Kultuuriministeerium ootab alates tänasest, 1. detsembrist ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Kandidaatide esitamiseks on aega 10. jaanuarini 2022 ning laureaadid selguvad veebruaris, vabariigi 104. aastapäeva eel. Kolm kultuuripreemiat antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat 2021. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laur Vaata lähemalt ›
0
Näitus on avatud ERMi B-korpuse fuajees ja kohvikus 3. dets 2021 – 27. veebruar 2022. Kuraator Kalli Kalde: “Kasutasin kuraatori vabadust, et teha subjektiivne valik läbi aastakümnete kunstikooli lõpetanud kunstnike töödest. Selle näituse komplekti kokkupanek algas kolmest nimekirjast. Esimesed kaks nimekirja olid kunstnikest, kelle töid võiks eksponeerida. Ühe sain kunstikooli vilistlase ja pikaajalise õpetaja Helle […] Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii SEIFIS ja Pika tänava AKENDEL avaneb 1. detsembril eesti ehtekunstnike aastat kokku võttev näitus-müük MIKROMAAILMAD. Pidulik avamine toimub 1.12, kell 18:00 A-Galeriis ning näitus on üleval 10. jaanuarini 2022. Mikroskoopiline 10–8 m suurune olend on suutnud tervet inimkonda kahe aasta jooksul oma hirmuvalitsuse all hoida. Kui eelmine aasta möödus kaootiliselt koroonalainetes hulpides, siis sel […] Vaata lähemalt ›
0
29. novembril 2021 kogunes kirjanikupalga valimiskomisjon koosseisus Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Ilvi Liive-Roosipuu (Eesti Kirjanduse Keskus), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Maarja Kangro (Eesti Kirjanike Liit), Urmas Vadi (Eesti Kirjanike Liit) ja Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit). 48 taotleja seast valiti salajase hääletuse teel 5 kirjanikupalga saajat aastateks 2022-2024. Valituks […] Vaata lähemalt ›
0
1. detsembril kuulutatakse välja Vikipeedia keeletoimetamistalgud. Juba viiendate talgute eesmärk on väärtustada keeletoimetaja elukutset ja täiustada artikleid väga paljude lugejatega veebientsüklopeedias. Talgud kestavad emakeelepäevani ja parimaid premeeritakse kokku 2750 euroga. Eestikeelse Vikipeedia enam kui 220 000 artiklit on iga päev kasvav tekstikogum, mille kvaliteedi tagamisel on suur roll nii keelelisel, sisulisel kui ka vormistuslikul toimetamisel. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapitali nõukogu valis uueks juhatajaks senise Vene Teatri direktori Margus Allikmaa. „Margus Allikmaa on suure kogemustepagasiga tippjuht, kes olnud läbi ja lõhki kultuurivaldkonna edendamisega seotud ning kes suudab nõukogu hinnangul Kultuurkapitali eesmärke kanda. Ootame, et uus juht hoiab Kultuurkapitali usaldusväärse, kompetentse, sõltumatu ja paindlikuna. Nii säilib selle roll kultuuri-ja spordimaastiku mitmekesisuse ja järjepidevuse hoidjana,“ ütles […] Vaata lähemalt ›
0
Tagantjärele on igaüks, kel käed küljes ja suu põiki peas, osanud Reformierakonna kunagise esimehe Andrus Ansipi 2007. aasta loosungit „15 aastaga viie Euroopa jõukaima riigi hulka“ pilgata ja blufina maha teha. Kuidas andmeid armastav Ansip oma töölaual kasvukõveraid tulevikku joonistas, ei ole teada, aga ennustus ei ole pidanud vett: see oli katteta nii inimvõimete kui ka […] Vaata lähemalt ›
0
„Värske Rõhu sari „Värske raamat“ on Eesti kultuuriväljale toonud palju värskust ja on end juba ammu tõestanud tõsise kirjandusliku karjääri lähtepunktina,“ täheldas hiljuti Mihhail Trunin.1 Nõus. Ühtlasi on viimastel aastatel märgatav raamatuni jõudnud andekate luuleprõmmijate hulk, nende seas Eesti finaalis II koha saavutanud Aliis Aalmann. Teisipäeval, 23. novembril pälvis noor Võru luuletaja ja kooliõpetaja esikkogu „Verihaljas“ eest […] Vaata lähemalt ›
26
Liberalismil on mitmeid juuri ja eri suunas harusid, seda nii poliitilises mõtlemises kui ka praktilises poliitikas. Siiski võib öelda, et liberalismi seisukohalt on olnud olulised individuaalsed vabadused majanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalsfääris, eraelus ja mujalgi. Selle traditsiooni põhimõtteks on olnud indiviidide olemuslik võrdsus ehk seisuste ja muu alusel vahetegemise vastasus. Samuti on usutud inimeste ratsionaalsusse ehk suutlikkusse […] Vaata lähemalt ›
78
Eesti rahvusliku liikumise varastest algusaegadest peale on Tartu ülikool olnud selle jaoks üks keskse tähendusega institutsioone: mitte pelgalt kõrgharidust pakkuv õppeasutus, vaid ka rahvusliku uhkuse sümbol ja poliitilis-ühiskondliku aktivismi keskpunkt, milleta oleks viimaste sajandite Eesti ajalugu raske ette kujutada. Siiski oli Tartu ülikool eestlaste seisukohalt kaua aega kõike muud kui „rahvuslik“, välja arvatud oma asukoha […] Vaata lähemalt ›
94
Rootsi autori Katrine Marçali äsja eestindatud „Leiutades maailma. Kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid“1 aitab täita tühimikku eesti keeles ilmunud feministliku populaarteaduse žanris. Raamatus keskendutakse majandusele ja innovatsioonile, mida populaarteaduslik kirjandus tavaliselt sooperspektiivist ei vaatle. Marçal tutvustab lugejale feministliku majanduse keskseid ideid narratiivses, kaasahaaravas ja humoorikas stiilis. Feministlik majandus vaidlustab majandustegevuses ja selle käsitlus Vaata lähemalt ›
7
Kas öösel (mil müra häirib magajaid) võib muru niita? Või eirata telefonikõnet, teades, et tegemist on tähtsa ja kiireloomulise küsimusega? Röövida panka, olles tõesti vaene? Anda lubadus aidata hädasolevat sõpra, aga jätta lubadus täitmata? Minna matusele pidžaamas? Need on vaid vähesed moraalsed dilemmad, millega on oma pead vaevanud inimesed, kes otsivad vastust tehisintellektilt (TI). Jah, […] Vaata lähemalt ›
0
Käimas on kuues väljasuremislaine. Hinnanguliselt on väljasuremisohus miljon looma- ja taimeliiki ehk iga kaheksas liik ja praegune liikide väljasuremistempo ületab looduslikku fooni tuhandekordselt. Ei kõla hästi, on vist kõik nõus. Aga mis teha, see on ju selline paratamatu värk, ütleb osa. Teised mainivad, et eks neid liike on ju ennegi välja surnud ja seetõttu ei […] Vaata lähemalt ›
498
Rakvere teatri „Suvitusromaan“, autor Indrek Hargla, lavastaja Aare Toikka, kunstnik Iir Hermeliin, videokunstnik Sander Põldsaar, helilooja Veiko Tubin, valguskujundaja Märt Sell, lavavõitluse juhendaja Tanel Saar. Mängivad Elar Vahter, Natali Väli, Anneli Rahkema, Tarvo Sõmer, Tiina Mälberg, Märten Matsu ja Rainer Elhi. Esietendus 15. X Rakvere teatri suures saalis. Indrek Hargla näitemäng „Suvitusromaan“ Aare Toikka lavastuses […] Vaata lähemalt ›
21
„Tõeline eksiil ei ole oma maast sunnitud eemalolek, see on seal elada ja enam mitte leida midagi sellist, mis pani oma maad armastama,“ on öelnud prantsuse ajaloolane Edgar Quinet. Paljudele prantslastele ei ole viimastel kümnenditel ühiskonnas toimunud muutused meelepärased. Alanud presidendivalimiste kampaanias on tugevamalt kui kunagi varem esil turvalisuse ja immigratsiooni küsimused. Käärimine näib olevat […] Vaata lähemalt ›
39
Kontsert „Valguse poole“ 21. XI Eesti teaduste akadeemia saalis. Keelpillikvartett M4GNET: Robert Traksmann (I viiul), Katariina Maria Kits (II viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Marcel Johannes Kits (tšello). Kavas Alisson Kruusmaa „Day by Day, Towards Lightness“ ehk „Päev-päevalt, valguse poole“ (Eesti esiettekanne) ning Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni muusika. Umbes aasta tagasi, 2020. […] Vaata lähemalt ›
251
Rakvere teatri „Kasvatushoone“, autor Harold Pinter, tõlkija Erkki Sivonen, lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Illimar Vihmar. Mängivad Jaune Kimmel, Margus Grosnõi, Madis Mäeorg, Peeter Rästas, Toomas Suuman ja Imre Õunapuu. Esietendus 8. X Rakvere teatri väikeses saalis. Lavastaja Hendrik Toompere kiidab „Kasvatushoone“ („The Hothouse“) kavalehel Harold Pinteri 1950. aastate lõpust pärit näidendi sotsiaalset kõnekust tänapäeval. Sellega võib […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Inimest peegeldades. Robert Capa ja Ungari meistrid Brassaï, Kertész, Moholy-Nagy, Munkácsi“ dokfoto keskuses kuni 23. I 2022, kuraatorid Kristel Laur ja Toomas Järvet ning komissar Péter Baki (Ungari fotomuuseum). Üldiselt on mind üsna raske üllatada või viia ootusärevusse, nii et ma paaniliselt aeg-ajalt kalendrisse pilgu viskan ega jõua kuidagi näituse avamispäeva ära oodata. Toomas Järvet […] Vaata lähemalt ›
33
Uue teatri puhul küsitakse vahel, mida teeb see teatri mõistega. Kas ta pelgalt uuendab meie arusaamist teatrist või asendab selle millegi täiesti teisega, mida on isegi raske teatrina ära tunda? Kas uus teater on huvitav liik teatrimetsas või harvester, mis lõikab maha seni olnu ja pakub asemele hoopis plastmassist klotsid? Sellele küsimusele vastamine tähendab muidugi […] Vaata lähemalt ›
0
Triin Amuri kuraatoriprojekt „Maailmaparandajad“ Kondase keskuses kuni 12. XII. Kondase keskuse „Maailmaparandajate“ näitust võib pidada etnograafiliseks kollektsiooniks, sissevaateks parandatud asjade maailma või ka esemete ja suhete rägastikuks. Triin Amuril on õnnestunud koguda üle kahekümne parandatud asja ning nende põhjal jutustatud lugusid ja mälestusi. Eksponeeritud esemed on kuulunud mitmesuguse taustaga mitmest põlvkonnast inimestele. Kindla kontseptsiooni ja […] Vaata lähemalt ›
149
Populaarsemad allikad
ERR
|
0% |
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
|
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
Maaleht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 06:10
Viimane uuendus: 06:08.
Uudiste reiting uuendatud: 06:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne