Eesti presenteerimiseks ülejäänud maailmale on aja jooksul käibel olnud mitmeid juhtlauseid ja loosungeid. Küll on rõhutatud meie riigi külalislahkust („Welcome to Estonia“), küll püütud riigi ametlikust kolmetähelisest lühendist välja lugeda ingliskeelset superlatiivi kõigele, mida siin maal leidub (coolEST, kindEST, fastEST, jne). Räägitud on ka Eestist kui e-riigist ning meie e-võimekustest kui meie atraktiivsest visiitkaardist. Võimalus […] Vaata lähemalt ›
0
Lauba kõrguse metafooriga hakati elitaarkultuuri ja madalat populaarkultuuri eristama ülemöödunud sajandivahetusel. 1920. aasatel tuli käibele termin „keskmiselaubaline“, mida kasutati satiirilises retoorikas ja sageli solvanguna, kaasates või välistades nõnda legitiimsel kultuuriväljal osalejaid. Populaarkirjanduse uuringutes on selle sõnaga lahterdatud kahe maailmasõja vahelisel ajal eelkõige naisautorite kirjutatud ajaviiteromaane. 1960. aastatel nägi Dwight MacDonald keskmiselaubalisuse avaldustes popul Vaata lähemalt ›
65
Olen viimase aasta jooksul pühendunud väliseesti kirjanike sõjaainelise proosaloomingu mõtestamisele. See teema on mind täielikult endasse haaranud, ent olen seejuures teadlik paratamatust distantsist: olen kasvanud täiesti teistes oludes ega saa nende olukorraga samastuda. Sellest hoolimata tahaksin Teist maailmasõda kujutavaid tekste ka õpingute lõppedes edasi uurida. Aga miks üldse peaksid nüüdisaja lugejat huvitama kodumaa kaotanud ja sõjale jalgu jäänud põlvkonna teosed? Pagulaste loomingu juurde tõi Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 8. oktoobril kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis tänavuse hotell Pallase maalikunsti stipendiumi pälvinud Mia Melanie Saare isikunäitus „Võlu ja valu“. Näitus on justkui kunstniku päevik Gruusiast, kus ta veetis 2020. aasta sügisel vahetussemestri Thbilisi Kunstiakadeemias. Läbi maalide on ta soovinud edasi anda seal kogetud tundeid ja läbielamisi ehk võlu ning sellega kaasnevat […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuri põhi ja seadus: mitmekülgne ja kõrgel tasemel professionaalne rahvusvaheliselt rikastatud kaasaegsete vahenditega valdkondlikult regionaalne konkurentsivõime Pärast lugemist on tunne, nagu oleksin tarbinud mingit kontsentraati. Eks ta mingis mõttes nii ongi. Sellest dokumendist peaks järgmistel aastatel olema võimalik nõrutada ja kääritada kõike kõrvujoovastavat, mida kuulda tahetakse. Tekst on aga niivõrd laetud kantseliitpoeesiaga, et paneb esiotsa […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuuri Koda kuulutab välja konkursi auhinnale Kultuuri Tegu 2020, mille eesmärgiks on tunnustada Eesti ühiskonnas tegutsevaid inimesi, kelle ettevõtmised on inspireerivad, tulevikku vaatavad ja avalikku tähelepanu väärivad. Auhinda antakse välja aastast 2014 koostöös Kultuuriministeeriumiga, kes toetab auhinnafondi 5000 euroga. Aastal 2021 jagatakse Kultuur Teo auhindu kolmes kategoorias: * Aasta Kultuuri Tegu peaauhind * Peeter […] Vaata lähemalt ›
0
Sel reedel vaeb Sirp „Kultuuri arengukava 2021–2030“ Arengukava lõpusirgel Taaniel Raudsepp: „Looming tuleb loojatelt, järelikult peab tagama loojate heaolu.“ 11. oktoobril arutab riigikogu oma täiskogu istungil kultuuri arengukava aastateks 2021–2030. Mis juhtub arengukavaga pärast seda arutelu, selgitas Kaarel Tarandile kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp. JAN KAUS: Teavikutest ja teavitusest „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõus püstitatud ideaalide […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval kell 17.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis Viktor Gurovi kohaspetsiifiline näitus „Aeglased sammud – kõndija maastikus“ „Aeglased sammud – kõndija maastikus“ viib jalutuskäigule rahvusraamatukogu ümbruses ja ruumides, tuues kokku ekspeditsioonide märkmed ja visandid, Kusta Toomi põneva ajaloolise isiku ja loomingu ning Rein Muuluka maastikufotod. Rahvusraamatukogus kulgeb väljapanek jalutuskäiguna läbi tähenduslike paikade ja nurgataguste, andes võimaluse märgilise hoonega tutvum Vaata lähemalt ›
0
7.-8. oktoobrini toimub Tallinna Ülikoolis II rahvusvaheline mitmeteaduslik konverents „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses“. Konverentsi peakorraldaja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) vanemteaduri, teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvaltsi sõnul on kavas arutleda, kuidas kindlustada rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte mõistlik vahekord. „Rahvuskeelne haridus- ja kultuuriruum saab avatud maailmas areneda nii, et omakeelset kõrgharidust pakutakse iga Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud Andrus Joonase näituse “Zjem-a, Daur-a” avamisele ja raamatu esitlemisele Vabaduse galeriis neljapäeval, 7. oktoobril kell 17. Näitus on avatud 7. – 20. X 2021. Andrus Joonas (1970) on Pärnu kunstnik: ta omandas kunstihariduse Academia Gratas, oli Non Grata tegevuskunsti rühmituse liige (1998–2007), on juba kakskümmend aastat korraldanud ja kureerinud Pärnu moodsa kunsti näitusi. […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 8. oktoobril avatakse Saaremaa Kunstistuudios (Lossi 5, Saaremaa, Eesti) #TarrviLaamanni isikunäitus: “Armastus, Vabadus, Loodus”. Kunstnik kirjeldab: “Selle näituse looming sai koloriitne ja kontrastne nagu saare elu Jamaical või nagu igasugusel saarel. Inspiratsiooni on andnud saare elanikud ja sealne lopsakas loodus – soe päike ja Kariibi meri. Impulsi olen võtnud otse loodusest ja kohalikust Jamaica/Eesti […] Vaata lähemalt ›
32
Kuni 1. novembrini 2021 saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 102. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite […] Vaata lähemalt ›
0
Sel hooajal jõuab Eestisse nimeka kaasaegse kunstniku Jeremy Shaw’ looming, kui oktoobris avatakse tema rahvusvahelist tunnustust pälvinud näitus Kumu kunstimuuseumis. Kumus eksponeeritakse Berliinis tegutseva Kanada multimeediakunstniku mastaapset video-, heli- ja valgusinstallatsiooni „Phase Shifting Index“. Näituse jõudmine Eestisse oli keerulise koroonakonteksti tõttu pikalt kahtluse all, ent projekt kinnitati lõplikult sel nädalal. Seitsme hiidekraaniga video-, heli- ja […] Vaata lähemalt ›
0
TUUM on võistlus, milles saate panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. TUUM 2021 toimub 15. ja 16. oktoobril. Teksti ja kokkuvõtte esitamise keskkonna leiate eesti keele instituudi kodulehelt https://www.eki.ee/tuum/ Osaleda võib üksi ja võistkonnana, mille võib moodustada sõpruskond, perekond, kooliklass, lehetoimetus, parlamendirühm vm. Parimatele rahalised auhinnad. Esimene auhind on 250 […] Vaata lähemalt ›
0
Reedest, 1. oktoobrist kuni 3. oktoobrini toimuva Turu raamatumessi kavas on Eestil nähtav osa. Värskelt ilmunud raamatute ainetel toimub messi pealavadel hulk vestlusringe ja autorite esinemisi. Seekordse Eesti-programmi eripäraks on märgid kahe naabermaa kirjanduste lähenemisest: eestisoome autorid Heidi Iivari ja Ville Hytönen kõnelevad kahes keeles luuletamisest; eesti keeles kirjutav lastekrimikirjanik Mika Keränen tutvustab oma viimatist soome […] Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe vandenõudele pühendatud oktoobrinumbris võtame punase tableti sisse ja kütame jäneseurust alla. Süvariik, Q-anon, plandeemia – Müürilehe konspiratiivtoimetuse koostatud vandenõude leksikon annab lühikese ja lõpliku ülevaate jäneseuru reaalsusest. Henri Kõiv räägib psühholoog Andero Uusbergiga nii koroonaviiruse ohjeldamisest kui vandenõuteoreetikute ümber veenmisest. Marko Uibu kirjutab vandenõukultuurist tõejärgsel ajastul, Marju Himma konspiratsiooniteooriate taga peituvast laiemast usalduskriis Vaata lähemalt ›
0
Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja neljateistkümnendat aastat järjest. Eesti Muusikanõukogu annab alates 2002. aastast välja muusikapreemiad tunnustamaks Eesti muusikuid või muusikainstitutsioone, kelle tegevus on kaasa aidanud muusikavaldkonna arengule. Preemiatega tunnustatakse kogu senise tegevuse eest. Eesti Muusikanõukogu preemiate laureaadid 2021 Heliloomingupreemia – Peeter Vaata lähemalt ›
0
Kui oleksin olnud võimsaima meediakontserni omanik Vana-Kreekas, andnud välja Ateena suurimat päevalehte ning teisi väiksemaid, ka Iolkose oma, siis olnuks mu parim päev see, mil minu juurde oleks tulnud Iason ning küsinud, kas tahan finantseerida tema merereisi kaugele itta, et uurida välja kogu tõde kuldvillaku kohta ning see võimalusel ka koju ära tuua. Kahtlemata oleksin […] Vaata lähemalt ›
18
Eestis on hariduslik kihistumine minimaalne. Lapse sotsiaal-majanduslikul taustal on vähene osa selles, kui kvaliteetse hariduse ta saab. Seda mantrat kordab üks hariduse eest vastutav minister teise järel, sest sellise teadmise on esile tõstnud PISA. Tõepoolest, võrreldes teiste PISA uuringus osalevate riikidega on meie õpilase sotsiaal-majanduslik taust ja tema testitulemused loodusteadustes, lugemises ja matemaatikas seotud nõrgalt.1 […] Vaata lähemalt ›
0
„Me kutsusime mõned sitapead koos aega surnuks lööma, vahest saad ka liituda? Seaperses, sõbrake. Päev jõuab lõpule. Gaas köeb ja mustab okste siluett. Niisiis: Hea Warlock-Williams, kardan, et …“ Nõnda algab Philip Larkini luuletus „Vers de société“, mille silmapaistvalt õnnestunud tõlke eest ehiti eile, 30. septembril loorberipärjaga Märt Väljataga. Samast luuletusest laenasin pealkirja vestlusele laureaadiga. Auhinnavääriliseks hinnatud […] Vaata lähemalt ›
46
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Autoleht.ee
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 15:49
Viimane uuendus: 15:44.
Uudiste reiting uuendatud: 15:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)