„Mu vend rääkis mulle kord, et tunneb narkootikumidest puudust, sest nad ei lasknud maailmal teda enam hõigata,“ märgib Jenny Offilli romaani „Ilm“ peategelane Lizzie üsna teose algul. Peaasjalikult tänapäeva maailma hüüete kuulatamise ja ülestäheldamisega autor tegelebki. Säutse või indekskaarte meenutavas vormis, mida Offill kasutas juba eelmises teoses „Oletuste osakond“ („Dept. of Speculation“, 2014), on argiepisoode […] Vaata lähemalt ›
24
Rein Kuresoo „Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed. Reisijutte Mustalt Mandrilt“ pälvis 2019. aasta kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiate jagamisel vabaauhinna. See on üks tosinast kirjanduse aastapreemiast, mida kultuurkapital jagab. Neid preemiaid on hakatud välja andma 1994. aastast ja kategooriate hulk on aastatega tasapisi suurenenud. Sealhulgas on 2005. aastast lisandunud seesama vabaauhind. Erilised suitsupääsukesed Kerisin vastaval kulka lehel1 kõik […] Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeval on võib-olla keeruline ette kujutada kõiki neid raskeid, et mitte öelda traagilisi sündmusi, mille keskel Ilse Lehiste end Teise maailmasõja lõpus ning pärast selle lõppu pidi avastama. Lehiste isa kuulus Eesti Vabariigi kõrgemate sõjaväelaste hulka. See tähendas, et Nõukogude vägede pealetungi edenedes 1944. aastal oli Eestist põgenemine ainus võimalus, mis pidi päästma perekonna, nagu me […] Vaata lähemalt ›
0
„Teater, mis avardab noorte vaimset ruumi“, intervjuu Eesti Noorsooteatri kunstilise juhi Mirko Rajasega Ülo Mattheus, „Maailm pärast … Ukraina sõda“ Erkki Luuk, „Pauk minevikust“ Elo Kiivet, „Pilvelossid ja ruumilõhkujad“ Jaan Ross Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast Juhan Smuuli luule kajastusi muusikas Mari Koik, „Keele-elu ja nõrgemate kaitse“ Intervjuu linnaökoloogi Maximilian Nawrathiga Lill Sarv, „Elanikud targa linna loomise juures“ Urmas Lüüs, „Olulised Vaata lähemalt ›
0
Alates 19. märtsist on Tartu Ülikooli muuseumis ja Tartu Jaani kirikus avatud näitus „Vaim“, mis on teine osa näitusetriloogias “Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim” ja mis mõtiskleb vaimu võimalike tähenduste üle. Näituse keskne teos on rahugeneraator. Näituse moto on „Pax in sancto present“ („Rahu pühas olevikus“). Seda sõnumit edastab samanimeline teos telegraafikoodina ehk morsetähestikus. […] Vaata lähemalt ›
0
aasta keeleteo konkursi peaauhinna pälvisid masintõlketehnoloogia arendamine ning Vikipeedia keeletoimetamistalgud ja vabatahtlik keeletoimetaja Kuriuss. Rahvas hääletas parimaks keeleteoks ALPA eestikeelsed digiõppemängud ja animeeritud rahvaluulevideod. Laureaadid kuulutati välja 16.03 Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimunud aktusel, auhinnad andis üle Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal. Ministritest koosnev žürii valis 32 kandidaadi seast välja kaks peaauhinna-väärilist keeletegu, mi Vaata lähemalt ›
0
Tartu Kunstoksjon toimub 25. märtsil kell 17.00 ja seda viib läbi Reigo Kuivjõgi. Oksjonil saab osaleda nii füüsiliselt kui suhtluskeskkonnas Zoom, telefoni teel või kirjaliku eelpakkumise kaudu. Oksjonile registreerumiseks tuleb saata kiri aadressile oksjon@kunstimaja.ee hiljemalt 24. märtsiks, kuigi tõsiseid huvilisi ukselt tagasi ei saadeta. Kirjas märkida kindlasti eelistatav osalemisviis. https://oksjon.kunstimaja.ee/tartu-kunstioksjoni-reeglid-ostjale/ Oksjonile valiti 50 teost. Osalevad […] Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 20. märtsil tähistatakse ülemaailmselt noore vaataja teatri päeva. Professionaalseid noorele vaatajale suunatud teatreid ja teatrispetsialiste ühendava organisatsiooni ASSITEJ president Sue Giles on läkitanud sel puhul tervituse. aasta noore vaataja teatri päeva sõnum: Ülemaailmne teatripäev on ASSITEJ tööaasta oluline tähtpäev ning ASSITEJ kutsub kõiki üles: mine lapsega täna teatrisse! Nii tuletame täiskasvanutele meelde nende kohustust […] Vaata lähemalt ›
0
Suurtel sõdadel on varanduslikku kihistumist tasandav tagajärg, on tõdenud Thomas Piketty. Loogiline, sest hävingus jäävad ilma need, kellel enne midagi oli, aga mitte need, kel ei olnud. Ajaloos on see käinud ennekõike sõja purustava jõu vahetute sündmuspaikade kohta, kus maatasa on tehtud linnad, tööstus ja taristu. Nüüdisaja üleilmses majanduses võivad vara kaotajad asuda üle ilma, kaugel sõjatandrist ja pommidest, sest teatavasti on maailma jõukaim miljard inimest otsustanud pidada sõda eeskätt... Vaata lähemalt ›
0
2017. aastal avastasid teadlased Eesti rannikult maailma vanima silma, mis pärineb 530 miljonit aastat vanalt trilobiidi fossiililt. Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass, kellest enamik kuulus põhjaelustiku hulka ja elas madalates rannikumere vetes. Nad tekkisid kambriumi ajastul ja surid lõplikult välja permi ajastu lõpus 250 miljonit aastat tagasi. See ürgolend vaatas tähelepanelikult enda ümber […] Vaata lähemalt ›
0
Muidugi oskavad. Me lihtsalt ei kohta neid kuigivõrd Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule kategooria aastaauhindade laureaatide seas. Austan žüriide otsuseid, sest sinna kuuluvad eksperdid on kogu aasta luulesaagi (loodetavasti) süvitsi läbi töötanud, seevastu ma ise saan jagada vaid usina lugeja pealiskaudseid muljeid. Ka minu muljet mööda on tänavuse laureaadi Hasso Krulli „Ava“ väga hea teos. […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu nii mõnegi teise, aga kaugeltki mitte iga kirjaniku puhul käib Mait Vaigu vibe tema teostest kaugel ees. Olgu selle põhjus tema kuulsus teistes valdkondades, raamatute tumedad kaaned või kirjaniku sünge pilk mõnel silmajäänud fotol – Vaigu raamatut ei valita lõõgastavaks puhkuseks ega unejutuks. Tema uusim, äsja Kultuurkapitali aastaauhinna pälvinud novellikogu „Simulatsioon“ näitab aga taas, et […] Vaata lähemalt ›
94
Aastaauhinna pälvinud kogus „Ava“ on Hasso Krullil luuletus, kus lausuja-tegelane kõnnib närviliselt läbi toa ja märkab arvutiekraanil teadet Jaan Kaplinski surmast. Ta on nimelt alati mõelnud, et „postkaplinskilik aeg on üks teine aeg“. Sellest tõukub luuletuse üks põhiküsimusi: kuidas see teistsuguste puude ja põõsastega, teistsuguste sääskede ja pilvedega teistsugune aeg ära tunda, kui lausuja ise […] Vaata lähemalt ›
12
„2021 oli teatris naiste aasta,“ ütleb Valle-Sten Maiste eelmist aastat kokkuvõtvas „Teatrivahi“ saates.1 Eero Epner kirjutab Sirbi „Uue teatri“ sarjas ilmunud artiklis „Noored naised“,2 et korraga on tekkinud Eesti teatrisse noorte naiste agentsus, seda eelkõige etenduskunstnike kaudu. Kaja Kann lisab: „see, et naised on laval, ongi enesestmõistetav, kuna statistikaameti andmetel moodustavad naised poole rahvastikust.“3 Olulised […] Vaata lähemalt ›
54
2015. aastal algatas ÜRO 11. veebruari tähistamise rahvusvahelise „Naised teaduses“ päevana (ingl International Day of Women and Girls in Science). Tänavu osutati Eestis sellele päevale teist korda. Ettevõtmise eesmärgiks on pöörata tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele akadeemilises elus ning naiste rollile teadusmaailmas, eriti loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, aga ka juhipositsioonilt. Positiivselt poolelt saab välja tuua, et Eestis […] Vaata lähemalt ›
11
Tallinna Kunstihoone rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus I preemia – „Anton“, Kuu arhitektide ja Pink sisearhitektide meeskond Kalle Komissarov, Tarmo Piirmets, Joel Kopli, Anni Leo ja Juhan Rohtla II preemia: „Performa“, Studio Arguse meeskond Margit Argus, Eliise Harjak ja Kadri Kerge III preemia – „Sõlm-punkt“, Vaikla Studio ning Studio 3 meeskond Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Andres Põime ja […] Vaata lähemalt ›
11
Soomes on laias laastus igal inimesel koht varjendis. Kodanikud teavad, milline signaal sedastab, et tuleb evakueeruda ning kuhu minna. Eestis nii ei ole. 1990. aastatel lakkas meie tsiviilkaitsesüsteem olemast. Jah, meil on kaitseliit, professionaalsed ja vabatahtlikud päästjad, esmaabiteadmisi ning muud vajalikku saab omandada näiteks päästenoorena, riigikaitse on nii mõnegi kooli programmis valikainena. Siiski pole enamikul […] Vaata lähemalt ›
15
XV lühivormide festival „Made in Estonia maraton“ 11. III Kanuti gildi saalis. Projektijuhid Heneliis Notton ja Kristiina Tang; tehniline meeskond Henry Kasch, Kristiina Tang, Mikk-Mait Kivi, Aleksandr Mirson ja Ken-Eerik Kannike; lavakujundus Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liisamari Viik ja Linda Mai Kari. Performance (siinkohal) kui lühivorm on oma avaruse kaudu olnud kõigist kunstimeediumeist ühiskonnas toimuva […] Vaata lähemalt ›
3
Möödunud aasta oli lasteraamatuillustratsiooni vallas rikkalik. Meil on erilise käekirjaga illustraatoreid, kel on oskus luua põnevaid karaktereid ning tuua lugudest esile üllatavaid seiku. Jätkub julgust katsetada tehnikatega ning kunstilise meisterlikkuse tase on kõrge. Tähelepanuväärne on ka see, et tänavuse rahvusvahelise Bologna lasteraamatumessi illustratsiooninäituse finalistide sekka jõudis koguni kolm siinset kunstnikku – Pamela Samel, Lucija Mrzljak ning […] Vaata lähemalt ›
50
Karolin Poska on etenduskunstnik ja koreograaf. Tema seni viimane lavastus „Sinu nirvaanale“ esietendus 2020. aastal Kanuti gildi saalis, sel kevadel astub ta üles Bernis „auawirlebeni“ festivalil. Milline on olnud sinu teekond etenduskunstide juurde? Ise pean ennast mitte niivõrd etendus-, vaid tantsukunstnikuks. Kõik algas sellest, et mu vanemad õed mängisid klaveril klassikalist muusikat ja mina tantsisin […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Forte
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 12:21
Viimane uuendus: 12:16.
Uudiste reiting uuendatud: 12:17.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)