Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Eva Elise Olli ja Ingmar Roometsa ühisnäitus „Vari”. Ingmar Roomets ja Eva Elise Oll on noored kunstnikud, keda sageli seostatakse Saksa ekspressionistide ja art brut-ga. Nende teosed satuvad kureeritud ühisnäitustel sageli lähestikku ja toimivad orgaaniliselt, justkui üksteist dialoogis täiendades. Selles valguses intrigeeris kunstnikke mõte kõrvutada oma […] Vaata lähemalt ›
0
Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Maarja Nurga isikunäitus „Ajutised konstruktsioonid“. See näitus on ajutistest, kipakatest, lössi vajunud konstruktsioonidest ning põgenemis- ja päästeplaanidest. Flucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan,Flucht- und Rettungsdplan, Flchut- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan, Flucht- und Rettungsplan, Flucht-und Rettungsplan, gFlucht- und Rettungsplan, Flucht- und […] Vaata lähemalt ›
0
01.04–03.05.2022 Reedel, 1. aprillil kell 18:00 avaneb A-Galerii SEIFis Kadi Kübarsepa õrnadesse joontesse kätketud tugevust kajastav näitus RASKUS. Näitus püsib avatuna 3. maini. Kadi Kübarsepa järjekorras neljandal A-Galerii seifinäitusel on mängulised hõbedast ehted ja skulptuurid. Neis ehetes peituv raskus ei ole seotud mitte materjali omadustega, vaid teekonnaga, mis on kulunud nende eheteni jõudmiseks. Puhta hõbeda […] Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud Sofi Aršase isikunäitusele „Läbivaatus“ Vabaduse galeriis alates laupäevast, 26. märtsist. Näitus on avatud 20. aprillini. Video autor on Merle Kannus, helitaust Villu Veskilt ja graafiline disain Kati Kerstnalt. Sofi Aršas on klaasikunstnik: ta omandas kõrgema kunstihariduse Eesti kunstiakadeemias (siis Tallinna kunstiülikool) ja lõpetas selle 1992. aastal klaasikunsti erialal, magistriõpingud läbis aga Tallinna ülikoolis […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Noorsooteatri 70. aastapäeval on põhjust rääkida teatri kunstilise juhi Mirko Rajasega. Tema koduteatri tegemistest, seda muidugi ka, ent eelkõige sellest, milline potentsiaal peitub teatritegemises noortele. Vahel ongi teater ainus koht, kus noor kuuleb, et ta on päriselt oluline. Vaata lähemalt ›
32
Üks põline sõjakurjategija avaldas mõne aasta eest palju tsiteeritud mõtte: Venemaa on võimeline hävitama maailma, kui keegi tahab hävitada Venemaa, sest maailmal ei olevat ilma Venemaata mingit mõtet. Põline roimar seetõttu, et sõjakuritegusid on Venemaa president toime pannud kogu oma tegevusaja vältel teisest Tšetšeenia sõjast alates. Aga nagu Moskva mõtetega alati on, selgub tõde, kui […] Vaata lähemalt ›
189
Sõja puhkedes on ka Eesti kinod otsinud võimalusi anda oma panus Ukraina või siia jõudnud sõjapõgenike toetuseks, kes rohkem, kes vähem. Kiiresti on appi tõtanud Sõpruse kino, kes korraldab ukraina lastele kinohommikuid. Esimesel nädalal näidatakse 18. – 20. märtsi hommikul kolme pikka Lotte-filmi ja avanädalavahetusel oli külastajaid kokku olnud umbes 550 inimest. Huvitaval kombel leiti […] Vaata lähemalt ›
0
Nõukogude ajal oli kättesaadava ilu ja armastuse etalon Bahtšisarai Pisarate purskkaev. Selle olla teha lasknud khaan oma ühe noorelt surnud naise mälestuseks. Veenire voolas mööda valgeid marmorkausikesi, kujustades vaatajale meelepäraselt kas leina ja seda, kuidas aeg haavad parandab, või siis seda, kuidas väikesed piisad kivisse augu õõnestavad. Menukaks on purskkaevu siiski teinud hoopis Aleksandr Puškini […] Vaata lähemalt ›
3
Selles, et maailm ei ole pärast Ukraina sõda enam endine, on veendunud kõik vaba maailma mõtlejad. Kuid milline ta siis on? Milline on Venemaa, milline on Ukraina, milline kogu maailm? Selle kohta võib teha vaid oletusi, kuid ennekõike sõltub vastus sõja tulemusest. Nüüdseks on selge, et Venemaa kiire sõjakäigu plaan ei täitunud ja ka edasine […] Vaata lähemalt ›
139
On üks tore rahvusvaheline ajakiri nimega Imeline Teadus, mille üks ülesandeid, nagu ma aru olen saanud, on ennustada tulevikku. Juhtusin sealt kunagi lugema, et varsti (vms sama ebamäärane ajamäärus) on inimese eeldatav eluiga 300–1000 aastat. Läks veel paar aastat ja tuli koroona. Mida see tegi inimese eeldatava elueaga, pole vist vaja lisada. Üks teine kord […] Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandi esimesed kümnendid on serveerinud paradoksi. Väga erineva ajalooga ühiskondi on tabanud ükssama häda: võimu võtab „alternatiivne parempoolsus“. Tavapärase parteiskaala paremasse äärmusse tekib poliitiline jõud, mis süsteemi kas deformeerib või ära lõhub. Enam kui kolmesajandise konstitutsioonilise traditsiooniga USA paistab nähtusele olevat sama vastuvõtlik kui vaevu kolm aastakümmet vaba Poola. Suurbritannia näib kannatavat (küll leebemalt) […] Vaata lähemalt ›
0
Ukraina sõda dokumenteeriv fotonäitus Okapi galeriis kuni 30. IV. Fotograafid Mikhail Palinchak, Yuriy Yurchenko, Serhiy Illyashenko, Volodymyr Petrov (kõik Kiiev), Pavlo Dorohoi (Harkiv), Slava Ratynski (Žõtomõr) ja Dmitri Kotjuh. Fotograafina jaotan sõjafotograafia suures plaanis kaheks. On professionaalne sõjafotograafia, mida esindab seltskond, kes tõttab sõjakeerisesse seepärast, et seda jäädvustada, ning on sõjafotograafia, mis on fotograafide argielu […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Ukraina meie südames“ 18. III Estonia kontserdisaalis. Oleksi Botvinov (klaver, Ukraina), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Natalia Ponomartšuk (Ukraina). Kavas Mõkola Lõssenko, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni muusika. ERSO kontsert „Ukraina meie südames“ on olnud sõjakoledustest räsitud Ukraina toetuseks meil korraldatud muusikaürituste reas kindlasti üks säravamaid ja publikurohkemaid. Kontserdi tulu annetati ukrainlannast dirigendi Natalia […] Vaata lähemalt ›
0
Hämamise ja soovmõtlemise aeg näib olevat ümber ka keeletandril ning on õige rääkida asjast ilustamata ja ausalt. Viimaste aastate Eesti keele-elu on kõige rohkem elavdanud eesti keele „vabastamise“ liikumine, mille esimeseks pääsukeseks oli Liina Lindströmi ja Peeter Pälli seisukohtadel põhinev artikkel „Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam“ (27. X 2020)1. Järgnenud on mitmed keeleüritused, […] Vaata lähemalt ›
31
Aastapäevakontsert „Üle-eestiline neidudekoor Leelo 25 + 1“ 18. III Kumu auditooriumis. Üle-eestiline neidudekoor Leelo, Leelo Vol. 2 ning rahvatantsuansambel Soveldaja. Dirigendid Külli Kiivet ja Toomas Voll, lavastaja ja koreograaf Elo Unt, kaastegevad Mikk Langeproon (akordion), Heili Kivi (kannel) ja Liine Palu (kannel). Kui naislauluselts ja muusikaõpetajate liit veerand sajandit tagasi suvepealinnas neidudekoori asutasid, ei osanud vist […] Vaata lähemalt ›
11
Sellest ajast, kui kronesteetiline potentsiaal lahustas liigina meie paradiislikult süütu olevikulisuse minevikku ja tulevikku, oleme vangistatud ajarändude keeristesse. Õhtul trammiga töölt koju sõites oleme samal ajal lõuna paiku kolleegiga peetud vaidluse juures, aurava toiduga köögilaua taga, kus istume poole tunni pärast, ja telefoni kerides voodis „armukesega“, keda me tõenäoliselt päriselt kunagi näha ei saa. Keel […] Vaata lähemalt ›
33
Rahvusraamatukogu 1982. aastal koostatud Juhan Smuuli kirjandusnimestik sisaldab rubriigis „Juhan Smuuli luule muusikas“ kokku 71 nimetust.1 See nimestik ei näi olevat täielik. Näiteks ei ole kirjandusnimestikku jõudnud 1981. aastal Veljo Tormise sulest pärinev meeskoorilaul „Viimane laev“, millest on olemas ka Tõnu Kõrvitsa ning itaalia päritolu dirigendi Edoardo Narbona töötlused. Eesti muusika infokeskuse andmebaas annab otsingusõnale […] Vaata lähemalt ›
0
FinEst Targa Linna Tippkeskus (FinEst Centre for Smart Cities) korraldas 27. I 2022 teist korda targa linna foorumi „Smart City Exchange Forum“,1 kus arutati elanike kaasamise olulisust targa linna arendamisel. Foorumi aruteludes keskenduti kolmele tähtsale teemale: targale valitsemisele, kaasavale linnaplaneerimisele ja digivahenditele ning linnade keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Kõigis nendes valdkondades on edu saladuseks elanike õigeaegne […] Vaata lähemalt ›
0
Ühel päeval istus linnavalitsuses ehituslubadega tegelev ametnik pahaaimamatult oma laua taga, kui sisse tuhises planeeringutega toimetav kolleeg ja küsis: „Aga kus puud on?!“. Äsja oli avatud järjekordne super- või hüpermarket, asfaldikõrbega ümbritsetud ostumeka, mille planeeringumenetluses murdis kolleeg arendajaga kõvasti piike, et parklasse saada mõnigi puu. Ehituslubadega tegelev ametnik oli samuti üllatunud, sest temagi oli ehitusloa […] Vaata lähemalt ›
0
Maximilian Nawrath on Leedsi ülikooli kestlikkuse uuringute instituudi doktorant. Ta analüüsib vaimse tervise ja linna rohealade seoseid ning on keskendunud madalama elatustasemega riikide kiiresti linnastuvatele piirkondadele. Nawrath on Saksamaal Göttingenis õppinud linnametsandust ja Berliini tehnikaülikoolis ökosüsteemide toimimist, Trondheimi ülikoolis linnaökoloogiat ning uurinud Kenti ülikoolis, kuidas elurikkus heaolu mõjutab. Veebruari lõpus küsis ta Eesti maaülikoolis antud […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Buduaar
|
0% |
Forte
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 10:45
Viimane uuendus: 10:44.
Uudiste reiting uuendatud: 10:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)