Teadupoolest eristuvad inimese ajus teatud rollide kandjana limbiline süsteem, aju kõige ürgsem osa, mis toodab ja reguleerib emotsioone, tegeleb inimese ellujäämise ja enesekaitsega, ning prefrontaalne korteks, lihtsustatult öeldes mõistus, mis esimest suunab ja kontrollib. Ohusituatsioonis või kui emotsioonid kasvavad üle pea, lülitub mõistus välja. Limbiline süsteem paiskab verre adrenaliini, et saaksime ära hüpata kihutava auto […] Vaata lähemalt ›
33
Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusele laekus tänavu 47 näidendit, mida oli vähem kui tavaliselt – ju on pandeemiaaeg mõjunud rusuvalt ka kirjutamiseks tarvilikule inspiratsioonile. Praeguse sünge aja hõngu oli võimalik välja lugeda ka võistlustööde teemavalikust: nii mõnigi näidend riivas üksinduse, depressiooni, enesetapu või surma teemat. Ka suheldi mitmes näidendis vaimudega, mis on üsna üllatav. Üllatusi […] Vaata lähemalt ›
299
Maakondadest tuleb kosutavad uudiseid. Avinurme Puiduaidas pakutakse pika nokaga metskurvitsa suppi. 100aastane lahkus Pilistvere hooldekodust, sest tal ei lubatud puid lõhkuda. Muhumaal tekitas aga elevust jaanalinnufarmist ära kapanud sebra. Tõrvas sai juba paika 12meetrine jõulukuusk, mis on pärit Ritsust. Jõgeva puu on kõrgem – 15 meetrit, see saadi nimekaimult – Jõgeva alevikult. Häirimatu omas rütmis […] Vaata lähemalt ›
4
Kultuuriinimesed ootavad kannatlikult, millal nende probleemidega tegeletakse: pandeemia piirangud ja publiku vähesus, üldine elukalliduse kasv, mis sööb ära naeruväärse palgatõusu, inflatsioon ja elektri hinna hüppeline tõus, mis viivad kultuuriasutuste eelarve tasakaalust välja … Seni ei paista kedagi huvitavat, aga kultuuriminister vajab muidugi kohanemisaega. Kultuuriinimestele oleks hädasti tarvis kindlust, et keegi nende eest seisab ja raskel […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, maalikunstnik Ove Büttner. Ove Büttner sündis 21. veebruaril 1959. aastal Tallinnas. Aastatel 1983–1989 õppis ta kunstiakadeemias (tollal Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) tahvelmaali. Kursusekaaslaste seas tekitas Ove Büttner jahmatust arusaamaga, et tema tööd peaksid vastu pidama 500 aastat. Ta pidas silmas, et neid võidakse hakata hindama alles sajandite pärast, sest […] Vaata lähemalt ›
0
Mikrotonaalse muusika festival „Sound Plasma“ 11. – 12. XI Tallinnas, kunstiline juht Arash Yazdani. Mikrotonaalsusel pole selget ajaloolist algust ega lõppu. See on alati olemas olnud ning peitnud end mitmesuguste mõistete varju. Mikrotonaalsuse mõistet võib kasutada, osutades XVI ja XVII sajandi tempereerimata häälestussüsteemidele või möödunud sajandi helikeelele. Oxfordi ülikooli klassikaprofessor Armand D’Angour on oma uurimuses […] Vaata lähemalt ›
44
Sean Bakeriga Viini InterContinentali hotelli maha istudes mõistan kohe, mis moel ta inimesi oma projektides osalema veenab. Võib-olla on see tema lihtne avaliolek ja viis keskenduda täielikult vestluskaaslase jutule või siis tema pehme kõlaga hääl. Kujutan teda vabalt ette tänavatel ja poekestes inimestele lähenemas, et neilt küsida, kas nad oleksid huvitatud filmis mängimisest. Mis, nagu […] Vaata lähemalt ›
81
Liikluskultuuri kujutamine 1990.–2000. aastate meedias on värvikas. Toonastes pealkirjades jätkatakse varasemate kümnendite tooni: kuidagi peavad eri tüüpi liiklejad teedele-tänavatele ära mahtuma, kuid nad ei saa kohe kuidagi üksteisega hakkama. Võrreldes varasemaga oli kasvanud mootorsõidukite arv ning seoses sellega käis 1990. aastatel äge tee-ehitus, mida ajakirjanduses kujutati lahendusena. Uudiseid läbis optimistlik toon: teede ehitamine suurendab sõiduteede […] Vaata lähemalt ›
0
Mika Vesalahti näitus „Põrgujumala masin ja maaliparadiis“ Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 28. XI; Lilian Mosolaineni näitus „Igas minemises on tulemine“ Kadrioru galeriis kuni 20. XI, kuraator Jana Wiebe. Sogane ja mudane vesi, mudamülkad ja mädasood, must läga, lämu ja hämu, püdel veniv pigi, keev pigilaama ja verejõgi, verega värvitud lehkav maa, mustendav õhk, neetud […] Vaata lähemalt ›
135
Meie ekspeaminister „ei sattunud ahistamisskandaali“, vaid ahistas kedagi ja see tuli välja. Ahistatu andis tema teost teada oma tööandjale ja asi jõudis ringiga toimepanijani tagasi. See uudis on tema teo tagajärg. „Skandaali sattumise“ fraas on Eesti ajakirjanduses sääraste juhtumite puhul nii levinud, et mõjub laisa klišeena. Või jätab mulje, nagu olekski objektiivne ahistamisjuhtumi kirjeldus. Tõsi, […] Vaata lähemalt ›
11
Mäletan, et kui hakkasin kirjutama arvustust Marianne Mikko eelmisel aastal ilmunud ja tema poliitikukarjäärist rääkivale raamatule „Koridorides libedal jääl“ (Marianne Mikko OÜ, 2020), siis olid parajasti ilmunud raamatuturule Olav Osolini lahedad memuaarid. Ei pea olema hiromant, et aimata, kumma raamat pälvis suurema lugejamenu, kuigi tuntud nimed ju mõlemad. Marianne Mikko raamat on kirjutatud kaasakiskuvalt ja […] Vaata lähemalt ›
0
Töötan häirekeskuses. Hädaabinumbrile ma ei vasta, küll aga olen end nihverdanud päästekorraldajate töövarjuks nii päevasel kui öisel ajal. Samuti kiirabile. Vaatele vabadusest on tekkinud uusi nurki. Päästekorraldajad ja kiirabibrigaadid ei filosofeeri abivajajatega vabaduse teemal. Nad tegutsevad. Iga hetk tuhandeks stsenaariumiks valmis oleva päästekorraldaja jaoks ei puutu asjasse, millised on selle inimese vaated. Sama lugu on […] Vaata lähemalt ›
193
Dokumentaalfilmid „Sparksi vennad“ („The Sparks Brothers“, Suurbritannia-USA 2021, 140 min), režissöör Edgar Wright, operaator Jake Polonsky; „107 ema“ („Cenzorka“, Slovakkia-Tšehhi-Ukraina 2021, 93 min), režissöör Péter Kerekes, stsenaristid Péter Kerekes ja Ivan Ostrochovský, operaator Martin Kollár, helilooja Lucia Chutkova); „Stanislavski. Elujanu“ („Станиславский. Жажда жизни“ Venemaa 2021, 82 min), režissöör Julia Bobkova, stsenaristid Julia Bobkova ja Oleg […] Vaata lähemalt ›
33
Enamikus tutvustustes kaldutakse kõnelema Goethest kui tervikust – kui universaalinimesest, võib-olla viimasest seesugusest. Ja kui jutt läheb „Faustile“ ja romaanidele, mäslemisele ja alalhoidlikkusele, loodusteadusele ja esoteerikale, sakslusele ja maailmakirjandusele, kristlusele ja paganlusele, klassikale ja romantikale, siis see osa Goethe loomingust, mis võiks huvilisele olla ja enamasti ongi kõige esmasemalt ja vahetumalt ligipääsetav, nimelt lüürika, kipub vajuma […] Vaata lähemalt ›
0
Mihkel Kleisi näitus „Tähendusväline vaade“ Rüki galeriis kuni 20. XI. Mihkel Kleisi näitusel „Tähendusväline vaade“ on väljas kaheteistkümnest maalist koosnev seeria, mis valmis tal pärast kaheksa aasta pikkust maalimispausi. Selle aja jooksul tegeles kunstnik peamiselt muusika komponeerimise ja salvestamisega, luues teosega „Rotitapja“ („Ratkiller“) ühe huvitavaima ja väljaspool Eestit rohkete kassettidena avaldatud muusikaprojekti, mille peamised märksõnad […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti kirjandust tutvustatakse võõrkeeltes mitmel rindel: tänavu on lisaks ingliskeelsele ajakirjale Estonian Literary Magazine ilmunud soomekeelse antoloogia „Nippernaati“ viies number (mõlemat annab välja Eesti Instituut), rääkimata tõlgetest ja käsitlustest Tuglase seltsi soome-eesti ajakirjas Elo jm. Hiljuti lisandus sellesse ritta veel Balti riikide kirjanike liitude jt institutsioonide ühise jõupingutuse vili, Balti kirjanduse almanahh „No More Amber“, […] Vaata lähemalt ›
41
Eesti keeles kordustrükina ilmunud Londoni Ülikooli ajalooprofessori Orlando Figese raamatut „Nataša tants“ on nimetatud eepiliseks uurimuseks Venemaa kultuurist ja inimestest. Põnevalt kirja pandud mahukas teos kujutab endast põhjalikku teejuhti kahe viimase sajandi vene kultuurilukku. Seejuures pole tegemist kuiva ja faktipurust ülerisustatud raamatuga, vaid kaasakiskuva käsitlusega, mille lehekülgedelt räägivad meiega oma teoste vahendusel elavad inimesed: kirjanikud, […] Vaata lähemalt ›
18
Alguses oli mul mõte panna sellele arvustusele pealkirjaks „Mitte ainult kirjakultuuri ajalugu“, kuid õnneks jõudsin kiiresti arusaamisele, et see poleks ei põhjendatud ega asjakohane. See raamat on kõigepealt justnimelt kirjakultuuri ajalugu – aga näitab lisaks hiilgavalt, et (kirja)kultuuri kaudu saab rääkida veel palju enamast. Teisisõnu, Eesti on saanud rikkamaks mitte ainult uue, vaid ka uuendusliku käsitlusega […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Noor Jüri Arrak. Tormid ja vormid“ Mikkeli muuseumis kuni 13. II 2022, kuraatorid Aleksander Metsamärt ja Tõnis Tatar, kujundaja Peeter Laurits ja graafiline disainer Külli Kaats. Jüri Arraku maalide näitus „Pilk“ Vabaduse galerii 20. X – 10. XI ja Pärnu uue kunsti muuseumis 8. – 31. XII. Vabaduse galerii ilukirjandusliku teksti autor on Kai […] Vaata lähemalt ›
90
Mängufilm „Igavesed“ („Eternals“, USA-Suurbritannia 2021, 156 min), režissöör Chloé Zhao, stsenaristid Chloé Zhao, Patrick Burleigh, Ryan Firpo ja Kaz Firpo, operaator Ben Davis, helilooja Ramin Djawadi. Osades Gemma Chan, Richard Madden, Angelina Jolie, Salma Hayek, Kit Harington, Kumail Nanjiani, Barry Keoghan jt. Chloé Zhaol on olnud peadpööritav aasta. 2021 algas kinoleviga tema väikesele vaiksele draamale […] Vaata lähemalt ›
24
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Telegram
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 07:47
Viimane uuendus: 07:44.
Uudiste reiting uuendatud: 07:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne