Seekord on vaatluse all üpris väikesed, kuid kaalukad asjad – ehted. Kontsentreeritud olekus on neil eriilmelisi otstarbeid: rituaalseid, mälu hoidvaid, sidemeid loovaid, identiteeti vormivaid. Kuid need võivad olla ka jõuesemed. Paul Luhteina 1936. aastal kujundatud Eesti presidendi ametikett on endiselt võõrastes kätes. 17. VII 1940 nähti ketti viimast korda Konstantin Pätsi kaelas, kui ta võttis […] Vaata lähemalt ›
38
Harly Kirspuu, „Lugu inimestest, kes pidid ise endaga hakkama saama. Kolm PÖFFi filmi“ Linnar Priimägi, „Keelesõel tööle! ehk Eesti keel võõrkeelena“ Mihkel Kaevats, „Radikaalsest jalakäidavusest“ Katariina Libe „Ohverduste sügis“ Katrine Marçali „Leiutades maailma” kontsert „Valguse poole“ näitus „Inimest peegeldades. Robert Capa ja Ungari meistrid Brassaï, Kertész, Moholy-Nagy, Munkácsi“ nullteateri „Endspiel. Henrik Visnapuu viimased päevad New Yorgis“ Mari-Ann Lind, „Keskkonnareostuse, vähkkasvajate Vaata lähemalt ›
0
Küllap mäletavad mõnedki lehelugejad mitme aasta tagust debatti Tallinna Viru ringi foori teemal. Nii mitmelegi transpordieksperdile tuli üllatusena Jalakäijate Ühingu tuline vastuseis fooriga ülekäigule. Kuidas siis nii, foorid ju parandavad jalakäijate turvalisust? Üsna sarnane debatt leidis aset 1950ndate Buenos Aireses. Sajandialguse maailma kõige rikkama linna jalakäijad tõusid linnavõimude vastu üles, kui taheti linnatänavatele foore panna. […] Vaata lähemalt ›
3
24. novembril tähistas 75. sünnipäeva loodus- ja teadusloo huvidega geograaf Heldur Sander. Tema mitmekesised uurimisteemad katavad Eesti looduskultuuri ja kultuurloodust, puid ja inimesi nende kooskujunemises. Sandri peamised uurimisvaldkonnad on linnahaljastuse ja maakasutuse ajalugu, mõisaparkide dendrofloora ja dendroloogilised kollektsioonid, samuti üksikpuud ja haljastusega seotud ajaloolised isikud. Puudest on teda enim paelunud lehised, hobukastanid ja pärnad, linnadest […] Vaata lähemalt ›
0
XIX sajandi teisel poolel arenes Eestimaa kubermangu pealinn Reval aianduslikust, kultuurilisest ja amatöörteaduslikust küljest, asutati ajaleht Revalsche Zeitung ja mitmeid seltse. Perspektiivis nähti ette rajada loodusteaduste selts (Naturwissenschaftlicher Verein) ja selle juurde botaanika- ja zooloogiaaed. Botaanikaaia rajamiseks koostasid algatajad Friedrich Alexander Georg Hoyningen-Huene ja tema vend Alexander kirja keiser Aleksander II-le. Kiri koos aia võimaliku […] Vaata lähemalt ›
0
Vähk on sagedasim inimelusid nõudev haigus ning vähi esinemissagedus on maailmas kasvujoonel. Vähi tekkeriski suurendavad tänapäeva maailmale omased tegurid, näiteks suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, aga ka keskkonnas esinevad saasteained. Seosed reostuse ja vähi tekke vahel on leidnud kinnitust inimeste ja laboriloomadega tehtud uuringutes. Kuid reostus ei mõjuta ainult inimesi, vaid kogu elusloodust. Üllatuslikult on kasvajate […] Vaata lähemalt ›
0
Hingedeaeg viis endaga kaasa eesti kirjanduse sõbra, teeneka tõlkija Gennadi Muravini, kes tähistas maikuus oma 90. sünnipäeva. Pandeemiaolud ja terviseseisund ei lubanud tal kahjuks selleks puhuks Helsingist Tallinna sõita, kuigi just siinses vanalinnas ja Kirjanike Majas tundis Gennadi ennast kõige kodusemalt … Gennadi Muravin sündis 14. mail 1931. aastal Venemaal Belgorodis. Ta isa skulptor Lev Muravin kolis koos perega […] Vaata lähemalt ›
0
Kõigepealt lühidalt autorist, kelle nimi võib olla veel mõnele tundmatu. Katariina Libe (endise nimega Ratasepp) on näitleja ja ajakirjanik. Ajakirjanikuna kõneleb ta peamiselt pere- ja lasteteemadel, näitlejana on ta kaasa teinud näiteks VAT-teatri lavastustes, aga ka teleseriaalis „Padjaklubi“. Viimasel ajal on Libe nimi aga hakanud rohkem kostuma ilu- ja näitekirjanduse vallas, kuigi seda laadi kirjatöödega […] Vaata lähemalt ›
0
Rasa Bugavičute-Pēce on Läti-Leedu juurtega kirjanik ja dramaturg, kelle osa pereliikmeid elab ka Eestis. Seega natuke oma ja natuke võõras. See, millest ta kirjutab, on aga ilmselt enamikule meist üsnagi võõras. Raamatu „Poiss, kes nägi pimeduses“ („Puika, kurš redzēja tumsā“, 2019) aluseks on Rasa abikaasa kogemus. See on lugu nägijast lapsest, kes sünnib nägemispuudega vanemate […] Vaata lähemalt ›
147
Esimene Helsingi biennaal (12. VI – 26. IX) tõi Vallisaarile 145 000 külastajat. Biennaali seitsme miljoni euro suurune eelarve kattis kolme aasta töö ja korraldamise kulud. Algatus tuli Helsingi linnalt ja Helsingi kunstimuuseumilt (HAM). Helsingi kunstimuuseum ei tegutse ainult Tennispalatsis, vaid on osaline ka avaliku ruumi kunstiprojektides ja vastutab linnaruumi kunsti säilimise eest. Biennaal on osa Helsingi […] Vaata lähemalt ›
0
Poliitilise fotograafia festival Soome fotomuuseumis (Kaapelitehdas Tallberginkatu 1G, Helsingi) kuni 6. I 2022. Kuraatorid Anni-Kaisa Rastenberger ja Sanni Seppo. Kuraatorite Anni-Kaisa Rastenbergeri ja Sanni Seppo seekordse, viienda poliitilise fotograafia festivali teema on „Linnu pilk“ („Linnun katse“). Ka eelmiste festivalide teemad (2017. aastal „Toit“ ja 2019. aastal „Võimalus“) on olnud sellised, mis esmapilgul poliitilised ei tundugi, kuid […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti sõjamuuseumis avatud näitusel näeb läbilõiget tüüpilistest mängurelvadest, millega Eesti poisid on mänginud tsaariajast 1980. aastateni. Näitusele on püütud koondada võimalikult palju eri aegadel Eestis toodetud mängurelvi – kokku üle 60. Vanimateks eksponaatideks on talulaste käsitöö-mängurelvad 20. sajandi algusest. Järgneb valik iseseisva Eesti lastetubades leidunud sõjalistest mänguasjadest ja ka näiteid sellest, millega mängiti sõda Teise maailmasõja ajal. Rikkalikult on […] Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna tänavused kandidaadid. Alari Allik, „Kuidas vabaneda maailmavaatest?“ (Hasso Krulli „Tänapäeva askees“, Looming 2021, nr 5) Sveta Grigorjeva, „Võõras iseendale“ (Andrei Ivanovi „Untermensch“, tlk Veronika Einberg, Vikerkaar 2021, nr 4-5) Mikael Raihhelgauz, „Kaheastmeline müstika“ (Meelis Friedenthali „Kõik äratatakse ellu“, Sirp 23. IV 2021) Mikael Raihhelgauz, „Spontaanne tants või juhuslik ekslemine?“ (Rein Raua „Päikesekiri“, […] Vaata lähemalt ›
0
Sirbi vahel on Diplomaatia nr 4. Otsides maagilist sõna. Pille-Riin Larm intervjuu Aliis Aalmanniga Aliis Aalmann: „On see tuul inspiratsiooni pehmetes tiibades või hoopis trots, aga sõnad toidavad mind.“ „Värske Rõhu sari „Värske raamat“ on Eesti kultuuriväljale toonud palju värskust ja on end juba ammu tõestanud tõsise kirjandusliku karjääri lähtepunktina,“ täheldas hiljuti Mihhail Trunin. Nõus. […] Vaata lähemalt ›
0
Hanna-Maria Vanaküla I SPY WITH MY EYE 25.11-14.12.2021 Alates reedest, 26. novenbrist saab HOP galeriis vaadata ehtekunstnik Hanna-Maria Vanaküla näitust I SPY WITH MY EYE. I SPY WITH MY EYE on ehtekunstnik Hanna-Maria Vanaküla loodud ehtemäng mis kutsub oma silmaga otsima ja vaatama. Subjektiivne tunnetus on indiviidi kõige reaalsem reaalsus. Mida ja kuidas me näeme, […] Vaata lähemalt ›
0
President Lennart Meri ootamatu pildikeelega portree tõi Eesti Kultuuri Tegu 2020 auhinnatseremoonial Peeter Alliku nimelise kunstipreemia litograaf Jaak Visnapile. Eesti Kultuuri Tegu peapreemia läks sel aastal Anu Raua keskusele Heimtalis ja uus, alles aastal esimest korda välja antav Tuleviku Tegija preemia noorele kunstiõpetajale ja innovaatorile Andero Kaljule. Anu Raud tõi oma sõnavõtus esile, kuidas uudistesaates […] Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud esmaspäeval, 22. novembril kell 18 Arsi projektiruumi Mare Mikofi näitusel “Mare ja teised tüdrukud” etenduvale Sveta Grigorjeva tantsulisele performance-skulptuurile. Seda esitavad Mariann Onkel, Maria Schotter, Eveli Ojasaar, Pääsu-Liis Kens, Karin Aarelaid ja Eliisabel Jõela. Performance tõukub groteskse skulpturaalsuse otsimisest kehast – seda just naisele kuuluvast kehast – ja liikumisest, olles sedasi omamoodi hommaaž […] Vaata lähemalt ›
0
Maailma 8 miljardi elaniku hulgas ei leidu ühtki teist nii õnnetut inimest kui Vladimir Vladimirovitš Putin. Nagu juba Lev Tolstoi nentis, ollakse õnnelikud ühtmoodi, aga õnnetu on igaüks isemoodi (sellest lisalugemist lk 27–30). Lihtsurelikule ei ole antud lõpuni mõista Putini õnnetuse kogu suurust, sest selle sisse peavad korraga mahtuma endise supervõimu tuhanded tuumarelvad koos kujutlusega […] Vaata lähemalt ›
159
9. novembril pidas inauguratsiooniloengu vastne Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukas. Tema akadeemiliste huvide keskmes on olnud XVIII–XX sajandi mitmekeelse Balti kultuuriruumi kirjandussuhted. Inauguratsiooniloengus „Rahvalaulud kui maailmakirjandus. Goethe kahekõne Herderiga“ tutvustas ta selle risoomse nähtuse üht vältimatut eost. Rahvalaulud ja maailmakirjandus – selgub, et pealtnäha üllatav mõistepaar on omavahel tihedalt seotud ning mõistagi seotud ka eesti kirjandusega. […] Vaata lähemalt ›
0
See aeg on pöördumatult möödas, mil kliima oli lihtsalt matemaatilise statistika kategooria, ilmanähtuste statistika ja sellisena neutraalne, ühiskonnaväline süsteem – teatav tingimuste kompleks inimese eluks, ühiskonna ja tsivilisatsiooni eksisteerimiseks. Praeguseks on selge, et kliima on nii looduse kui ka selle osa – inimeste – mõjutatav süsteem. Kliimamuutus pole enam pelgalt teatavate arvudega kirjeldatav nähtus, vaid […] Vaata lähemalt ›
98
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Telegram
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 07:47
Viimane uuendus: 07:44.
Uudiste reiting uuendatud: 07:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)