Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada 17. jaanuarini Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel https://www.hm.ee/et/keeletegu2021, e-posti aadressil keeletegu@hm.ee või posti teel märksõna «Keeletegu». Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada keeleteo nimetus ametlikuks kasutamiseks sobival kujul; keeleteo tegija andmed, kellele auhinda taotletakse; keeleteo kirjeldus vabas vormis 500–1000 tähemärgi ulatuses, samuti esitaja ni Vaata lähemalt ›
0
14. jaanuaril avatakse Kadrioru kunstimuuseumis väliskunsti kogu skulptuuride näitus „Avamäng skulptuurile“. Külastajad saavad teiste seas näha ka mitmeid seni avalikkusele eksponeerimata olnud teoseid. Näitusel tuuakse esmakordselt publiku ette Eesti Kunstimuuseumi Euroopa ja Vene skulptuuride kollektsioon tervikuna. Kuulsate antiikkujude koopiad Eesti mõisatest, tuntud 19. sajandi meistrite teosed ja nõukogude aja sotsrealistlikud skulptuurid moodustavad väljapanekus eraldi grupid, […] Vaata lähemalt ›
0
Kohaliku ehtekunsti olulisim näitusepind A-Galerii pakub alanud aastal kultuurielamusi läbi 32 erineva näituse, mis toimuvad nii galerii ajaloolises SEIFIS kui ka avalikkku linnaruumi rikastavatel AKENDEL. Aasta jooksul saab teiste seas näha näiteks Liina Lelovi, Claudia Lepiku & Erki-Eric Pillmanni, Ketli Tiitsari & Flora Vagi, Sigrid Kuuse, Hansel Tai ja Tõnis Malkovi väljapanekuid. 2022. aastal näeb […] Vaata lähemalt ›
0
Uus aasta algab traditsiooniliselt eklektilise Müürilehe vabanumbriga. Henri Kõivu fookusintervjuus teadusajaloolase Aro Velmetiga kombatakse teaduse ja poliitika vahelist piiri. Tanel Mütt arutleb, kuidas Facebooki monopolile päitsed pähe panna. Ida-Euroopa esteetika taastulekut selgitavad nii Tanel Rander, kui ka The Calvert Journal’i peatoimetaja Nadia Beard Mariliis Mõttusele antud intervjuus. Sanna Kartau kirjutab ärksast mehelikkusest, Helgi Saldo sootust moest, […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurileht Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964. Sadade 2021. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on: Vaata lähemalt ›
37
Peaaegu kaks aastat kestnud pandeemiapidu hakkab vääramatult läbi saama ka juhul, kui valitsus peaks kunagi tulevikus teistsuguse otsuseni jõudma. Iga korralik pererahvas suudab koduse peo söögikordade nõud laualt viia ja nõudepesumasinasse laduda käigu pealt ka siis, kui teenreid ei ole võtta, ega kuhja neid kraanikaussi mõttega, et küllap hommikul vaatame. Ei, hea on peojärgsel hommikul […] Vaata lähemalt ›
42
Büroo LLRRLLRR ehk arhitektid Laura Linsi ja Roland Reemaa teevad uurimuslikke kunsti- ja arhitektuuriprojekte, otsivad ja annavad tähenduse muidu pigem varju jäävatele nähtustele. Neid on huvitanud näiteks see, et arhitektuuri globaalne kuvand on pehmemaks muutumas, samuti see, kuidas liita inimesed ja linnaloodus ning panna nad omavahel suhtlema, kuidas rakendada materjale ehituses otstarbekalt jms. Muu hulgas […] Vaata lähemalt ›
67
Euroopa põgenike kohtlemine näitab üha enam, et vana maailm on kaotamas oma moraalset kompassi. Toores jõud, tagasitõrjumine ja okastraataiad, on regulaarne vahend Euroopa riikide valitsuse arsenalis.1 Yanis Varoufakise sõnul peetakse „Euroopa terviklikkuse ja hinge eest titaanlikku võitlust, kus mõistus ja humanistlikud jõud on seni alla jäänud kasvavale irratsionaalsusele, autoritaarsusele ja pahatahtlikkusele“.2 Liikmesriigid on valinud põgenike […] Vaata lähemalt ›
28
Järgnev intervjuu on tehtud Pakistanis Peshawari linnas 23aastase naisega, kes põgenes Afganistanist Pakistani 2021. aasta septembris. Ta ei soovi oma nime avaldada, sest see on ohtlik. Ehk räägiksite veidi oma taustast. Olin Afganistanis ühest eraülikoolist saanud arvutiteaduses bakalaureusekraadi. Lõpetasin 2020. aastal ning sain tööd veebidisainerina. Pärast Kabuli langemist läks elu Afganistanis väljakannatamatuks. Meie organisatsioon läks […] Vaata lähemalt ›
19
Akadeemik Peeter Saaril on vanema põlvkonna teadlasena olnud võimalus kaasa elada oma eluenergia kõige sädelevamal perioodil ajastule, mil ühiskond kujundati Nõukogude okupatsiooni aegsest plaanimajandusest globaalse turumajanduse mikroskoopiliseks osaks. Nii nagu pidid uutel alustel majanduses hakkama saama ettevõtjad, ehitama uuel konstitutsioonilisel alusel üles taasiseseisvunud riiki poliitikud ja ametnikud, samamoodi pidid uute oludega kohanema teadussüsteem ja selles […] Vaata lähemalt ›
19
6. jaanuaril 2022 kuulutas Eesti Filmiajakirjanike Ühing aasta filmiajakirjanikuks Maria Ulfsaki silmapaistva töö eest Eesti Ekspressi filmitoimetajana. Ulfsakile on see juba teine kord seda tunnustust pälvida, varem sai ta aasta filmiajakirjanikuks valitud ka 2016. aastal. Läinud aasta ja tuleviku filmimõtetest tulebki nüüd temaga juttu. Oled juba teist korda pälvinud parima filmiajakirjaniku tiitli, palju õnne! Kuidas […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti luulemaastikule, mille kohal hõljub madal, tihe ja tasapaks udupilv, on langenud ereda sähvatusega suur meteoriit – 44aastane Lauri Räpp, kelle esikkogu „Lihtsate asjade tähtsus. Tähtsate asjade lihtsus“ püsib juba kolm kuud kohalike raamatumüügi edetabelite tipus, eespool kõigist dieedi-, jooga-, koka- ja seksiraamatutest. Teose esimene – nüüdseks läbi müüdud! – tiraaž oli kuuldavasti neljakohaline ning ette valmistatakse kolmandat […] Vaata lähemalt ›
2
Tänavu sügisel saab sada aastat Eesti Kirjanike Liidu asutamisest. Siinses juubelisarjas uurime, mis mõlgub mõtteis meie praegustel kirjanikel. Vene kirjanikul ja tõlkijal Jevgeni Golovinil on laul „Baskerville’ide must koer“, mis sobib päris hästi iseloomustama praegust hirmuühiskonda: keegi neab su nime, seinalt kukub pilt, õues on õudsed porised jäljed, keegi kuulab kogu aeg seina taga Bachi, […] Vaata lähemalt ›
15
Rakvere teatri „Ingel“, lavastajad ja koreograafid Renee Nõmmik ja Tiina Ollesk, kunstnik Kalle Aasamäe, helilooja Valentin Siltšenko, valguskujundaja Roomet Villau. Tantsivad Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Volli Käro, Ülle Lichtfeldt, Madis Mäeorg ja Imre Õunapuu. Esietendus 8. XII 2021 Rakvere teatri väikeses saalis. Rakvere teatril hakkab kujunema traditsioon tuua jõulude ajal välja üks tavarepertuaarist erinev ja […] Vaata lähemalt ›
69
Von Krahli teatri ja Ekspeditsiooni „Tähtede all“, lavastaja Lauri Lagle, kunstnikud Liisi Eelmaa ja Lauri Lagle, helikujundaja Jakob Juhkam, valguskunstnik Siim Reispass. Mängivad Ingmar Jõela, Rasmus Kaljujärv, Rea Lest, Jörgen Liik, Katariina Tamm, Markus Truup ja Marika Vaarik. Esietendus 15. XII 2021 Von Krahli teatris. „Tähtede all“ on Lauri Lagle viimane lavastus Von Krahli teatri ja […] Vaata lähemalt ›
8
Näitus „Eesti Energiad. Harjumuse jõud“ Tartu kunstimuuseumis kuni 30. I. Kuraator Indrek Grigor, kunstnikud Jüri Ojaver, Jaan Paavle, Paul Rodgers ja Jaan Toomik. Jaan Paavle ekspositsiooni kujundaja on Peeter Krosmann ning graafiline disainer Andres Tali. Tartu kunstimuuseumi näitusel „Eesti Energiad. Harjumuse jõud“ on vaatajate ette toodud Eesti Energiate nime all varemgi koos esinenud Jüri Ojaveri (sünd 1955), […] Vaata lähemalt ›
23
Jeremy Shaw’ näitus „Phase Shifting Index“ ehk „Faasi nihestamise indeks“ Kumu suures saalis kuni 20. II. Näituse meeskond Jeremy Shaw stuudiost arhitekt Thilo Reich, helitehnik Titus Maderlechner, videotehnik Kai Müller ja stuudio juht Cuno Andréhn Bärtås ning Kumust koordinaator Kati Ilves, graafiline disainer Tuuli Aule, tehniline koordinaator Aleksander Meresaar ja projektijuht Inga Jaagus. Jeremy Shaw (1977) on Berliinis elav Kanada […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, klaasikunstnik ja disainer Eino Mäelt. Eino Mäelt sündis Virumaal Ulvi külas, õppis Põlula 7-klassilises koolis ning siirdus Tallinna kultuurhariduskooli. 1958. aastal alustas Eino Mäelt Tarbeklaasis klaasilihvijana ja õppis tehase stipendiaadina edasi Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasikunsti erialal. Pärast ERKI lõpetamist 1968. aastal jätkas Mäelt tööd Tarbeklaasis, siis juba eksperimentaalpuhumis- […] Vaata lähemalt ›
0
Kui on mingit põhjust rääkida eestlaste visadusest, siis ühed esimestest, keda sellega seoses tasub meenutada, on kaks luuletajat, kaks kauget sugulast, kaks emigranti – Ivar Ivask ja Jüri ehk Juri Ivask. On lausa imekspandav, kuidas üks sugupuu on andnud kaks nii anderikast ja töökat loojat. Meenutagem. Mõlemad on eestlased üksnes isa kaudu: Jüri, vanem, sündis Moskvas […] Vaata lähemalt ›
0
Keskkonna ja looduse kaitsmisest on saanud sage kõneteema. Harjumuspärastest teemadest nagu prügi sortimine, energia säästmine, elurikkuse hoidmine on jõutud tarbimisvalikuteni. Aina enam sõltub planeedi tulevik sellest, millised on igaühe ostuotsused. Millised valikud on keskkonnale paremad? Kui palju võib liha süüa, et jääda planeedisõbralikuks? Kas eelistada loodusest püütud kala või kasvanduse kala? Milline on toidu päritolu […] Vaata lähemalt ›
52
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
|
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 01:09
Viimane uuendus: 00:52.
Uudiste reiting uuendatud: 01:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne