Üks vahva vuntsidega poliitik sõidab linnast linna bussiga, millel tekst „Eesti Rahva President“. Tegemist on erakonna promotrikiga ning vaevalt härra ise usub, et ta juba mehitabki kõrgeimat esindusametit. Sellegipoolest tunglevad paljud prouad, et „presidendihärraga“ ühele pildile pääseda. Ameerika endine president ehitab enda golfiklubisse Valget Maja imiteeriva sammasterea, ümbritseb end presidendi ametlike regaalide sarnaste rekvisiitidega ning […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kuigi kunstnikud eelistavad oma näituseks kevadet või sügist, ei ole suvine kunstielu puhkuseajale vaatamata pausile läinud, ei varasematel aastatel ega ka nüüd. Pigem on väikelinnades ja külades kunstielu aktiveerunud. Kuid aktiivse kunstielu kõrval on viimased viisteist aastat või veidi kauemgi kummitanud igatsus millegi suurema järele, mis suudaks murda põlv- ja seltskondlikke piire ning jääda aastateks […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Mare Tralla näitus „Enne ja pärast“ Pärnu endises vanglas (Sillutise 1, sissepääs Laatsareti tänava poolsest väravast) kuni 31. VII, avatud teisipäevast pühapäevani kell 15–19. Mare Tralla näitus „Enne ja pärast“ toimub endise Pärnu vangla sööklas. Ruum viib meid tagasi nõukaaega. Kodust miljööd lisab retromööbel ning tekstiilid, mida pole aga lämmatavalt palju, pigem on need sümboolsed. […] Vaata lähemalt ›
21
Kärdla parklinn mõjub sulnilt lõõgastavalt: linna südames on palju metsikust, muru on jäetud niitmata, suvel vohab raudrohi ning teeäärtes on palju lilli. Parkides kasvavad võimsad sanglepad ning keskusest kümneminutise jalutuskäigu kaugusel on rändrahnuga liivarand, kus saab ujuma käia. Lopsaka loodusega Kärdla on viimastel aastatel läbinud linnakeskkonda nüüdisajastava arengu. On korraldatud arhitektuurikonkursse, selleks et uuendada keskväljak […] Vaata lähemalt ›
497
Veel hiljuti läks filmilavastaja Harry Macqueenil kõik väga libedalt. Oma teekonda filmimaailmas näitlejana alustanud mees oli seni lavastanud vaid ühe täispika mängufilmi, 2014. aastal kodumaal Suurbritannias hästi vastu võetud, kuid napi leviga piirdunud draama „Ääremaa“ („Hinterland“). Tema teine linateos, 2020. aastal valminud teekonnafilm „Supernoova“ („Supernova“), mis räägib dementsusega heitlevast paarist ja ühe peategelase otsusest oma […] Vaata lähemalt ›
170
Mari Kartau, „Kõik kaob peale paari tähtsa pisiasja. Intervjuu Mare Trallaga“ Lauri Laanisto, „Madagaskari uhhuukampaania – pujujoogiga koroona vastu“ Madli Maruste, „Kärdla uued tuuled“ Vestlusring Maila Kuusik, Mihkel Kaevats ja Raido Roop rohepöördest Tallinnas Intervjuu filmilavastaja Harry Macqueeniga Non Grata festivalipäev ja „In graafika“ näitused Pärnu muusikafestival „Pisukase rantlase aabits“ „Kohatu kepp ehk meeletu porno“ […] Vaata lähemalt ›
0
Esiteks. „Tartu linn aga oli kivist, suur, hooned selles väga toredad ja meie, varem niisugust nägemata, imestasime. Kirikuid on palju ja kloostrid suured.“ Nii kirjutab 1436. aastal Tartust läbi sõitnud Suzdali piiskop Avraam (vt Hillar Palamets, „Lugusid toonasest Tartust“). Keskajale järgnesid sõjad, laastamine ja langus, mis kulmineerus 1708. aastal, kui Tartu Põhjasõja ajal täielikult hävitati ja elanikud […] Vaata lähemalt ›
9
Ma isegi ei tea, kas olen täiesti pede. Mul tekivad seksuaalsed aistingud üliharva. Ainult kõige lähedasemate meessoost sõpradega ning isegi siis ei ole mu esimene soov nendega suguühtesse astuda. Ma ei mõtle seksist (ainult juhul, kui olukord seda nõuab). Olen sellega leppinud, et ütlen enda kohta pede, sest sealt edasi jäetakse mind rahule. Käisin hiljuti […] Vaata lähemalt ›
443
Hommikupoolikul, mil tuli teade Aleksander Eelmaa surmast, saatis üks nn uue teatri režissööre sõnumi. Seal seisis, et lahkunud on üks viimaseid selle põlvkonna meesnäitlejaid – ja inimene, kes oli äärmiselt open minded (avatud meelega). Paar päeva hiljem ilmus nädalalõpulisas intervjuu noore radikaalse etenduskunstnikuga. Intervjuud iseloomustas foto etenduskunstniku lavastusest: esiplaanil tema ise, tagaplaanil aga Aleksander Eelmaa, […] Vaata lähemalt ›
0
Pärnu muusikafestival 11. – 18. VII, kunstiline juht Paavo Järvi. Pärnu muusikafestival astus tänavu kindla sammuga üle uue kümnendi läve ja seda tähistati ühes mainekate külalistega: pianist Lars Vogt, viiuldaja Joshua Bell ja flöödimängijate iidol Emmanuel Pahud, lisaks hiilgavad kodumaised solistid – viiuldaja Triin Ruubel ja pianist Mihkel Poll. Üle nädala väldanud suurpidustus laiendas taas […] Vaata lähemalt ›
204
Üks vahva vuntsidega poliitik sõidab linnast linna bussiga, millel tekst „Eesti Rahva President“. Tegemist on erakonna promotrikiga ning vaevalt härra ise usub, et ta juba mehitabki kõrgeimat esindusametit. Sellegipoolest tunglevad paljud prouad, et „presidendihärraga“ ühele pildile pääseda. Ameerika endine president ehitab enda golfiklubisse Valget Maja imiteeriva sammasterea, ümbritseb end presidendi ametlike regaalide sarnaste rekvisiitidega ning […] Vaata lähemalt ›
0
On kesksuvi ja selle loo kirjutamise hetkel on ilm lõpuks ilusaks läinud. Kevadveed on ammu ära vulisenud, maa on tahenenud, apikaalsed meristeemid on möödunud hooaja moest läinud kulu vahelt välja tunginud ja vetikad on kalmukividele uued haljad kuued selga plätserdanud. Loodus on kõikehõlmav. Viimaste säilinud garaažikomplekside juures seisavad autod reas, kapotid üle ühe lahti nagu […] Vaata lähemalt ›
45
Kuigi kunstnikud eelistavad oma näituseks kevadet või sügist, ei ole suvine kunstielu puhkuseajale vaatamata pausile läinud, ei varasematel aastatel ega ka nüüd. Pigem on väikelinnades ja külades kunstielu aktiveerunud. Kuid aktiivse kunstielu kõrval on viimased viisteist aastat või veidi kauemgi kummitanud igatsus millegi suurema järele, mis suudaks murda põlv- ja seltskondlikke piire ning jääda aastateks […] Vaata lähemalt ›
0
Pealinna kliimakava rakendamise üle arutavad linna strateegiadirektor Raido Roop, rohepöörde kompetentsikeskuse juhtivspetsialist Marten Kaevats ja analüütik Maila Kuusik. Tallinnas kehtib dokument „Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“. Kuivõrd on selles n-ö kliimakavas püstitatud eesmärkide seadmine aastaks 2030 reaalne? Kas Tallinnal on olemas poliitiline tahe kava ellu viia? Raido Roop: Parima […] Vaata lähemalt ›
0
MARI KARTAU: Kõik kaob peale paari tähtsa pisiasja. Intervjuu Mare Trallaga Mare Tralla: „Julgus on suhteline. Ühel päeval olen julge, teisel päeval mitte. See näitus nõudis suuremat julgust, sest see mõjutab ka teisi inimesi, näiteks minu perekonda.“ Mare Tralla näitus „Enne ja pärast“ Pärnu endises vanglas kuni 31. VII. Mare Tralla näitus „Enne ja pärast“ […] Vaata lähemalt ›
0
Ratsionaalarvudel on koma järel mingi number veel: näiteks 0,625. Need on kirjutatavad murdudena: 0,625 = ⅝. Irratsionaalarvud on sellised, mis koma järel kunagi ära ei lõppe. Taolised on π (pii, ≈3,14), e (≈2,71828) või kuldlõige (≈1,618). Komale järgnev ei hakka kunagi korduma, kusagilt matemaatika sügavusest aina lisandub numbreid koma järele. Guinnessi rekordite raamatus on Rajveer Meena, kes […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti kuulsaim autojuht Ott Tänak pahandas pärast Lõuna-Eesti teede lõhkumise rahvusvahelist suursündmust, et korraldajad paigutasid viimase kiiruskatse Raadil Eesti Rahva Muuseumi taga trassile, kus uhkete autode taustaks oli mingi võsa ja koledus, aga mitte kohad, mille abil saaks „Eestist ilusa pildi maalida“. Kutselisel roolikeerajal võivad aeg-ajalt ikka asjad segi minna. Probleem ei ole nimelt selles, […] Vaata lähemalt ›
0
Avaldasin 3. juunil portaalis Times Higher Education arvamusloo,1 mis põhines 2021. aasta algul Sirbis ilmunud arvamusel. Selle keskmes oli teadusprojektide bürokraatia absurdsus.2 Exceli tööajatabelite täitmine on tobe ja mõttetu, sest teadlasi sunnitakse Excelis näitama kaheksatunniseid tööpäevi, kuigi üldjuhul ei saa teadusuuringuid teha vaid kella üheksast viieni. Mõnikord kulub vähem aega, mõnikord rohkem ja tööaja mõõtmisel […] Vaata lähemalt ›
0
Selle arvamusavalduse sõnum on: raamatute laenutushüvitistega ollakse peaaegu õigel teel. Autorihüvitusfond avaldas hiljuti rahvaraamatukogudes 2020. aastal elektrooniliselt registreeritud laenutuste statistika ja hüvitiste saajate nimekirja. Raamatute laenutuste eest jaotati 1537 autori ja autoriõiguste omaja vahel 284 457 eurot. Võrdluseks: aasta varem jaotati 1500 taotleja vahel 189 403 eurot. Neile lisanduvad helisalvestiste ja videote laenutuste hüvitised. Mõlemal aastal on eelarvet […] Vaata lähemalt ›
0
Cannes’i filmifestivali ebatavalise koroonajärgse aasta üldmuljetest kirjutasin pisut juba eelmisel nädalal.1 Nüüd, kui auhinnad jagatud ja mitu, nii rahvuslikku kui rahvusvahelist, šokki üle elatud, on ehk õige aeg rääkida tänavusest hindamisest, filmidest ja auhinnavõitjatest. On nagu on, ette rutates jääb 2021. aasta Cannes’ist täiesti kindlalt meile kõlama see, et esimest korda oli Eesti mitte üksnes […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Populaarsemad allikad
|
|
100% 100 |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 21:13
Viimane uuendus: 21:10.
Uudiste reiting uuendatud: 21:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)