Taktyk on 2006. aastal loodud Pariisis ja Brüsselis asuv maastikuarhitektuuribüroo, kus töötatakse välja taktikaid, millega parandada maastikke ja luua elamisväärne ruum. Tegeletakse nii ajaloolise pärandi, unustatud ruumide, endiste tööstusmaastike kui ka rannikualadega. Kirjutatakse, projekteeritakse, uuritakse ja õpetatakse. Uus keskkond sünnib lisaks alati väga metoodiliselt koosloomes tulevaste kasutajatega. Nende töödes on näha austust konteksti ja maastiku vastu, samas ei puudu sealt ka hea annus kr Vaata lähemalt ›
0
Seisan Narva vanalinna põhikooli välisukse ees ja vestlen vene emakeelega õpetajast sõbraga. Jutt käib eesti keeles. Seisame seal üsna kaua. Koolihoonest tuleb välja hulk õpilasi, samuti astub neid uksest sisse suur hulk. Uks on kitsas, meid märkamata mööda minna oleks võimatu. Kõik tunnevad mu sõpra ja tervitavad teda eranditult. Sõber tervitab neid samuti. Teretusrituaal käib eesti keeles. Sõber Pavel ütleb, et need õpilased on vene emakeelega lapsed. Eranditult. Keelekeskkond pole... Vaata lähemalt ›
2
Kasvunarratiivi alalhoidmise oluline osa on otsida kasvuks tarvilikke probleemivabu ressursse. Viimase saja aasta jooksul on kasvu tagant tõuganud fossiilkütused, mille ammutamine on eksponentsiaalselt kasvanud. Samal ajal pole nende hankimise ja tootmisega tehtud kahju kuigi nähtav ega mõjukas. Kasvu põhilist keskkonnakoormust on kandnud rikastuvate ühiskondade perifeeriad ja koloniaal- või pärast Teist maailmasõda iseseisvunud postkoloniaalsed riigid. Ühtlasi võimaldasid endised koloniaalsuhted ja laenude Vaata lähemalt ›
2
Jänedale jõuda oli mõnus, kuna mu vanaema suvekodu asub sealt umbes viie kilomeetri kaugusel ja olen sinna sageli sattunud. Tuttavliku külaunisusega, mille keskmes saavad nii uhke mõis kui ka üks nädalavahetuse peakangelasi, arhitektuurišedöövrist 1970ndate sovhoostehnikumi hoone, tavapäraselt segamatus rahus mureneda, astusid nüüd värskendavasse kontrasti mitmesugused festivaliilmingud, millest esimesena võis märgata ootamatult rohket, kohati burningmanilikult kirevas rõivastuses rahvast kogu asulas. Sedal Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti teatri ja filmi kordumatu Jörgen Liik. Tuleviku näitlejakroonikates mäletatakse teda tänu laiale ampluaale ja ammendamatutele töövahenditele, kõneletakse tema kiiretest reaktsioonidest ja registrite vahetustest. Kaasteelised hakkavad meenutama tema kompromissitust, uskumatut kirglikkust, lõpuni mineku tahet ja võitlust ideede nimel. Hakkame istuma lehtlates ning ainuvõimaliku soojusega rääkima tema partnerlusest, mis oli ühtaegu diskreetne ja provokatiivne, edasi sundiv ja õrnalt hoidev. K Vaata lähemalt ›
0
Paul Kondas lavastas, kirjutas näidendeid, lõi omaenda teatriteooriagi. Mitmekülgsete huvidega meest teatakse peamiselt naivistist maalikunstnikuna. Maalimisega hakkas ta tõsisemalt tegelema alles hilisemas eas. See, et Ugala teatri suvelavastuses lavastatakse omakorda Kondase maale, on sestap muidugi kaunilt sümboolne. Ugala suvelavastus „Kondas ja maasikasööjad“ (autor Ott Kilusk, lavastaja Tanel Ingi) on õnnestumine (kunsti)-ajaloo populariseerimisprojektina. Paul Kondase lavale toomise kaudu räägitakse Vaata lähemalt ›
14
Kunstigalerii Kogo tähistas kevadel oma seitsmendat sünnipäeva – seitse aastat on piisavalt pikk aeg, et rääkida järjepidevusest, kuid samal ajal ka piisavalt lühike aeg, et endiselt katsetada. Galerii juht Liina Raus räägib, mismoodi tasakaalustada omavahel missioonitunnet ja majanduslikku jätkusuutlikkust, milliseid väärtusi hindab Kogo galerii kunstnikke valides ning miks rahvusvaheline koostöö on väikese galerii ellujäämiseks hädavajalik. Lisaks mõtiskleme Eesti kunstimaastiku tugevuste ja kitsaskohtad Vaata lähemalt ›
44
Katja Kettu kujutab romaanis „Ühe kassi ülestähendusi“ kahe soome naise saatust eri ajal ja Soome eri paigus. Vanemateta kerjusplika Eeva elu hakkab Kettu vaatlema 1917. aastast, teine peategelane on tänapäevas elav Kirjanik, autori alter ego. Esiema Eeva on hariduseta, aga leiab armastuse ja saab lapsi – erinevalt Kirjanikust, kes on heaoluühiskonna kasvandikuna küll haritud, ent kaotab nii armastuse kui raseduse katkemise tõttu ka lapse. Soome ajalugu Kettu kasutab romaanis eri... Vaata lähemalt ›
39
Meie elukvaliteet pole kunagi olnud nii kõrge, nagu see on praegu. Hoolimata sellest, et inimesi on maailma saanud juba erakordselt palju ja Maa ressursid kuluvad järjest kiiremini. Lõviosa heaolu kasvust tugineb teadmiste ülikiirele kasvule ja neist tulenevale tehnoloogiate plahvatuslikule arengule. Esimest neist saab bibliomeetria ajastul mõõta korralike (ehk eelretsenseeritud) teadusartiklite hulga kaudu. Nende arv on juba mitu aastakümmet kahekordistunud iga üheksa aastaga. Teisega on keerulisem, sest. Vaata lähemalt ›
18
„my fem used to be SO on guard with the masculine that ‘serving’ them felt like… being their maid & giving away my feminine power & lowering my value. I was so in this Hyper Independence & Feminism bullshit & „womens intuition is higher than mens one“ & „God is a WOMANNNN“ that it blocked me from sooooo much pleasure & softness without me even knowing“ „if you start relating... Vaata lähemalt ›
78
On suvi, palavus ja ajakirjanduse hapukurgiaeg, mida ainsana rikub elav poliitlaip PPP. Ja nagu jumal masinast, plartsatab sisse SÜNDMUS. Eesti Vabariiki austab oma kiirkäiguga Speed, keda võtavad huilates vastu sajad poisikesed. Ja peaminister. Kisa tõuseb taevani ja somestaarid vaidlevad klahvid punaseks. 30 000 on suur raha. Kopikas võrreldes oksendava siiliga. Lollus. Suur reklaam Ameerikas. Vanad pässid ei tea, mida noored tahavad. Põlvkondade vahed on revolutsioonilistel aegadel alati olnud. Jne, jne. Vaata lähemalt ›
6
Eestlane lätlaste seas. Konstantin Kuningas vestles Priit Piusiga Priit Pius: „Eestlased oleks võinud ammuilma laulupeost filmi teha. Eestlaste ja lätlaste esimesed laulupeod said teoks üle noatera, kiiruga.“ Priit Pius mängib koorijuhti Jurģist Läti‐Eesti draamas „Maa, mis laulab“, mis räägib 1873. aastal toimunud Läti esimese laulupeo loo. Film toob ekraanile rõhumise all elava ühiskonna, kus riigi identiteedi kujunemine kulgeb läbi muusika ja rahvusliku ühtsustunde. „Maa, mis laulab“ läks maksma 3,5 milj Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 25. juulil avatakse Vabaduse galeriis legendaarse graafiku Vello Vinna näitus „Tehis ja ehis“, kus keele- ja sümbolimängud saavad täiesti uue tähenduse. Näitus Vabaduse galeriis pakub võimalust näha kunstniku loomingu kahte olulist suunda: täiesti uued graafikaseeriad, mille valmimine on nõudnud enam kui nelja aasta pikkust pühendumist, ning suuremõõtmelised joonistused, mida varem pole avalikkusele laialdaselt eksponeeritud. Vello Vinna uued graafika kolmikseeriad, mis valmisid aastatel 2021–20 Vaata lähemalt ›
0
Lastekirjanduse keskuses on avatud rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Sea Change. Muutuste meri“, mis toob vaatajani ligi 200 ainulaadset kunstnikupostkaarti üle kogu maailma. Näitus on avatud kuni 6. septembrini 2025. Näitus on osa Worcesteri Ülikooli juures tegutseva Rahvusvahelise Pildiraamatute Keskuse (International Centre for the Picture Book in Society) ülemaailmsest projektist ja selle kuraatoriks on illustraator ning õppejõud Tobias Hickey. Näitus toob fookusesse ookeanide ja ökosüsteemide m Vaata lähemalt ›
0
PEEGELDUSED / REFLEXIONES / REFLECTIONS Isegi lähedaste naabritega võrreldes leiame me paljudele sarnasustele lisaks ka ohtralt kultuurilisi erinevusi. Saati siis kaugemate rahvastega. Erinevus rikastab, aga tekitab ka küsimusi. Kas meid mõistetakse? Kui palju on üldse võimalik aru saada teistsugusest, kas peaksime pingutama või tuleks lihtsalt aktsepteerida? Eesti ja Hispaania asuvad teineteisest parasjagu kaugel. Mitte küll teine teises maailmaotsas, kuid siiski üks ühel, teine teisel Euroopa äärealal. Nä Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektuurikeskus kuulutas 10. juulil välja rahvusvahelise kuraatorivõistluse, mille eesmärgiks on leida juhtiv kuraatoritiim Tallinna Arhitektuuribiennaalile TAB 2026. Tegemist on Eesti suurima ja olulisima rahvusvahelise arhitektuuri- ja ruumikultuuri festivaliga, mille avanädalaks on 9.–13. september 2026. Konkursi eesmärk on leida tugeva visiooniga kuraatoritiim, kes töötaks välja TAB 2026 keskse teema ja kureeriks festivali põhiprogrammi, kuhu kuuluvad kuraatorinäitus, sümpoosion, visioonivõistl Vaata lähemalt ›
0
Hiljutised kunstikriitilised avantüürid pakuvad mulle omajagu põnevust, kuna mul puudub märkimisväärne kunstiteoreetiline taust. Maalikunst on oma kohalolu kehtestavas visuaalsuses ja vaikivas materiaalsuses hoopis teistsuguse mõjuga, kui on mulle harjumuspärane kirjandus (või film, teater, muusika). Kunstiga mõttevahetusse sattudes tabab mind alati teatav kummastus – tehniline külg võib olla mõtestatavalt hea, muu aga ähvardab vahel käest libiseda. Noblessneris, galeriis Tütar, sattusin silmitsi Kärt Hamme Vaata lähemalt ›
3
Kolme aasta eest Postimehe peatoimetajaks määratud Priit Hõbemägi andis ametisse astudes tõotuse „ehitada lõppkokkuvõttes üles Eesti kõige moodsam digitaalne meediamaja, nii nagu seda mõistetakse Euroopas ja Ameerikas“ (Postimees 6. VI 2022) ja see töö pidi valmis saama kolme aastaga. Ju siis sai, sest äsja kinnitati peatoimetaja uuesti ametisse. Tavalisel meediatarbijal on seda ilmaimet küll raske märgata, kuid küllap on viga lugeja silmades. Aga ka vaenlane ei maganud, vaid sepitses muudkui... Vaata lähemalt ›
0
Indrek Koffi ja Olena Londoni „Ära oota midagi“ puudutab. Kas Indrek Koffi vanaisa Herbert Koffi pärast? Jah ja ei. Kolhoosi traktorist Herbert Koff, kes noore mehena pooljuhulikult SSi oli sattunud (veregrupitätoveeringu tõttu jäi see alati äratuntavaks), on meie kõigi vanaisa või onu või keegi sugulane, kellega lapsena sai koos männikoorest lootsikut vesta, juttu puhuda, juubeli- või peielauas (palju neil lapse jaoks vahet) istuda, kellele poest paberosse tuua (vanaisa seletus- ja... Vaata lähemalt ›
0
Kui teised õpilased lugesid gümnaasiumis päris raamatuid, siis minule ulatas õpetaja alati pildiraamatu. Polnud suurem asi lugeja. Ma ei ole raamatuarmastaja. Vahel tundub, et lausa vihkan neid. Nagu teatritki. Iga uus raamat on raskus. Olgu peale, peab lugema. Avan järjekordse raamatu, kuhu on keeruline sisse pääseda. Keel on totakalt ilutsev, laused liiga pikad ja teema ei puuduta. Mina ikka loen. Loen edasi. Pean lugema. Pean iga raamatu lugema lõpuni. Mitte... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 1 |
ERR
|
13% 2 |
Õhtuleht
|
12% 2 |
Uued uudised
|
11% 3 |
eestinen
|
4% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.12.2025 20:12
Viimane uuendus: 20:06.
Uudiste reiting uuendatud: 20:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)