Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, armeenia päritolu Eesti skulptor Rafael Arutjunjan. Rafael Arutjunjan sündis Bakuus armeenia perekonnas. Hariduse omandas Arutjunjan Tallinnas kunstiakadeemias (tollal ERKI) aastatel 1958–1964, tema peamine mõjutaja oli õppejõud Olav Männi. Rafael Arutjunjani diplomitöö „Hukule määratud“ (1964) oli pühendatud Odessa geto juutidele ehk holokaustile ja tekitas nõutust, sest ei haakunud ühtse kangelasliku […] Vaata lähemalt ›
0
Filmi- ja muusikaõhtu „Vampiir“ 13. XI Kumu kunstimuuseumis. Mängufilm „Vampiir“ („Vampyr“, Saksamaa-Prantsusmaa 1932, 75 min), režissöör Carl Theodor Dreyer, stsenaristid Christen Jul ja Carl Theodor Dreyer, operaatorid Rudolph Maté ja Louis Née, põhineb Sheridan Le Fanu jutustusel „Carmilla“ (1871) ja elementidel teistest lühijuttudest tema kogumikus „Peeglis“ („In a Glass Darkly“, 1982). Osades Julian West, Maurice Schutz, Sybille […] Vaata lähemalt ›
33
Kontsert „EMTA saksofoniklass 40“ 31. X EMTA suures saalis. Saksofonikvartetid SaxEst ja Quattro Quarti, Eesti Saksofonikvartett, saksofoniansambel ja -orkester, solistid Uku Gross, Joonas Neumann, Villu Veski ja Virgo Veldi, kaasa tegid Karl-Johan Kullerkupp (vibrafon), Kaspar Ernesaks (vibrafon), Kai Ratassepp (klaver), Tiiu Jürma (klaver) ja Diana Liiv (klaver) ning Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor (dirigent Veronika Portsmuth), dirigent […] Vaata lähemalt ›
0
Pole mingi saladus: XIX sajandi suure ja vägeva vene kirjanduse, nagu seda tunneb maailm, tunneme meie ja mõistagi venelased ise, on täiel määral kirja pannud mehed. Idanaabrite kirjandusloos ei ole oma George Sandi, Mary Shelleyt, Jane Austenit, õdesid Brontësid. Naine esineb üle-eelmise sajandi vene kirjanduses vaid kirjandusliku kangelannana, mitte veel kirjaniku endana. Selles mõttes on XXI sajandi […] Vaata lähemalt ›
0
8. novembril suri 96aastasena oma kodus Ylöjärvil armastatud soome lastekirjanik, luuletaja ja akadeemik Kirsi Kunnas. Kirsi Kunnase tuntuimad teosed on luulekogud „Tiitiäisen satupuu“ („Trollilapse muinasjutupuu“, 1956) ja „Hanhiemon iloinen lipas“ („Hane-ema rõõmus laegas“, 1954). Tema luule on soomlaste rahvuslik aare. Mitu põlvkonda oskab peast ette kanda värsse „Härra Pii Poost“ või „Trollilapse unelaulust“. Kunnas oli […] Vaata lähemalt ›
0
18. november on Läti iseseisvuspäev. Meie rõõmupäev on sattunud hallile, rõskele ja pimedale ajale: ei ole enam sügisest värviküllust, ei ole veel talvist lund maas. Sünge aeg. Mida see ütleb lätlaste kohta? Ükskord ütles üks hispaanlane: „Teid, lätlasi, niisama lihtsalt läbi ei näe. Pole ka ime, te elate ju suuremal jaol aastast maja sees. Te […] Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeval on kirjadel kultuuris kahetine staatus. Kultuuriloolise žanrina, mis jõuab lugejani trükki toimetatud, enamasti kommenteeritud ja sageli üsna mahukate väljaannetena, hinnatakse kirju (ja kirjavahetust) kõrgelt. Üksnes paari aasta sisse mahub mitme tähelepanuväärse kirjavahetuse ilmumine: mullu sügisel tulid välja „Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940“ ja Raimond Kaugveri „Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektide Liidu kuraatorinäitus „Tänav I“ Fotografiskas kuni 16. I 2022. Kuraatorid Raul Kalvo ja Tõnis Savi. Mõelda vaid, kui kodudeski oleks üks selline tuba, mida vältida ei saa, isegi kui tahta, ja kogu ruumist moodustaks see veerandi või kolmandiku. Ilmselge, et tegu on ühe tähtsa toaga. Ja on väga oluline, et seal kõik toimiks: takistusi, seisakuid, […] Vaata lähemalt ›
0
Helikunsti näitus „Hargnevate helide aed 2“ Arsi projektiruumis 21. – 30. X, kuraator Aivar Tõnso, kunstnikud Raul Keller, Taavi Suisalu, Sten Saarits, Katrin Enni ja Aivar Tõnso. Kui sisenesin näitusele „Hargnevate helide aed 2“, kõlasid taustal nii pehmelt kui ka jäiselt kriipivad helid. Oleksin justkui sattunud hämarasse koopasse, mida mööda noodid alla nirisesid, omavahel põrkusid […] Vaata lähemalt ›
6
Jüri Engelbrecht, Kert Tamm, Tanel Peets, Modelling of Complex Signals in Nerves. Springer, Cham 2021. 186 lk. Jüri Engelbrecht, Complexity in Social Systems and Academies. Cambridge Scholars Publishing 2021. 215 lk. Jüri Engelbrecht, Juhuslikud jalutuskäigud teadusmetsas. Toimetanud Piret Veigel, keelt toimetanud Reeli Ziius, illustreerinud Mirjam Siim, kujundanud Külli Tammes. Postimees Kirjastus 2021. 174 lk. Midagi […] Vaata lähemalt ›
24
Laupäevast, 13. novembrist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Johannes Luige senist loomingut kokkuvõttev näitus pealkirjaga „Ma tean, mis oli eile homme”. Näituse kuraator on Mailis Timmi. Peamiselt kunstniku tunnetest ja mälestustest seoses erinevate füüsiliste paikadega lähtuv näitus uurib, kuidas isiklikke kogemusi materjalide ja ruumidega saab vaadata kui füüsilisi mälestusi. „Enamik näitusel väljas olevatest töödest […] Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud Anu Hindi näitusele “Puude puudutus” Vabaduse galeriis alates 12. novembrist. Näitus on avatud 12. XI – 1. XII 2021. Moekunstnik ja moekunsti innukas tutvustaja Anu Hint tuleb seekord avalikkuse ette maalidega, mida täiendab ka T-särkide kollektsioon. Minu Vabaduse galerii näitus koosneb 12-st maalist, millel loodus – puud ja Euroopa kristlik sümboolika ühinevad vaimses […] Vaata lähemalt ›
0
Laupäevast, 13. novembrist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Kristen Rästa isikunäitus „Kuskil teisel pool vikerkaart II”. Näitus on edasiarendus samanimelisest isiknäitusest ning neid siduvaks teemaks on „neljanda seina lõhkumine” kunstiteoste tehniliste struktuuride võimendamise ehk kunsti kui eksponaadi demüstifitseerimise abil. Skulpturaalsed ja maalilised kunstiteosed ning ready-made esemed jäljendavad nii looduslikke elemente kui tehislikult loodud keskkondi […] Vaata lähemalt ›
0
Soome Kirjandusfond on teinud teatavaks Finlandia auhinna 2021. aasta kandidaadid. Kõigi kolme kategooria laureaadid kuulutatakse välja 1. detsembril. Ilukirjandus Ilukirjanduse Finlandia antakse parima soome- või rootsikeelse romaani eest. Joel Elstelä, „Sirkusleijonan mieli“ ehk „Tsirkuselõvi meel“ (WSOY) Rosa Liksom, „Väylä“ ehk „Tee“ (Like) Marjo Niemi, „Kuuleminen“ ehk „Kuulamine“ (Teos) Matias Riikonen, „Matara“ (Teos) Pirkko Saisio, „Passio“ ehk […] Vaata lähemalt ›
0
Laupäevast, 13. novembrist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Henri Hüti isikunäitus „Põhjuseta tagajärjed”. Näitus koosneb erinevatest misanstseenidest, mille järjekord on ruumis kindlaks määratud. On valgus, on vari. On allikad, on vaatemängulisus. Kas nimetatud üksuste vahel peab eksisteerima loogiline seos? Kas kõik, mis ühtviisi paistab, selline ka on? Ka Kuu peegeldab valgust nagu see oleks ta […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti teaduse perenaine. Margus Maidla intervjuu Eesti teadusagentuuri uue juhi füüsikaprofessor Anu Noormaga Selle aasta 1. aprillil ilma igasuguse naljata, asus Eesti teadusagentuuri (ETAg) juhi ametisse füüsikaprofessor Anu Noorma. Eesti teadusagentuuri juhi amet ei ole kergete killast. Kui praegu pandeemia ajal on üks tuulisemaid-tormisemaid avaliku sektori ametikohti terviseameti juhil, siis ETAgi juhi olukord pole ka tavapärastes oludes mitte vähem tormine. […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 10. novembril kuulutati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistluse võitjad. Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlusele saadeti 47 näidendit. Žüriisse kuulunud tõlkija Varja Arola, lavastaja Elise Metsanurk, kirjandusala juhataja Ene Paaver, autor-lavastaja Tiit Palu, näitleja Jaak Prints, dramaturg Priit Põldma ja kunstnik ning filmirežissöör Hardi Volmer otsustasid […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 11. novembril toimub A-Galeriis eriline luuleõhtu metallikunstniku Taavi Teevetiga Neljapäeval, 11. novembril, kell 18:00 loeb Taavi Teevet A-Galeriis teoseid oma eheteks vormistatud luulekogust AINUEKSEMPLAR. Luulekogu eksisteerib vaid näituseperioodil A-Galerii SEIFIS 29.10–26.11.2021. Lisaks luuletuste esitlemisele avab Teevet näituse tausta ning räägib oma loomingulisest teekonnast kunstnikuvestlusel, mida viib läbi kirjandusteadlane ja kriitik Hele-Mai Viiksaar. AINUEKSEMPLAR on […] Vaata lähemalt ›
0
Piret Kändler TETRIS JA KALEIDOSKOOP 05.11.–23.11.2021 Alates reedest, 5. novembrist saab HOP galeriis vaadata keraamik Piret Kändleri näitust TETRIS JA KALEIDOSKOOP. Näitusel eksponeeritud tööde loomisel on olnud ajendiks juhuslikkus, mäng, muutumine. Kunstnik on keraamiliste seinaplaatide tegemisel kasutanud kipsvorme, kollektsiooni mis koosneb 64 osast. Valades portselani vormidele on tulemus alati erinev – TETRIS. Töö teine osa […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusarhiiv tähistab 100 aasta möödumist arhiivinõukogu esmakohtumisest näituse avamisega Eesti arhiivinduse rajajale ja Tartu Ülikooli ajalooprofessorile Arno Rafael Cederbergile kuulunud esemetest. Noore Eesti Vabariigi emakeelsele ülikoolile aitasid hoogu anda mitmed Soome teadlased, nende seas 1919. aasta sügisel Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professoriks valitud Arno Rafael Cederberg (1885–1948). Tema südameasjaks sai Eesti arhiivinduse korraldamine. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Telegram
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Naine
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 09:23
Viimane uuendus: 09:18.
Uudiste reiting uuendatud: 09:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)