* Lootust veel on. On mõned tuttavad (rääkimata siis sõpradest), kes käivad mind unenägudes kummitamas. Eriti üks varalahkunud poiss, kes ilmub mu ette enamasti mõnes ruraalses miljöös, heinakuhjade vahel, tuhkunud ilmega mustmullal või valgel tolmusel teel viljaväljade keskel. Kuni ühe hiljutise unenäoni on ta suhtunud musse halvustavalt, süüdistavalt. Või pole isegi otseselt mind milleski süüdistanud, […] Vaata lähemalt ›
108
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2021. aasta loomingu eest. Proosa Mait Vaik, „Simulatsioon“ Luule Hasso Krull, „Ava“ Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde) Alari Allik – Sei Shōnagon, „Padjamärkmed“ (klassikalisest jaapani keelest) Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde) Anja Salokannel – Jaan Kaplinski, „Ilta tuo takaisin kaiken“ (valikkogu „Õhtu toob tagasi kõik“ tõlge […] Vaata lähemalt ›
0
Gorki mälestustes on säärane lõik: „[Ü]kskord meie ebakultuursusest kõneledes kaebas A. P. Tšehhov [—] Šestovi kohta: „Ütleb, et ei saa elada, kui vaatab hirmsaid viirastusi; aga kust tema teab, kas saab või ei saa? Kui ta teaks, oleks viirastusi näinud, siis ta ei kirjutaks tühja, vaid tegeleks tõsise asjaga, millega Buddha kogu elu aja tegeles.“ […] Vaata lähemalt ›
0
Viimastel aastatel on kirjastus Ilmamaa andnud „Avatud Eesti raamatu“ sarjas välja mitu vene religioonifiosoofia klassikut: Nikolai Berdjajev, Semjon Frank ja Lev Šestov. Arvustades Šestovi esimest eestikeelset tõlget „Hiiobi vaekaussidel“ ja lähtudes Šestovi kogu loomingut läbivast ratsionaalse mõistuse ja usu, Ateena ja Jeruusalemma vastandusest, arvas Märt Väljataga (PM 17. IV 2020), et kui Šestovi sõnum oli […] Vaata lähemalt ›
18
Kui ateenlased 416. aastal eKr Melose saart ründasid, ei ilustanud nad oma kavatsusi: me ründame teid, sest oleme teist palju tugevamad; peame oma vaenlastele ja alistatutele näima tugevad; enese turvalisuseks peame teid vallutama, sest lähedase saare elanikena võite kujutada meile ohtu. Ateenlaste pakutud täielikku kapituleerumist meloslased vastu ei võtnud ja nad hävitati järgnenud sõjas. Kui […] Vaata lähemalt ›
0
Adrià Carbonell on arhitekt, urbanist ja õppejõud Rootsi kuninglikus tehnoloogiainstituudis. Ta on andnud loenguid katoliiklikus Leuveni ülikoolis, Tallinna tehnikaülikoolis, Umeå ja Sharjah’ Ameerika ülikoolis. Carbonell on uurimisrühma Aside kaasasutaja ning kirjutab arhitektuuri, poliitika ja keskkonna kokkupuutepunktidest. Ta on raamatu „Armastus taristu vastu: hoolimine arhitektuuri tugisüsteemidest“ („Infrastructural Love: Caring for Our Architectural Support Systems“, Birkhäuser 2022) kaastoimetaja Vaata lähemalt ›
0
Uudisloomingu kontsert 12. III EMTA suures saalis. Keelpilliansambel Revelia: Sergio Llorente Gutierrez, Elle Isabel Lindpere, Alejandro Boix Serrano, Alexander Gonzáles Pavlova, Melissa Carita Ots ja Helina Sommer (viiulid), Hilla Helmi Sofia Lappanen ja Teele-Liis Tiidor (vioolad), Adla Cameselle Barbosa ja Niklas Schröder (tšellod), Tuomas Aapeli Haapalainen (kontrabass), dirigent Eladio Aguilar. Kavas esiettekanded: Lucas van Vlierberghe, […] Vaata lähemalt ›
0
„Tuja“ ehk „Tudengijazzi“ (8. – 12. III) Tallinna kontserdid 11. III klubis Philly Joe’s ja 12. III Fotografiskas. Tallinna riikliku konservatooriumi tudengid ütlesid 1982. aastal „saagu jazzifestival!“ ja jazzifestival sai, olgugi pärast mõningast ajastuomaselt bürokraatlikku asjaajamist.1 Seepärast ehib tänavust „Tudengijazzi“ ümmargune arv 40. Mõnda ajaloost Festivali veebisaidi ajaloorubriigis sedastatakse, et „Tudengijazz“ on Eestile märgilise tähtsusega, […] Vaata lähemalt ›
0
„Inimhing vajab ilmselgeid sfääre, kus ta saaks olla omaette ja kuhu teise pilk ei ulatu. Talle on omane läbitungimatus. Totaalne väljavalgustamine kõrvetab ta ära ja kutsub esile hingelise läbipõlemise. Läbipaistev on ainult masin,“ kirjutab Byung-Chul Han Hasso Krulli tõlkes. Platonist alates kistakse meid valgusesse, ära koobaste tarkusest, eemale-eemale. Goethe nõutab keha ära andes valgust, linnapea […] Vaata lähemalt ›
0
Kondase Keskuses avatakse laupäeval, 19. märtsil 2022 kell 14.00 Soome kunstniku Olavi Fellmani isikunäitus „PÄÄSTA KLIIMA – GRAAFILISED ARVAMUSED“. Olavi Fellman (s. 1956) on sotsiaalse närviga kunstnik, kes nii eraelus kui ka kunstis võitleb ägedalt kliima ja maailma rahu, tsivilisatsiooni kestvuse ja tulevaste põlvede pärandi eest. Fellmani graafikale on omane kriitiline huumor ja iroonia. Teostel […] Vaata lähemalt ›
0
Kinoteegis algab eriprogramm “Oscarite ootused ja muutused”, mis toob vaatajateni seekord filmiauhindade valikusse pääsenud filmid väljastpoolt Hollywoodi Filmifestivalid kogu maailmas otsivad värskeid talente ja uusi ideid, kuidas maailmas toimuvat lugude kaudu publikuni tuua. Filmipreemiad ja Oscarid omakorda valgustavad sellest välja need filmid, mis filmitööstuse hinnangul on aasta kõige olulisemad ja kaalukamad. Tavapäraselt on Ameerika Filmiakadeemia […] Vaata lähemalt ›
0
Karin Paulus, „Varju jäänud varjendid“ Paul Aguraiuja, „Kunstihoone arhitektuurivõistlus“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad Anneliis Lepp lasteraamatuillustratsioonidest Joosep Susi, „Suitsu nurk XIV. Hasso Krulli „millal emme koju tuleb““ Hedi-Liis Toome, „Naise koht on ... laval. Ja lava taga“ Ester Oras, Maaja Vadi, „Naine akadeemilises maailmas“ Marten Laur, „Konfliktidel põhinevad poliitilised ideoloogiad“ Eevi Siibak, „Kaunid ja kummalised orhideed“ Tõnis Vilu, „ Vaata lähemalt ›
0
Tallinna vanalinnas tegutseva tarbekunstigalerii „Kunstiaken“ graafikaaknal on väljas graafik Ines Erlemanni näitus „8. märts“. Üks töödest – „Ilu kaitstes“ valmis Ukrainale mõeldes – lillesibulat tuleb kaitsta külmade eest, et koos päikesega kasvaks ilus õis. Võrust pärit Ines Erlemann lõpetas 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemias graafika erialal. Viimasel ajal töötab ta enamasti suuremõõtmelises kuivnõelatehnikas, lisades juurde erinevaid […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate laureaadid on Krista Leesi, Ingrid Helena Pajo ja näitus „Genius Loci II. Legend 1781“. 7. märtsil 2022 kogunes loomevaldkondade esindajatest koosnev žürii, et valida Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate laureaadid. Tunnustusi jagati kolmes kategoorias – Aasta Tekstiilikunstnik, Aasta Noor Tekstiilikunstnik ja Aasta Tegu. Aastapreemiate laureaatide loomingu väljapanek toimub aasta lõpus Tartus galeriis Pallas […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta kunstikriitiku stipendiumi laureaat on Aleksander Metsamärt, kelle plaan on avaldada aasta jooksul üks kunstiarvustus nädalas. Stipendiumi annavad välja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing. Metsamärt valiti välja avalikul konkursil. Komisjoni kuulusid Marika Agu ja Kaarin Kivirähk (KKEK) ning Anu Allas (EKKÜ). Stipendiumile sai kandideerida Eestis tegutsev või Eesti päritolu […] Vaata lähemalt ›
0
Keeleamet koostöös Emakeele Seltsi, Eesti keelenõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutasid 14. märtsil välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2022”. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub seitsmendat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid. Eesti Interneti Sihtasutuse turundusjuht […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapital tähistab emakeelepäeva traditsiooniliselt kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaatide väljakuulutamisega. Kirjanike Maja musta laega saalis avalikustati 2021. aasta luule, proosa, ilukirjanduse ja mõttekirjanduse tõlke, lastekirjanduse, esseistika, artikli ja venekeelse autori auhinnad. Laureaadid valisid välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. „Alati on üllatav, kui palju raamatuid tegelikult ilmub ja lugejaid ootab. Proosateoseid ilmus üle 150, luulet [ Vaata lähemalt ›
0
Alates 18. märtsist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud nõukogude aja võimukriitilisi kunstipraktikaid tutvustav näitus „Mõtlevad pildid“. Seoses Venemaa agressiooni ja muutunud ühiskondliku kontekstiga otsustati näitus avada ilma kunstiteosteta, et avaldada solidaarsust Ukrainale ning protestida sõja vastu. Näitus on valminud koostöös Ameerika Ühendriikides asuva Zimmerli Kunstimuuseumiga, kus paikneb maailma suurim nõukogude mitteametliku kunsti kollektsioon väljaspool […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvaheline naistepäev on ÜRO tähtpäevade nimistus ja sel päeval korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone, abistatakse kriisikeskusi, räägitakse naiste muredest ja probleemidest. Tänavu pühenduti rahvusvahelisel naistepäeval naiste tasustamata tööle, olgu tegu majapidamistöödega või hoolitsemisega nende eest, kes ise endaga hakkama ei saa. Nädal aega varem oli 1. märtsil võrdse palga päev, millega juhiti tähelepanu tõsiasjale, et kuigi mitmete riikide ja rahvusvaheliste suurte organisatsioonide eesotsa Vaata lähemalt ›
21
Kahe nädala eest ei olnud Eesti rahval aimugi, kas sõjaudu on ilmastikunähtus või keskkonnaprobleem. Nüüdseks on see mõiste sõjasündmusi katkematult kommenteerivate kindralite huulilt jõudnud ajakirjanike ja rahva sekka ning kõik teavad, et sõjaudu on meie inforuumi lahutamatu komponent. Keegi ei näe selles udus, mis täpselt toimub. Võib vaid aimata, loota ja uskuda, et mõne udust […] Vaata lähemalt ›
129
Populaarsemad allikad
Forte
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 12:21
Viimane uuendus: 12:16.
Uudiste reiting uuendatud: 12:17.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)