Teisipäeval, 22. veebruaril kell 14:02 algab Piret Mildebergi näituse URG ehk When I`m 64 pidulik avamine. See on üks väga subjektiivne näitus ajast. 1967. aastal laulsid neli umbes 25 aastast noormeest Inglismaal lõbusalt laulu „When I`m 64“. Will you still need me, will you still feed me When I`m sixty-four Ja üks 10-aastane tüdruk Eestimaal […] Vaata lähemalt ›
0
AEGLASED MANÖÖVRID Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus Reedel, 25. veebruaril kell 18 avati Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) esimesel korrusel Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus “Aeglased manöövrid”. Näitus jääb avatuks 11. märtsini. Noortenäitus on Tallinna Graafikatriennaali juurde kuuluv satelliitnäitus, mida traditsiooniliselt korraldavad ja kureerivad noored kunstnikud. Seekordsel näitusel on eriline rõhk noorel trükigraafikal ning nende kõrval on […] Vaata lähemalt ›
0
Alates laupäevast, 19. veebruarist on Eesti Rahva Muuseumis avatud näitus „Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist”. Kuraator on kunstiajaloolane Eero Epner, kujundaja kunstnik Tõnis Saadoja. Näitusel on eksponeeritud 20. sajandi esimese poole olulisemate maalikunstnike teosed, kelle seast tõuseb suure kimbu maalidega esile eesti kunsti suurkuju Konrad Mägi. Teiste autorite seas on esindatud Nikolai Triik, […] Vaata lähemalt ›
0
Leo Rohlin (snd 1939) on Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessor, pikaaegne ja hindamatu keraamika õppejõud ning kunstnik, kes on pälvinud kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti valdkonna elutööpreemia pedagoogilise, akadeemilise ja ka loomingulise töö eest. Leo Rohlin on osalenud näitustel mitmel pool maailmas, loonud monumentaalteoseid ja disaininud aegumatut tööstuskeraamikat, avaldanud monograafiaid ning panustanud arvukate artiklitega keraamika kajastamisse. Tegemist on inimesega, kes on pühendunud Vaata lähemalt ›
0
Teist aastat järjest jääb ära Eesti paremate inimeste omavahel ja Eesti presidendiga telekaamerate ees kätlemine, mida veidral kombel peetakse iseseisvuspäeva üldrahvalikuks tippsündmuseks. Midagi on sellest va pandeemiast ikka kasu ka. Ehk on tegu koguni „uue normaalsuse“ olukorraga, mis on tulnud, et jääda? Juurdunud rituaalid iseseisvuspäeva programmis on kärisenud mõne muugi koha pealt. Riigikantselei näiteks pidi […] Vaata lähemalt ›
0
Ilmselt on paljud näinud ühismeedias kommentaare ja sõnumeid, kus soovitatakse kellelgi end kliimamure pärast tappa või lubatakse keegi teine koolitampoonide propageerimise pärast vägistada. Millest tuleb selline raev? Kas see ongi see vimm, mis kogunend sa-la-ja? Või kõigest ühismeedia žanr? Ühismeedia on kärarikas ja kurnav – umbes nagu tihe liiklus, mis paneb meist osa pisiasjadele plahvatuslikult […] Vaata lähemalt ›
0
„Jumal olgu kiidetud! Kes lasi tõde jälle sedapidi paista!“ See Arvo Valtoni surematu fraas „Viimsest reliikviast“ on kohasem kui kunagi varem, sest suuresti virtuaalmaailma toel on koitnud näivuse ajastu. Arvamusliidrina näiv võib vabalt olla roppsuu-röökur, ühismeedias räusklev ja solvanguid pilduv troll, kelle väledate klaviatuuril tantsisklevate sõrmede all (kui juba läheb nende neetud vasakpoolsete pehmete väärtustega […] Vaata lähemalt ›
0
Elutöö on nii kõikehõlmav küll, et seda ei võta kokku ei lühike lehelugu, kõne ega telesaade. Jaak Kangilaski pikaaegset tegevust on viimastel aastatel Sirbis käsitletud, kahel korral ka intervjuuna, seega asjaosalise enda pilgu läbi.1 Tahtmata kirjapandut korrata, võinuksin toetuda omaenda kokkupuudetele ja muljetele, kuid paratamatult valgustub nii välja vaid mingi osa tema elust ja tööst. […] Vaata lähemalt ›
0
Valik Linda Madaliku töid Estonia teatrisaali renoveerimine, 1974 Eesti rahvusraamatukogu, 1988 Tartu laululava elektroakustika, 1990 Kogalõmi kultuurikeskus Siberis, 1992 Tallinna Kalevi staadioni helivõimendussüsteem, 1992 Eesti muusikaakadeemia õppehoone, 1989–1999 Tallinna Rocca al Mare kool, 2000 Võru teatri Kannel renoveerimine, 2003–2005 Jõhvi kontserdimaja, 2003–2005 Viljandi kultuuriakadeemia muusikamaja, 2004-2005 Solarise keskus Tallinnas, 2008-2009 Eesti Rahva Muuseum, 2008–2010 Tartu […] Vaata lähemalt ›
0
Trompetid. Plekktrummi põrin. Madalalt, pidulikult, iga sõna rõhutades. Mati Sirkel on fenomen. Üks Eesti suurtest tõlkijatest. Loomulik hääl. Mida tähendab „suur“? Tähendab see mahtu? Meisterlikkust? Sõltumatust? Ametlik hääl. Mati Sirkel on vahendanud üle poolesaja tippteose saksa, inglise, rootsi, uuskreeka ja hollandi keelest. Tema eestindatud autorite hulgast tõusevad esiplaanile saksa ja austria kirjanduse keelevirtuoosid: Franz Kafka […] Vaata lähemalt ›
0
Selle aasta Wiedemanni auhinna sai Mare Koit, kes läheb ajalukku esimese Eesti ja Tartu ülikooli keeletehnoloogia professorina aastast 2001 ning kelle uurimisvaldkonnaks on keeletehnoloogia, kitsamalt keele mõistmise modellerimine ehk loomuliku keele arvutimudelid. See pole esimene kord, kui preemia läheb arvutite maailmas tegutsevale keeleuurijale, aga paistab olevat esimene kord, kui keeleauhind on läinud inimesele, kes on […] Vaata lähemalt ›
0
Ingrid Rüütel on üks teenekamaid rahvamuusika uurijaid, eesti etnomusikoloogia rajajaid, kogu eesti rahvamuusika ning folkloori uurimise pikaajaline ja ühiskonnas mõjukas eestvedaja ja eestkõneleja. Tema uuringud on välja toonud regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, ta on loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti rahvalaulu kihistusi ja etniliste suhete rolli nende tekkes, […] Vaata lähemalt ›
0
„Keegi ei oska ennustada, mis inimese loomingust tegelikult on väärtuslik ja kannatab ajaproovi välja – kas see on teadusartikkel, õpik, ajakirjanduses ilmunud mõttevälgatus või temast kui isiksusest järele jäänud legend.“ Nii kirjutas vastne riigi elutööpreemia laureaat, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit enam kui kaks aastakümmet tagasi oma 1955–1998 avaldatud, toimetatud ja juhendatud tööde kogumiku eessõnas. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstiakadeemia linnaehitusliku teadusprojekti „Lõpetamata linn“ meeskond uurimistöö ja seda kokku võtva näituse ja raamatu eest. Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna uurimisprojekti „Lõpetamata linn“ käigus tegeldi aastatel 2017–2020 Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumistsenaariumidega. Koostööd tegid õppejõud, teadurid, doktorandid ja väljastpoolt kutsutud spetsialistid. Arhitektuurimuuseumis korraldatud näitusel ja selle aluseks olnud uurimisprojektis visandati Talli Vaata lähemalt ›
0
Vilen Künnapu Julge ning isepäine arhitekt ja mõtleja, kes on aastakümnete jooksul pakkunud ainest nii ajakohastele kui ka arhitektuuriajaloolistele diskussioonidele. Margit Mutso, Lapi torn, Ameerika kotkas ja gooti kell. – Sirp 25. XI 2010. Toivo Tammik, Päike tuli välja. – Sirp 1. IV 2016. Raoul Kurvitz, Vilen Künnapu – võlurpreester. – Sirp 1. IV 2016. […] Vaata lähemalt ›
0
Salto AB ja Stuudio Tallinn Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminali eest. Mattias Malk, Peaaegu kilomeeter peaaegu avalikku ruumi. – Sirp 20. VIII 2021. Tõnu Kaljuste Helikunsti sihtkapitali peapreemia aastatepikkuse laiahaardelise ja silmapaistva kunstilise tegevuse eest muusikavisionäärina. Kersti Inno, Huvihariduse pinnal on tore olla. – Sirp 2. IX 2016. Edith Karlson Kujutava ja rakenduskunsti […] Vaata lähemalt ›
0
Rein Raud pälvis riikliku kultuuri aastapreemia 2021. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Näiteks avaldas Raud romaani „Päikesekiri“, koondtõlkekogu William Carlos Williamsi luulest „Kevad ja üldse“ ning uurimuse „Olemise voog“. Alljärgnev vestlus tõukub Raua mullu ilmunud raamatust „Täiused ja tühjused: Lühiülevaade Aasia mõtteloost“. Mis teid ennast omal ajal Ida kultuuride juurde tõi? Mis tundus nendes […] Vaata lähemalt ›
193
Aastail 2018–2021 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat. Geomeetrilisest frustratsioonist korrapära rolli mõistmiseni Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadlaste tandem Ivo Heinmaa, snd 1953, vanemteadur Raivo Stern, snd 1963, juhtivteadur, keemilise füüsika laboratooriumi juhataja Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Kord ja korratus frustreeritud magneetikutes: tuumamagnet-resonantsuuringud“ eest Magnetilise korrastuse […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu pälvis kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia „julge ja isepäine“ (nii on auhinna määrajad sõnastanud) Vilen Künnapu. Ta on ilmselt üks tuntumaid arhitekte, kes on avalikkust raugematu intensiivsusega irriteerinud, lõbustanud ja ärritanud juba 1970. aastatest saadik. Rahutu loojanatuur, alati näljane millegi uue järele, vankumatu usus kunsti ülimuslikkusse, ise pidevas ümbersündimises loomingulise elurikkuse katkematus ahelas – teel, […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruari alguses toimunud arhitektuuripreemiate auhinnagalal võidutsesid Salto arhitektid. Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna peapreemia ja arhitektide liidu arhitekti aastapreemia pälvisid nad eelmisel suvel avatud Vanasadama kruiisiterminali eest. Tartus Emajõe ääres asuv lodjakoda (valmimisaeg 2020) tõi kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali eripreemia. Intervjuus räägivad Maarja Kask ja Ralf Lõoke Vanasadama kruiisiterminali ja lodjakoja projekteerimis- ja ehitusprotsessist lähemalt ning jagav Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
|
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 17:11
Viimane uuendus: 17:08.
Uudiste reiting uuendatud: 17:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)