Kõigi tippude kõrval, mida teatripäeval möödunud teatriaastast tähistame, on võimatu mööda vaadata ühest suurest mustast august, mille jälg on ilmselt sama tugev – juulist saati ei ole meie seas enam näitleja Jörgen Liiki. Tuhanded küsimused jäid küsimata, kuid hea on teada, et mõned said siiski ka küsitud. Raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“1 esitlusel möödunud aasta veebruaris vestlesime Jörgen Liigiga viimast korda, teemaks näitlemine teatri NO99 lavastustes (tõsi, nagu selgus, ei pruugi... Vaata lähemalt ›
0
Eesti rahvusliku liikumise varastest algusaegadest peale on Tartu ülikool olnud selle jaoks üks keskse tähendusega institutsioone: mitte pelgalt kõrgharidust pakkuv õppeasutus, vaid ka rahvusliku uhkuse sümbol ja poliitilis-ühiskondliku aktivismi keskpunkt, milleta oleks viimaste sajandite Eesti ajalugu raske ette kujutada. Siiski oli Tartu ülikool eestlaste seisukohalt kaua aega kõike muud kui „rahvuslik“, välja arvatud oma asukoha […] Vaata lähemalt ›
94
Rootsi autori Katrine Marçali äsja eestindatud „Leiutades maailma. Kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid“1 aitab täita tühimikku eesti keeles ilmunud feministliku populaarteaduse žanris. Raamatus keskendutakse majandusele ja innovatsioonile, mida populaarteaduslik kirjandus tavaliselt sooperspektiivist ei vaatle. Marçal tutvustab lugejale feministliku majanduse keskseid ideid narratiivses, kaasahaaravas ja humoorikas stiilis. Feministlik majandus vaidlustab majandustegevuses ja selle käsitlus Vaata lähemalt ›
7
Kas öösel (mil müra häirib magajaid) võib muru niita? Või eirata telefonikõnet, teades, et tegemist on tähtsa ja kiireloomulise küsimusega? Röövida panka, olles tõesti vaene? Anda lubadus aidata hädasolevat sõpra, aga jätta lubadus täitmata? Minna matusele pidžaamas? Need on vaid vähesed moraalsed dilemmad, millega on oma pead vaevanud inimesed, kes otsivad vastust tehisintellektilt (TI). Jah, […] Vaata lähemalt ›
0
Käimas on kuues väljasuremislaine. Hinnanguliselt on väljasuremisohus miljon looma- ja taimeliiki ehk iga kaheksas liik ja praegune liikide väljasuremistempo ületab looduslikku fooni tuhandekordselt. Ei kõla hästi, on vist kõik nõus. Aga mis teha, see on ju selline paratamatu värk, ütleb osa. Teised mainivad, et eks neid liike on ju ennegi välja surnud ja seetõttu ei […] Vaata lähemalt ›
498
Rakvere teatri „Suvitusromaan“, autor Indrek Hargla, lavastaja Aare Toikka, kunstnik Iir Hermeliin, videokunstnik Sander Põldsaar, helilooja Veiko Tubin, valguskujundaja Märt Sell, lavavõitluse juhendaja Tanel Saar. Mängivad Elar Vahter, Natali Väli, Anneli Rahkema, Tarvo Sõmer, Tiina Mälberg, Märten Matsu ja Rainer Elhi. Esietendus 15. X Rakvere teatri suures saalis. Indrek Hargla näitemäng „Suvitusromaan“ Aare Toikka lavastuses […] Vaata lähemalt ›
21
„Tõeline eksiil ei ole oma maast sunnitud eemalolek, see on seal elada ja enam mitte leida midagi sellist, mis pani oma maad armastama,“ on öelnud prantsuse ajaloolane Edgar Quinet. Paljudele prantslastele ei ole viimastel kümnenditel ühiskonnas toimunud muutused meelepärased. Alanud presidendivalimiste kampaanias on tugevamalt kui kunagi varem esil turvalisuse ja immigratsiooni küsimused. Käärimine näib olevat […] Vaata lähemalt ›
39
Kontsert „Valguse poole“ 21. XI Eesti teaduste akadeemia saalis. Keelpillikvartett M4GNET: Robert Traksmann (I viiul), Katariina Maria Kits (II viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Marcel Johannes Kits (tšello). Kavas Alisson Kruusmaa „Day by Day, Towards Lightness“ ehk „Päev-päevalt, valguse poole“ (Eesti esiettekanne) ning Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni muusika. Umbes aasta tagasi, 2020. […] Vaata lähemalt ›
251
Rakvere teatri „Kasvatushoone“, autor Harold Pinter, tõlkija Erkki Sivonen, lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Illimar Vihmar. Mängivad Jaune Kimmel, Margus Grosnõi, Madis Mäeorg, Peeter Rästas, Toomas Suuman ja Imre Õunapuu. Esietendus 8. X Rakvere teatri väikeses saalis. Lavastaja Hendrik Toompere kiidab „Kasvatushoone“ („The Hothouse“) kavalehel Harold Pinteri 1950. aastate lõpust pärit näidendi sotsiaalset kõnekust tänapäeval. Sellega võib […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Inimest peegeldades. Robert Capa ja Ungari meistrid Brassaï, Kertész, Moholy-Nagy, Munkácsi“ dokfoto keskuses kuni 23. I 2022, kuraatorid Kristel Laur ja Toomas Järvet ning komissar Péter Baki (Ungari fotomuuseum). Üldiselt on mind üsna raske üllatada või viia ootusärevusse, nii et ma paaniliselt aeg-ajalt kalendrisse pilgu viskan ega jõua kuidagi näituse avamispäeva ära oodata. Toomas Järvet […] Vaata lähemalt ›
33
Uue teatri puhul küsitakse vahel, mida teeb see teatri mõistega. Kas ta pelgalt uuendab meie arusaamist teatrist või asendab selle millegi täiesti teisega, mida on isegi raske teatrina ära tunda? Kas uus teater on huvitav liik teatrimetsas või harvester, mis lõikab maha seni olnu ja pakub asemele hoopis plastmassist klotsid? Sellele küsimusele vastamine tähendab muidugi […] Vaata lähemalt ›
0
Triin Amuri kuraatoriprojekt „Maailmaparandajad“ Kondase keskuses kuni 12. XII. Kondase keskuse „Maailmaparandajate“ näitust võib pidada etnograafiliseks kollektsiooniks, sissevaateks parandatud asjade maailma või ka esemete ja suhete rägastikuks. Triin Amuril on õnnestunud koguda üle kahekümne parandatud asja ning nende põhjal jutustatud lugusid ja mälestusi. Eksponeeritud esemed on kuulunud mitmesuguse taustaga mitmest põlvkonnast inimestele. Kindla kontseptsiooni ja […] Vaata lähemalt ›
149
Seekord on vaatluse all üpris väikesed, kuid kaalukad asjad – ehted. Kontsentreeritud olekus on neil eriilmelisi otstarbeid: rituaalseid, mälu hoidvaid, sidemeid loovaid, identiteeti vormivaid. Kuid need võivad olla ka jõuesemed. Paul Luhteina 1936. aastal kujundatud Eesti presidendi ametikett on endiselt võõrastes kätes. 17. VII 1940 nähti ketti viimast korda Konstantin Pätsi kaelas, kui ta võttis […] Vaata lähemalt ›
38
Harly Kirspuu, „Lugu inimestest, kes pidid ise endaga hakkama saama. Kolm PÖFFi filmi“ Linnar Priimägi, „Keelesõel tööle! ehk Eesti keel võõrkeelena“ Mihkel Kaevats, „Radikaalsest jalakäidavusest“ Katariina Libe „Ohverduste sügis“ Katrine Marçali „Leiutades maailma” kontsert „Valguse poole“ näitus „Inimest peegeldades. Robert Capa ja Ungari meistrid Brassaï, Kertész, Moholy-Nagy, Munkácsi“ nullteateri „Endspiel. Henrik Visnapuu viimased päevad New Yorgis“ Mari-Ann Lind, „Keskkonnareostuse, vähkkasvajate Vaata lähemalt ›
0
Küllap mäletavad mõnedki lehelugejad mitme aasta tagust debatti Tallinna Viru ringi foori teemal. Nii mitmelegi transpordieksperdile tuli üllatusena Jalakäijate Ühingu tuline vastuseis fooriga ülekäigule. Kuidas siis nii, foorid ju parandavad jalakäijate turvalisust? Üsna sarnane debatt leidis aset 1950ndate Buenos Aireses. Sajandialguse maailma kõige rikkama linna jalakäijad tõusid linnavõimude vastu üles, kui taheti linnatänavatele foore panna. […] Vaata lähemalt ›
3
24. novembril tähistas 75. sünnipäeva loodus- ja teadusloo huvidega geograaf Heldur Sander. Tema mitmekesised uurimisteemad katavad Eesti looduskultuuri ja kultuurloodust, puid ja inimesi nende kooskujunemises. Sandri peamised uurimisvaldkonnad on linnahaljastuse ja maakasutuse ajalugu, mõisaparkide dendrofloora ja dendroloogilised kollektsioonid, samuti üksikpuud ja haljastusega seotud ajaloolised isikud. Puudest on teda enim paelunud lehised, hobukastanid ja pärnad, linnadest […] Vaata lähemalt ›
0
XIX sajandi teisel poolel arenes Eestimaa kubermangu pealinn Reval aianduslikust, kultuurilisest ja amatöörteaduslikust küljest, asutati ajaleht Revalsche Zeitung ja mitmeid seltse. Perspektiivis nähti ette rajada loodusteaduste selts (Naturwissenschaftlicher Verein) ja selle juurde botaanika- ja zooloogiaaed. Botaanikaaia rajamiseks koostasid algatajad Friedrich Alexander Georg Hoyningen-Huene ja tema vend Alexander kirja keiser Aleksander II-le. Kiri koos aia võimaliku […] Vaata lähemalt ›
0
Vähk on sagedasim inimelusid nõudev haigus ning vähi esinemissagedus on maailmas kasvujoonel. Vähi tekkeriski suurendavad tänapäeva maailmale omased tegurid, näiteks suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, aga ka keskkonnas esinevad saasteained. Seosed reostuse ja vähi tekke vahel on leidnud kinnitust inimeste ja laboriloomadega tehtud uuringutes. Kuid reostus ei mõjuta ainult inimesi, vaid kogu elusloodust. Üllatuslikult on kasvajate […] Vaata lähemalt ›
0
Hingedeaeg viis endaga kaasa eesti kirjanduse sõbra, teeneka tõlkija Gennadi Muravini, kes tähistas maikuus oma 90. sünnipäeva. Pandeemiaolud ja terviseseisund ei lubanud tal kahjuks selleks puhuks Helsingist Tallinna sõita, kuigi just siinses vanalinnas ja Kirjanike Majas tundis Gennadi ennast kõige kodusemalt … Gennadi Muravin sündis 14. mail 1931. aastal Venemaal Belgorodis. Ta isa skulptor Lev Muravin kolis koos perega […] Vaata lähemalt ›
0
Kõigepealt lühidalt autorist, kelle nimi võib olla veel mõnele tundmatu. Katariina Libe (endise nimega Ratasepp) on näitleja ja ajakirjanik. Ajakirjanikuna kõneleb ta peamiselt pere- ja lasteteemadel, näitlejana on ta kaasa teinud näiteks VAT-teatri lavastustes, aga ka teleseriaalis „Padjaklubi“. Viimasel ajal on Libe nimi aga hakanud rohkem kostuma ilu- ja näitekirjanduse vallas, kuigi seda laadi kirjatöödega […] Vaata lähemalt ›
0
Rasa Bugavičute-Pēce on Läti-Leedu juurtega kirjanik ja dramaturg, kelle osa pereliikmeid elab ka Eestis. Seega natuke oma ja natuke võõras. See, millest ta kirjutab, on aga ilmselt enamikule meist üsnagi võõras. Raamatu „Poiss, kes nägi pimeduses“ („Puika, kurš redzēja tumsā“, 2019) aluseks on Rasa abikaasa kogemus. See on lugu nägijast lapsest, kes sünnib nägemispuudega vanemate […] Vaata lähemalt ›
147
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 13:51
Viimane uuendus: 13:48.
Uudiste reiting uuendatud: 13:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne