Boriss Sokolovi raamat „Uue Venemaa sõjad 1991–2019“ kujutab endast kirvetööd. Tegemist on kas poliitilise tellimuse, haltuura või mõlemaga korraga. Nii võib muu hulgas oletada seetõttu, et teksti eestikeelne versioon on ühtlasi selle esmatrükk. Tegu on eelkõige veel ühe käsitööndusliku katsega kuulutada Venemaa absoluutse kurjuse kantsiks. Võrdusmärk, mille Sokolov asetab Venemaa ja Nõukogude Liidu vahele, pole […] Vaata lähemalt ›
0
Minu eesmärk on osutada poliitilise ja kultuuriajaloolise, aga ka demograafilise diskursuse mittevastavusele, mis puudutab Eesti suhteid Loode-Venemaaga, esmajoones muidugi Peterburiga. Mul pole kavatsust rääkida kriisidest. Pigem soovin rääkida muutustest, mis on inimeste teadvuses toimunud enam kui saja aasta jooksul, ning keskenduda poliitilise ja kultuuriajaloolise diskursuse erinevustele. Püüan seda teha võimalikult objektiivselt, võiks ehk isegi öelda […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus kinnitas täna „Kultuuri arengukava 2021-2030“, mis on kultuuri valdkonnas strateegilisi sihte seadev dokument. Aastaks 2030 on eesti kultuur elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus. Kultuur 2030 annab süsteemse ja tervikliku käsitluse, mis aitab tagada Eesti kultuuri elujõulisusel, ennetada ja maandada valdkonna arenguga seotud riske ja suurendada […] Vaata lähemalt ›
0
Sean Bakeriga Viini InterContinentali hotelli maha istudes mõistan kohe, mis moel ta inimesi oma projektides osalema veenab. Võib-olla on see tema lihtne avaliolek ja viis keskenduda täielikult vestluskaaslase jutule või siis tema pehme kõlaga hääl. Kujutan teda vabalt ette tänavatel ja poekestes inimestele lähenemas, et neilt küsida, kas nad oleksid huvitatud filmis mängimisest. Mis, nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Volkslied, Weltliteratur ja eesti kirjandus. Pille-Riin Larm intervjueeris Liina Lukast Liina Lukas: „Eesti kirjandus osaleb selles üleilmses kirjandussuhtluses, millesse Herder ta umbes 250 aastat tagasi aitas.“ 9. novembril pidas inauguratsiooniloengu vastne Tartu Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Liina Lukas. Tema akadeemiliste huvide keskmes on olnud XVIII–XX sajandi mitmekeelse Balti kultuuriruumi kirjandussuhted. Inauguratsiooniloengus „Rahvalaulud kui maailmakirjandus. Goethe kahekõne Herd Vaata lähemalt ›
0
Kuuendat korda toimuval Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkursil osaleb sel korral 13 noort Eesti kunstnikku, kes võistlevad kuni 5. detsembrini publikupreemia nimel. Oma lemmikteostele saab anda hääle konkursi veebilehel NBYAA.eu. Tutvu konkursitöödega ja anna oma hääl lehel nbyaa.eu! Valik Eesti noorte kunstnike töid, mis osalevad Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkursil Põhjamaade […] Vaata lähemalt ›
0
17. novembril tähistab Eesti Kunstimuuseum oma 102. sünnipäeva. Sünnipäevale pühendatud programmis on nädala jooksul toimuvad eriekskursioonid ning muuseumile pühendatud margi esitlus koos Eesti Postiga. Eesti Kunstimuuseumi Sõprade Selts kuulutab välja ka stipendiumi pälvinud muuseumitöötaja. Muuseumi sünnipäeval, 17. novembril saab soodushinnaga kõigisse Eesti Kunstimuuseumi filiaalidesse: Kumu kunstimuuseumisse, Kadrioru kunstimuuseumisse, Mikkeli muuseumisse, Niguliste muuseumisse ja Adamson-Ericu muuse Vaata lähemalt ›
0
Saamaks paremat ülevaadet Tartu Kunstnike Liidu liikmete loomingust, oodatakse tänavusele Tartu kunsti aastanäitusele esmajärjekorras liidu liikmete töid. Näituse kujundaja on Margus Lokk ning selle pealkirjaks on “Elukeskmed”. Žürii koosseisu kuuluvad Imat Suumann (esimees), Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe ja Margus Lokk. Teoseid saab esitada 21. novembrini. Näitusele esitatud teos peab olema valminud 2021. aastal ning selle […] Vaata lähemalt ›
0
Inimtekkelisest kliimamuutusest ja selle mõjust inimese ning kõigi muude liikide ellujäämise võimalustele saab rääkida ja räägitakse kolme moodi. On viimsepäeva kuulutajad, kelle meelest kõik on kadunud ja enam midagi peale paastumise, palvetamise ja vähem piinarikka surma palumise teha ei saa. On realistid, kes teavad, et raske töö ning igaühe väikeste ohvritega saab pääsemise suunas liikuda […] Vaata lähemalt ›
0
Selle aasta 1. aprillil ilma igasuguse naljata, asus Eesti teadusagentuuri (ETAg) juhi ametisse füüsikaprofessor Anu Noorma. Eesti teadusagentuuri juhi amet ei ole kergete killast. Kui praegu pandeemia ajal on üks tuulisemaid-tormisemaid avaliku sektori ametikohti terviseameti juhil, siis ETAgi juhi olukord pole ka tavapärastes oludes mitte vähem tormine. Tegutseb ju agentuur ülimalt kõrge intellektiga klientuuri (kui […] Vaata lähemalt ›
173
Teadagi on Riia eestlastele tähtis. Pääseb ju Riia lennujaamast paljudesse maailmanurkadesse, Riiast on pärit kuulus eesti poeet Kristjan Jaak Peterson ning Vennaskond on Riiale pühendanud isegi laulu („Riia, mu arm“). Kui mainitakse Riiat, tulevad tõenäoliselt eestlasele esimesena pähe restoran Lido, loomaaed ja bussijaam/keskturg. Riia on eestlastele nii lähedal ja nii lähedane, et kerkib küsimus, kas […] Vaata lähemalt ›
84
Mängufilm „Tulilind“ (Suurbritannia-Eesti 2021, režissöör Peeter Rebane, osades Tom Prior, Diana Požarskaja, Margus Prangel, Nicholas Woodeson, Oleg Zagorodnõi, Henessi Schmidt, Kaspar Velberg, Sten Karpov, Ester Kuntu jt. Aastaid kerinud lugu, Peeter Rebase esimese täispika mängufilmi valmimine, on lõpule jõudnud. Korraliku reklaamikampaania toel jookseb lõpuks kodumaistes kinodes esimene osaliselt eesti juurtega geifilm, millest õhkub tegijate kirge […] Vaata lähemalt ›
39
Marge Monko ja Gabriele Beveridge’i näitus „Suur teeskleja“ Kai keskuses kuni 28. XI, näituseteksti on kirjutanud Moritz Schepe. Harutades mõtteis lahti Marge Monko ja Gabriele Beveridge’i näitust „Suur teeskleja“ jalutan mööda Kosovo pealinna Priština puseriti tänavaid. Alles 2008. aastal kuulutati seal pärast jõhkrat sõda ja süsteemset Kosovo albaanlaste kultuuripärandi hävitustööd välja iseseisvus, mida Serbia senini […] Vaata lähemalt ›
8
Koroona on tulnud, et jääda. Peame õppima sellega koos elama. See tõdemus öeldi esimest korda välja juba koroona esimese laine ajal enam kui poolteist aastat tagasi. Praeguseks on sellest saanud juba mantra, mida ikka ja jälle korratakse, kuid mis kordamise käigus on niivõrd kodunenud, et sellele pööratakse tähelepanu vaid siis, kui olukord taas halvaks läheb. […] Vaata lähemalt ›
0
Olen isegi otsapidi vana kooli vend. Kannan nähtamatuks tegevaid rõivaid: T-särke ja teksapükse, mille värvlile lasen punukese rippu. Kui stiilitundlik Ilmar Raag kisendab „Lühikesed püksid ja sandaalid – ei iial“, siis mina ühman „Miks mitte? Praktiline kombo ju“. Kuulan vana mussi, putitan maamaja ja grillin tagaaias. Säravate intellektuaalide ja metroseksuaalide seltskonnas tunnen end kohatuna. Keelepruuki […] Vaata lähemalt ›
0
Ungari, nagu ka paljude teiste väikeriikide filmikunst üle maailma, on pidanud vaataja südame ja tähelepanu nimel rinda pistma Hollywoodiga. Ameerika hiiglasliku filmitööstusega võrreldes on ungari filmid saadud tehtud eelarvega, mis moodustab USA suurfilmide omast vaid murdosakese, ja need on keeles, mida mujal maailmas väljaspool Ungarit ei räägita. Kui filmid nagu „Henry VIII eraelu“, „Araabia Lawrence“ […] Vaata lähemalt ›
0
Vahel saab head nõu isegi tasuta. Nii ka kliimapoliitika tippkohtumise osalejad Glasgow’s paljude riikide peateaduritelt.1 Eesti esindaja samuti 39 allakirjutaja seas. Ega me arvagi, et kõik kohe tõttavad seda nõu kasutusse võtma, sest enam-vähem sama nõu on antud juba rohkem kui veerand sajandit. Muidugi teatavate variatsioonidega. Sest nii mõndagi kliimamuutuse ilmingut või tagajärge polnud esimese […] Vaata lähemalt ›
119
Kas teile meenub, kuidas liigutakse edasi „Stalkeri“ tsoonis? Professor, kirjanik ja stalker, nende teejuht, liiguvad võsastunud maastikul vaid nõnda, et teejuht loobib mutrit, mille külge on sabaks seotud valge riideriba, ja käsib siis ülejäänud meestel liikuda otse selle juurde ning mitte sammugi teelt kõrvale kalduda. Kui kõik on jõudnud mutrini, viskab ta suvalisse kohta järgmise […] Vaata lähemalt ›
0
XX sajandi keskel avaldati ajaleheveergudel arutelusid liikluskultuurist ning mõneti võib seda mõttevahetust nimetada ka jalakäijate ja autojuhtide vastastikuseks jagelemiseks. Ka aastail 1920–1930 ilmus ajakirjanduses artikleid kehvast liikluskultuurist, aga toonastest väljaannetest kajas läbi optimistlik soov eri liiklejatüüpide reguleerimiseks ning mootorsõidukite uudsuse tõttu loodeti, et liikluseeskirja loomisega on võimalik luua toimiv ja turvaline liiklussüsteem. Kui mootorsõidukid olid […] Vaata lähemalt ›
27
Alljärgnevate ridade kirjutamisele on ajendanud Karl Martin Sinijärv, kes loetud raamatuid tutvustades peatub Hans Henny Jahnni teosel tunnistamisega: „Kallasteta jõgi ajab mind lugejana igas seitsmes mõttes segadusse, tõesti on raske mõista, mis värk on, või kas.“ Järgneb põhjendatud kiitus tõlkijale, tänu kellele võidakse nüüd ka eesti keeles manustada „kraami, mille puhul on küsimusele „Millest see […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Telegram
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Naine
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 09:23
Viimane uuendus: 09:18.
Uudiste reiting uuendatud: 09:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)