Indrek Koff on kirjanik ja tõlkija, kellelt on tunnustust pälvinud lasteraamatute kõrval ilmunud ka mitu teost täiskasvanutele. Nende hulgas leidub Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna saanud lõikavalt rahvuseirooniline, samal ajal igas eestlases kodust äratundmist tekitav „Eestluse elujõust. Hüsteeriline traktaat“ (2010). Koffi uusim teos, koostöös Saksamaal elava Ukraina kunstniku Olena Londoniga sündinud „Ära oota midagi“ sisaldab samuti endas universaalset eestlase lugu, kuid on si Vaata lähemalt ›
0
27. mail andis Perekond Kreisi Fond üheteistkümnendat korda välja arhitektuuripreemia, mis läks seekord muinsuskaitsjale Madis Tuuderile. 2012. aastal ellu kutsutud fondi asutaja oli varalahkunud arhitektide Hanno ja Erki Kreisi ema kirjandusõpetaja Heljo Kreis. Preemia eesmärk on väärtustada Eesti arhitektuuris peavoolust kõrvale jäänud huvitavaid ilminguid, alternatiivseid lahendusi ja mitmekülgseid loojaid. Tänavu anti esimest korda preemia üle ilma Heljota: üheksakümne seitsme aasta vanusena lahkus ta. Vaata lähemalt ›
24
1. Ameerika mõtleja Donna J. Haraway kuulub nende sekka, kelle eesmärk on anda jõudu ja häält neile, keda kiputakse vaigistama, nõrgestama ning seetõttu ühiskondlikult lausa olematuks pidama. Tema kirjutus on suunatud rõhumise, väljaheitmise, väljasuretamise, domineerimise, hülgamise, genotsiidi, ekspluateerimise jmt vastu. Kuid Haraway ei kirjuta otseselt vastu, tema pearõhk ei ole kritiseerimisel, vaid millegi uue loomisel. See tähendabki ennekõike ruumi tekitamist ja andmist neile, kes ei saa kõnelda, se Vaata lähemalt ›
0
„Üks ühele. John & Yoko“ on süvitsi minev pilguheit John Lennoni ja Yoko Ono ellu pooleteise aasta jooksul (1971–1973), mil nad elasid oma esimeses New Yorgi korteris Greenwich Village’i linnaosas. Vaataja tõmmatakse Nixoni-aegse pulbitseva Ameerika keskmesse, mil tänavatel toimusid vägivaldsed protestid Vietnami sõja vastu ja inimesi vangistati aastateks üheainsa pläru omamise eest. Samal ajal õitses flower-power-liikumine, mis võitles rahumeelselt valitseva süsteemi vastu, televiisoris reklaamisid korrali Vaata lähemalt ›
0
Kui kuus aastat tagasi ilmutasid võimuesindajad Euroopa rohelepet tutvustades ootusärevust ja silmasära, siis nüüdseks on see sära tuhmunud leppe ümber käiva poliitilise lõhenemise ning tugevate vastuhäälte tõttu, mis muu hulgas naeruvääristavad nii kliimakriisi kui ka kokkuleppeid selle leevendamiseks. Otsustajate kõnepruuki on eriti silmatorkava karuputkena sugenenud „konkurentsivõime tugevdamine“, mis on vajutanud tugeva pitseri ka roheleppe käsitlusse. ELi uue rahastusperioodi põletavate teemade ampluaa Vaata lähemalt ›
0
Siuru sirgub. Sirgub vastuseisust hoolimata: kultuurikeskus rajatakse sinna, kus tuksub Tartu linna süda – kesklinna parki. Kas on veel võimalik leida kompromiss, mis ühendab kultuuri ja looduse, või jääb see juhtum meelde pigem selle poolest, et ühed tunnevad, et midagi peab kaduma, et teine saaks võita? Üks on kindel: tartlased ei ole ükskõiksed. Ja ehk on vaidlus avaliku ruumi ning selle kasutamisviisi üle ise juba omaette kultuurivorm? Tartu keskpark, tähendustest... Vaata lähemalt ›
2
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond on alates 2012. aastast korraldanud avatud loengute sarja. Kõnelema on kutsutud arhitekte ja teisi valdkonnaga seotud spetsialiste üle maailma. Üks sellekevadistest esinejatest oli Austraalias Melbourne’is töötav ja õpetav arhitekt Jan van Schaik, kes esindab RMITis (Royal Melbourne Institute of Technology) loovuurimuse suunda. Käisite siin külas ka 2011. aastal. Kuidas see teoks sai ja mis asjus? Toona kutsus mind loengut pidama Veron Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium korraldas aastatel 2021–2023 mitu uuringut ja mõttetalgut, et analüüsida vabakutseliste loovisikute toimetulekut ja sotsiaalsete tagatiste kättesaadavust.1 Lahenduskäikude kaardistamisega käisid kaasas lennukad lubadused. Kultuuriminister Tiit Terik lubas luua Euroopa parima vabakutseliste loovisikute süsteemi ja minister Piret Hartman lubas teha vabakutseliste loovisikute toimetulekust ministeeriumi prioriteedi. Tõotuste elluviimiseks jäi nende ametiaeg liiga lühikeseks. 2023. aastal. Vaata lähemalt ›
3
Teatrimaailmas on Viljandi kultuuriakadeemia pidanud pikka aega leppima kohaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna ehk lavaka varjus. Muutust ühiskondlik foon otseselt ei soosi: kultuurivaldkonnas napib raha niigi ja palju räägitakse nii esietenduste peadpööritavast hulgast kui ka näitlejate ületootmisest. Kui varem irvitati mõnes seltskonnas, et Viljandis teatrikooli lõpetamine tähendab vabakutselise elu ehk ennekõike töötust, siis mitu edulugu eesotsas hiljutiste teatriauhindade näitleja Vaata lähemalt ›
0
Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides. Seetõttu nõuab kohapärimuse roll keskkonnaaruteludes senisest kriitilisemat käsitlust. Kohalikud konfliktid keskkonnaküsimustes ei rauge, vaid nende arv kasvab järjekindlalt, näiteks on keskkonnakonfliktide andmete kogumise ja uurimisega teg Vaata lähemalt ›
24
Urmas Lennuki uus näitemäng sai alguse päevikutest, mis jõudsid temani pärast eelmist Pikavere vallamajas tehtud metsavennalavastust „Ai, velled …“. Päevikutes kirja pandud elulood osutusid autorile sedavõrd sisukaks, et näidendi põhjal lavastust luues toetub ta kahele eesti kultuuri tähtteosele, mõlemal tohutu tähendusväli. Näidendi pealkiri viitab Karl Ristikivi luuletusele „Minagi olin Arkaadia teel“ ja lavastuse muusikalises kujunduses kordub Heino Elleri „Kodumaine viis“. Nii üks kui ka teine haakuvad. Vaata lähemalt ›
0
Mais tähistas 90. sünnipäeva Eero Loone. Kui ma eelmise sajandi üheksakümnendate aastate esimeses pooles filosoofiasse jõudsin, oli Loone parasjagu osakonnajuhataja marksu majas, mille krigiseva põrandaga kitsas koridoris võis kohata Ülo Matjust, Leonid Stolovitšit, Rein Vihalemma, Tõnu Luike jt erisuguseid filosoofilisi figuure. Erisugused olime meiegi, kes me Loone ajaloo- ja poliitikafilosoofia loenguid kuulasime. Oli filosoofe, ajaloolasi, oli semiootikuid ning mina tulin üleüldse kehakultuurist. Mäleta Vaata lähemalt ›
66
Äsja ilmus pikisilmi oodatud teose „Eesti muusikalugu“ esimene köide, kus on antud ülevaade Eesti alade muusikaloost alates siia jõudnud kristlikust misjonist kuni Eesti vabariigi loomiseni. Uurimuse koostamist juhib peatoimetajana muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan, kellega koos on käsitluse esimesse köitesse panustanud meie muusikateadlaste paremik: Kristel Pappel, Anu Schaper, Anu Kõlar, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova. Uues käsitluses on ajaloo- ja kultuurihuviga lu Vaata lähemalt ›
0
Moodsa elu püsimatuse pärast muretsev sotsioloog Hartmut Rosa meenutab, et kunagi hoiti kodust päritud ametit läbi põlvkondade. Siis said lapsed vabaduse oma elu kujundada, ent valitud tööl püsiti tihti ikkagi läbi elu. Nüüd vahetuvad töökohad oluliselt kiiremini kui põlvkonnad. Sama näeme eraelus. Vastupidiselt sajandipikkustele traditsioonidele ei püsi pered modernsel ajal enamasti läbi inimese eluea. Moed, elustiilid, väärtused, suhtumised, suhted, kaaslased seks- jm partnerid, vaated, veendumused jne va Vaata lähemalt ›
0
Tuleb alustada sellest, et mõned aastad tagasi ilmus Mihkel Mutt järsku Tartusse: sõitis koloniaalriietuses jalgrattaga ringi, peatus vahel kuskil kõrtsi juures ja kiikas huvi pärast sisse, esines raamatukogus pensionäridele (soovitas neile võrdlemisi ebaharilikke ja ohtlikke võõrkeelseid teoseid) ning tema wikmanlikku kuju võis lõpuks kohata isegi kuskil linnapea vastuvõtul keset kohalikke karvaseid ja sulelisi. Võib arvata, et mitmedki nüüdse Tartu olukorrad ja tegelased olid Mutile alguses tundmatud. Mäl Vaata lähemalt ›
62
Näitlemine on teatris elementaarne, aga Von Krahli teatri noor trupp tahab ka tegutseda. Või tuli lavastuse „Monoliit Estonia“ mõte hoopis lavastaja Liisa Saaremäelil, kes leidis endale Krahlist noored ja julged käsilased ning saatis nad tänavatele probleeme lahendama. Ei tea. Igal juhul on suure saladuskatte all toimetatud tegevusliidritena juba pool aastat. Käputäit salvestatud materjali esitletakse ka lavastuses. Kõige põletavamad probleemid, mida asuti lahendama, olid juba kaheksa aastat raamatukokku ta Vaata lähemalt ›
8
Pärast rasket haigust lahkus meie seast Mikk Targo. Ta oli armastatud muusik, viljakas helilooja, muusikaprodutsent, Eesti Autorite Ühingu üks asutajatest ja juhatuse kauaaegne esimees. „Kogu minu käidud teekond on olnud uskumatult huvitav: õpetlik, kohati väga raske, aga äärmiselt põnev.“ (Mikk Targo raamatust „Sa haara kinni mu käest!“) Mikk sündis 18. detsembril 1959. aastal pianist Leelo Kõlari ja ehitusinsener Guido Targo perekonda. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis ja Georg Otsa nimelises... Vaata lähemalt ›
0
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kohe tahaks ju täpsustada, et milline teadlane, kas sotsiaal- või humanitaarteadlane või hoopis loodusteadlane? Ja kas minul on õigust sellisele küsimusele ülepea vastata … Olles nüüdseks juba üle 20 aasta töötanud nii ülikoolides kui teadusasutustes, nii teadlase kui ka teadusalal nõustaja ja korraldajana ning olles vaadanud teadussüsteemi sisse mitmest vaatenurgast, saan ehk üldistada ja vaadata asjadele veidi teise, n-ö helikopteri pilgug Vaata lähemalt ›
42
Lisanna Laansalu (22) on värske EMTA kooridirigeerimise bakalaureuseõppe lõpetaja, kes läheb sügisel Rootsi kuningliku muusikaakadeemia orkestridirigeerimise magistrantuuri. Lühikese ajaga on ta jõudnud väga palju: luua oma orkestri, tuua lavale mitmeid esiettekandeid, korraldada oma lõpueksami raames armastatud helilooja Raimo Kangro autorikontserdi Estonia kontserdisaalis ja raputada akadeemilist haridusmaastikku. Pole kahtlustki, et teda ootab ees suur tulevik. Enne laia maailma suundumist istusime maha. Vaata lähemalt ›
0
Ruum, mille ma oma maise kehaga täitsin, oli tegelikult määratud teistele. Olin võõras, kutsumata võõras. Artikli motona kasutatud sõnad on ritta seadnud kirjanik Karl Ristikivi. Kahe lausega on ta tabanud pagulase olukorra tuuma: kogemuse, mis kätkeb endas raskust kohaneda; tunde, nagu elaksid vales ajas ja kohas; tunde, et oled ja jääd „kutsumata võõraks“. Tsitaat pärineb romaanist „Hingede öö“ (1953), mille peategelane eksleb Surnud Mehe majas. Sinna võib sattuda ka Eesti... Vaata lähemalt ›
32
Populaarsemad allikad
Postimees
|
24% 7 |
ERR
|
13% 3 |
Õhtuleht
|
10% 1 |
Uued uudised
|
9% 0 |
Delfi
|
9% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.12.2025 22:15
Viimane uuendus: 22:12.
Uudiste reiting uuendatud: 22:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)