. Innovatsioon on edasiviiv nähtus. Seepärast on õigustatud küsimus, kuidas uuendustegevust ettevõtetes tõhustada, s.t paremaks teha. Ühe moodusena rakendavad ettevõtted üheaegselt mitut innovatsioonitüüpi, sealhulgas tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi uuendusi. Ehkki see on endastmõistetav, on uuendusviiside edukas koos rakendamine valdavale osale ettevõtetest raske. Nii praktikud kui ka […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 18:30
Viimane uuendus: 18:28.
Uudiste reiting uuendatud: 18:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)