Selle aasta 1. aprillil ilma igasuguse naljata, asus Eesti teadusagentuuri (ETAg) juhi ametisse füüsikaprofessor Anu Noorma. Eesti teadusagentuuri juhi amet ei ole kergete killast. Kui praegu pandeemia ajal on üks tuulisemaid-tormisemaid avaliku sektori ametikohti terviseameti juhil, siis ETAgi juhi olukord pole ka tavapärastes oludes mitte vähem tormine. Tegutseb ju agentuur ülimalt kõrge intellektiga klientuuri (kui […] Vaata lähemalt ›
173
Teadagi on Riia eestlastele tähtis. Pääseb ju Riia lennujaamast paljudesse maailmanurkadesse, Riiast on pärit kuulus eesti poeet Kristjan Jaak Peterson ning Vennaskond on Riiale pühendanud isegi laulu („Riia, mu arm“). Kui mainitakse Riiat, tulevad tõenäoliselt eestlasele esimesena pähe restoran Lido, loomaaed ja bussijaam/keskturg. Riia on eestlastele nii lähedal ja nii lähedane, et kerkib küsimus, kas […] Vaata lähemalt ›
84
Mängufilm „Tulilind“ (Suurbritannia-Eesti 2021, režissöör Peeter Rebane, osades Tom Prior, Diana Požarskaja, Margus Prangel, Nicholas Woodeson, Oleg Zagorodnõi, Henessi Schmidt, Kaspar Velberg, Sten Karpov, Ester Kuntu jt. Aastaid kerinud lugu, Peeter Rebase esimese täispika mängufilmi valmimine, on lõpule jõudnud. Korraliku reklaamikampaania toel jookseb lõpuks kodumaistes kinodes esimene osaliselt eesti juurtega geifilm, millest õhkub tegijate kirge […] Vaata lähemalt ›
39
Marge Monko ja Gabriele Beveridge’i näitus „Suur teeskleja“ Kai keskuses kuni 28. XI, näituseteksti on kirjutanud Moritz Schepe. Harutades mõtteis lahti Marge Monko ja Gabriele Beveridge’i näitust „Suur teeskleja“ jalutan mööda Kosovo pealinna Priština puseriti tänavaid. Alles 2008. aastal kuulutati seal pärast jõhkrat sõda ja süsteemset Kosovo albaanlaste kultuuripärandi hävitustööd välja iseseisvus, mida Serbia senini […] Vaata lähemalt ›
8
Koroona on tulnud, et jääda. Peame õppima sellega koos elama. See tõdemus öeldi esimest korda välja juba koroona esimese laine ajal enam kui poolteist aastat tagasi. Praeguseks on sellest saanud juba mantra, mida ikka ja jälle korratakse, kuid mis kordamise käigus on niivõrd kodunenud, et sellele pööratakse tähelepanu vaid siis, kui olukord taas halvaks läheb. […] Vaata lähemalt ›
0
Olen isegi otsapidi vana kooli vend. Kannan nähtamatuks tegevaid rõivaid: T-särke ja teksapükse, mille värvlile lasen punukese rippu. Kui stiilitundlik Ilmar Raag kisendab „Lühikesed püksid ja sandaalid – ei iial“, siis mina ühman „Miks mitte? Praktiline kombo ju“. Kuulan vana mussi, putitan maamaja ja grillin tagaaias. Säravate intellektuaalide ja metroseksuaalide seltskonnas tunnen end kohatuna. Keelepruuki […] Vaata lähemalt ›
0
Ungari, nagu ka paljude teiste väikeriikide filmikunst üle maailma, on pidanud vaataja südame ja tähelepanu nimel rinda pistma Hollywoodiga. Ameerika hiiglasliku filmitööstusega võrreldes on ungari filmid saadud tehtud eelarvega, mis moodustab USA suurfilmide omast vaid murdosakese, ja need on keeles, mida mujal maailmas väljaspool Ungarit ei räägita. Kui filmid nagu „Henry VIII eraelu“, „Araabia Lawrence“ […] Vaata lähemalt ›
0
Vahel saab head nõu isegi tasuta. Nii ka kliimapoliitika tippkohtumise osalejad Glasgow’s paljude riikide peateaduritelt.1 Eesti esindaja samuti 39 allakirjutaja seas. Ega me arvagi, et kõik kohe tõttavad seda nõu kasutusse võtma, sest enam-vähem sama nõu on antud juba rohkem kui veerand sajandit. Muidugi teatavate variatsioonidega. Sest nii mõndagi kliimamuutuse ilmingut või tagajärge polnud esimese […] Vaata lähemalt ›
119
Kas teile meenub, kuidas liigutakse edasi „Stalkeri“ tsoonis? Professor, kirjanik ja stalker, nende teejuht, liiguvad võsastunud maastikul vaid nõnda, et teejuht loobib mutrit, mille külge on sabaks seotud valge riideriba, ja käsib siis ülejäänud meestel liikuda otse selle juurde ning mitte sammugi teelt kõrvale kalduda. Kui kõik on jõudnud mutrini, viskab ta suvalisse kohta järgmise […] Vaata lähemalt ›
0
XX sajandi keskel avaldati ajaleheveergudel arutelusid liikluskultuurist ning mõneti võib seda mõttevahetust nimetada ka jalakäijate ja autojuhtide vastastikuseks jagelemiseks. Ka aastail 1920–1930 ilmus ajakirjanduses artikleid kehvast liikluskultuurist, aga toonastest väljaannetest kajas läbi optimistlik soov eri liiklejatüüpide reguleerimiseks ning mootorsõidukite uudsuse tõttu loodeti, et liikluseeskirja loomisega on võimalik luua toimiv ja turvaline liiklussüsteem. Kui mootorsõidukid olid […] Vaata lähemalt ›
27
Alljärgnevate ridade kirjutamisele on ajendanud Karl Martin Sinijärv, kes loetud raamatuid tutvustades peatub Hans Henny Jahnni teosel tunnistamisega: „Kallasteta jõgi ajab mind lugejana igas seitsmes mõttes segadusse, tõesti on raske mõista, mis värk on, või kas.“ Järgneb põhjendatud kiitus tõlkijale, tänu kellele võidakse nüüd ka eesti keeles manustada „kraami, mille puhul on küsimusele „Millest see […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, armeenia päritolu Eesti skulptor Rafael Arutjunjan. Rafael Arutjunjan sündis Bakuus armeenia perekonnas. Hariduse omandas Arutjunjan Tallinnas kunstiakadeemias (tollal ERKI) aastatel 1958–1964, tema peamine mõjutaja oli õppejõud Olav Männi. Rafael Arutjunjani diplomitöö „Hukule määratud“ (1964) oli pühendatud Odessa geto juutidele ehk holokaustile ja tekitas nõutust, sest ei haakunud ühtse kangelasliku […] Vaata lähemalt ›
0
Filmi- ja muusikaõhtu „Vampiir“ 13. XI Kumu kunstimuuseumis. Mängufilm „Vampiir“ („Vampyr“, Saksamaa-Prantsusmaa 1932, 75 min), režissöör Carl Theodor Dreyer, stsenaristid Christen Jul ja Carl Theodor Dreyer, operaatorid Rudolph Maté ja Louis Née, põhineb Sheridan Le Fanu jutustusel „Carmilla“ (1871) ja elementidel teistest lühijuttudest tema kogumikus „Peeglis“ („In a Glass Darkly“, 1982). Osades Julian West, Maurice Schutz, Sybille […] Vaata lähemalt ›
33
Kontsert „EMTA saksofoniklass 40“ 31. X EMTA suures saalis. Saksofonikvartetid SaxEst ja Quattro Quarti, Eesti Saksofonikvartett, saksofoniansambel ja -orkester, solistid Uku Gross, Joonas Neumann, Villu Veski ja Virgo Veldi, kaasa tegid Karl-Johan Kullerkupp (vibrafon), Kaspar Ernesaks (vibrafon), Kai Ratassepp (klaver), Tiiu Jürma (klaver) ja Diana Liiv (klaver) ning Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor (dirigent Veronika Portsmuth), dirigent […] Vaata lähemalt ›
0
Pole mingi saladus: XIX sajandi suure ja vägeva vene kirjanduse, nagu seda tunneb maailm, tunneme meie ja mõistagi venelased ise, on täiel määral kirja pannud mehed. Idanaabrite kirjandusloos ei ole oma George Sandi, Mary Shelleyt, Jane Austenit, õdesid Brontësid. Naine esineb üle-eelmise sajandi vene kirjanduses vaid kirjandusliku kangelannana, mitte veel kirjaniku endana. Selles mõttes on XXI sajandi […] Vaata lähemalt ›
0
8. novembril suri 96aastasena oma kodus Ylöjärvil armastatud soome lastekirjanik, luuletaja ja akadeemik Kirsi Kunnas. Kirsi Kunnase tuntuimad teosed on luulekogud „Tiitiäisen satupuu“ („Trollilapse muinasjutupuu“, 1956) ja „Hanhiemon iloinen lipas“ („Hane-ema rõõmus laegas“, 1954). Tema luule on soomlaste rahvuslik aare. Mitu põlvkonda oskab peast ette kanda värsse „Härra Pii Poost“ või „Trollilapse unelaulust“. Kunnas oli […] Vaata lähemalt ›
0
18. november on Läti iseseisvuspäev. Meie rõõmupäev on sattunud hallile, rõskele ja pimedale ajale: ei ole enam sügisest värviküllust, ei ole veel talvist lund maas. Sünge aeg. Mida see ütleb lätlaste kohta? Ükskord ütles üks hispaanlane: „Teid, lätlasi, niisama lihtsalt läbi ei näe. Pole ka ime, te elate ju suuremal jaol aastast maja sees. Te […] Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeval on kirjadel kultuuris kahetine staatus. Kultuuriloolise žanrina, mis jõuab lugejani trükki toimetatud, enamasti kommenteeritud ja sageli üsna mahukate väljaannetena, hinnatakse kirju (ja kirjavahetust) kõrgelt. Üksnes paari aasta sisse mahub mitme tähelepanuväärse kirjavahetuse ilmumine: mullu sügisel tulid välja „Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940“ ja Raimond Kaugveri „Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektide Liidu kuraatorinäitus „Tänav I“ Fotografiskas kuni 16. I 2022. Kuraatorid Raul Kalvo ja Tõnis Savi. Mõelda vaid, kui kodudeski oleks üks selline tuba, mida vältida ei saa, isegi kui tahta, ja kogu ruumist moodustaks see veerandi või kolmandiku. Ilmselge, et tegu on ühe tähtsa toaga. Ja on väga oluline, et seal kõik toimiks: takistusi, seisakuid, […] Vaata lähemalt ›
0
Helikunsti näitus „Hargnevate helide aed 2“ Arsi projektiruumis 21. – 30. X, kuraator Aivar Tõnso, kunstnikud Raul Keller, Taavi Suisalu, Sten Saarits, Katrin Enni ja Aivar Tõnso. Kui sisenesin näitusele „Hargnevate helide aed 2“, kõlasid taustal nii pehmelt kui ka jäiselt kriipivad helid. Oleksin justkui sattunud hämarasse koopasse, mida mööda noodid alla nirisesid, omavahel põrkusid […] Vaata lähemalt ›
6
Populaarsemad allikad
Postimees
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 13:50
Viimane uuendus: 13:48.
Uudiste reiting uuendatud: 13:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)