XXVIII aktinäitus „Mees ja Naine“ EESTI NAISE VÕIM JA VAIM 06.06-29.08.2021 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Igas inimeses on peidus nii mehelik kui naiselik alge. Nii arvasid Austria hingetohtrid Freud ning Jung juba sajand tagasi. Mehelik on tark ja brutaalne, naiselik ka tark, kuid eluhoidev. Õnnelikud on need inimesed, kellel mõlemad alged püsivad harmoonilises tasakaalus. Ja […] Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäeval, 14. juunil kell 16.30 vestlusring Tallinna Ülikoolis Tallinna saalis Mõtlemisvahendina täpselt ja otstarbekalt toimiv keel paneb tõhusalt toimima iga tegevusala. Vaja on küll vallata võõrkeeli, ometi unustamata eesti keelt, mis on iga eestlase enesetaju alus ja rahvusetaju tuum. Täppis-eestikeelsus kõrghariduses ja teaduses tagab eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade, edendades ja avardades […] Vaata lähemalt ›
0
Kui turistid on tagasi, hakkab Tallinna vanalinna elanikel jälle halb. Elanikel, keda on väga vähe, sest kui kuskil, siis just Tallinna vanalinnas ei kattu eluruumide omanike ja tegelike elanike hulk kuigi suurel määral. On hea, kui vanalinlaste kaitseks kõlab ka mõni akadeemiline hääl kõrvalt ning esitatakse teaduslikke tõendeid, et midagi on vaja muuta. Kunstiakadeemia uurimisprojekt […] Vaata lähemalt ›
0
Mitmekülgse looja Mathura kümnes luulekogu „Lahusolek“ on kaua küpsenud teos, mille kujundikeelde on kätketud ühtaegu nii siseheitlus kui ka ajastule iseloomulikud pinged. Vahetasime autoriga kevade jooksul meilitsi mõtteid uue raamatu tagapõhja, usu ja selle kaotamise, looduse pühaduse ning loomingu eksistentsiaalse tähenduse üle. Luulekogu „Lahusolek“ pealkiri sobib hästi kirjeldama praegust pandeemiaaegset isolatsiooniolukorda – lahusolekut lähedastest, sõpradest, kolleegidest. […] Vaata lähemalt ›
0
Olaf Mertselmanni kommentaar (Sirp 4.06) minu artiklile „Sotsialism kui vajalik utoopia keset COVID-19 pandeemiat“ (Sirp 21.05) on tervitatav. Pole kahtlust, et sotsialism on jätkuvalt tundlik teema ning sotsialismist positiivses toonis kirjutamine tekitab küsimusi. Kas pole aga aeg jõudnud nii kaugele, et sotsialismist tuleks rääkida mitte kui minevikuigandist, vaid kui tulevikualternatiivist? Elame ajastul, mil kapitalism väärib […] Vaata lähemalt ›
0
Loodust ja kultuuri käsitletakse tavaliselt vastandliku mõistepaarina, kuid on võimalik rääkida ka looduskultuurist. Mõiste viitab arusaamisele, et loodus ja kultuur on omavahel olemuslikult seotud. Eesti keeles on sõna „looduskultuur“ teadaolevalt esimest korda kasutatud 2005. aastal, mil ilmus kogumik „Eesti looduskultuur“. See raamat annab ülevaate looduse ja keskkonna avaldumisvormidest kirjanduses, kunstis, teatris, rahvakultuuris jm kultuurivaldkondades. Määratlesime […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „DAU. Nataša“ („ДАУ. Наташа“, Venemaa 2020, 138 min), režissöör-stsenarist Ilja Hržanovski. Osades Natalja Berežnaja, Vladimir Ažippo, Olga Škabarnja jt; Mängufilm „DAU. Degeneratsioon“ („ДАУ. Дегенерация“, Venemaa 2020, 369 min), režissöör-stsenaristid Ilja Hržanovski ja Ilja Permjakov. Osades Vladimir Ažippo, Olga Škabarnja, Dmitri Kaledin, Aleksei Blinov, Viktoria Skitskaja jt. Linastuvad Sõpruse kinos ja Elektriteatris. DAU-filmide legend väärib […] Vaata lähemalt ›
0
Kui ma 1989. aastal USAsse jõudsin, olin ma dekonstruktsiooniks pisut valmistunud. Hasso Krull oli mulle kopeerinud RVList hangitud teoseid: Derrida „Grammatoloogia“ inglise tõlke, Robert Youngi antoloogia „Untying the Text“; Tiit Hennoste oli paljundanud Frank Lentricchia ülevaate „After the New Criticism“. Alustuseks oli seda ülearugi. Need olid rasked raamatud ja kui mõni peatükk õnnestus arusaamistundega läbi […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmises Sirbis on tutvustatud EKI sõnastikureformi. Seda kajastas ERR ja kolmapäeval ka Postimees, mille peale võib olla jäänud mulje, et nüüd on hirmsasti hädas just õpetajad ja keeletoimetajad, kes ei tea ilma ÕSita enam, mida koolis õpetada või tekstides veana käsitleda. (Tõesti, Sõnaveebis on peale tähenduses ’ajaliselt millestki hiljem’ sõna pärast kõnekeelsuse-märgendita sünonüüm, kuigi seadusetekstis […] Vaata lähemalt ›
0
Käisime koos luuleüritustel, kus ma võtsin arvukalt üles Marko esinemisi, ja õhtuti võtsime napsi. Rääkisime luulest, vaatasime videoid, võistlesime „Kuldvillaku“ äraarvamises. Marko luuletajakreedo, kui nii võib öelda, erines minu omast täiesti, samuti muusikamaitse. See tundus olevat väga noore inimese, kui mitte öelda pubeka maailm – vaimustus kõigest alternatiivsest. Suur laps ta ju oligi: siiras, vahetu, usaldav. […] Vaata lähemalt ›
0
Ly Lestbergi näitus „Paigad sinus eneses“ akadeemilise raamatukogu väikeses galeriis kuni 22. VI. Ly Lestberg alustab väljapanekut uurija positsioonilt: mis oli enne ja mis on nüüd. Vaataja hool on ette kujutada vahepealset aega. Arhiivipilt, mis on andnud selleks väljapanekuks impulsi, on ka ainuke, mille puhul on selge, mis oli enne ja mis pärast. Ülejäänu on […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi (EELK UI) asutamisest möödus tänavu 75 aastat. Sel puhul on kohane arutleda usuteadusliku hariduse tähenduse ja rolli üle luterlikust vaatepunktist. Lähteolukorraks ei ole siinjuures juba valitsev üksmeel, vaid arusaamiste ja vaadete paljusus. Mitte kõigile omase terve mõistuse või väljavalituile omase autoriteedimõistuse enesestmõistetavus, vaid mitmesuguste arusaamade põrkumine, pinge ja konflikt. […] Vaata lähemalt ›
0
Õigushariduse teema on taas tõusnud (juriidilise) avalikkuse huviorbiiti. 11. juunil 2021 toimub Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi eestvedamisel juba mitu kuud ette valmistatud konverents Eesti õigushariduse tulevikust. Tartu ringkonnakohtu kohtunik ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna riigiõiguse õppejõud Madis Ernits võttis õigushariduse teema juba enne seda jutuks Sirbi veergudel.2 Ernitsa sisukas ja mitmeharuline mõttearendus sisaldab terve hulga ideid […] Vaata lähemalt ›
0
Sellest hoolimata, et uut esineb ka repertuaariteatrites, eristab uut teatrit repertuaariteatrist teistsugune kommunikatsioon. Repertuaariteatrid toovad kõige tähtsamana esile lavastuse pealkirja. Uue teatri peamiseks tunnuseks on mängukavas suurte tähtedega esikohale toodud lavastaja või koreograafi nimi. Nii teeb seda Kanuti gildi saal, aga mitte Sõltumatu Tantsu Lava, Von Krahli teater, Tartu Uus teater, VAT-teater ja Sakala 3 […] Vaata lähemalt ›
0
Animistlik religiooniteooria võidutses XIX sajandi lõpupoole koos kultuurievolutsionismiga. Aga kuidas põlisrahvaste usundist kirjutanud teadlased enne hakkama said? Varasemate teadlaste käsitlustes soome-ugri rahvaste usundist olid põhiteemadeks nõiad, ohverdamine ja surnute kultus, eriti aga kirjeldused soome-ugri jumalatest ja fetišitest. Valisin välja kaks autorit – Johann Gottlieb Georgi ja Matias Aleksanteri Castréni, kelle soome-ugri uskumuste kirjeldamisviis on nii […] Vaata lähemalt ›
0
Nokiast on kirjutatud palju. Eestlastele on räägitud Nokiast kui insenerifirmast, mis lõi uuendusliku toote ja vallutas maailma. See on liiga lihtne ja ühekülgne. Sama hästi võib rääkida loo Nokiast kui pikaajalisest äriprojektide jadast, kus andekad ärimehed kaubastasid paljudel turgudel väga erinevaid tooteid. Nii Ollila kui ka Siilasmaa tippjuhi-kogemuses on olulisel kohal ettevõtte õige positsioneerimine turgudel sobiva […] Vaata lähemalt ›
0
Kreegi päevade kontserdid 28. V ja 3. VI Tallinnas. Kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Juba 2006. aastast on Kreegi päevad andnud meeldiva põhjuse juunikuu algul Haapsallu sõita. Eelmisel aastal seda rõõmu kahjuks ei olnud, aga sel aastal sai lausa valida, kas kuulata Cyrillus Kreegi muusikat kuurortlinnas või hoopis Tallinnas, kus anti kaks väga eriilmelist kontserti. Tõnu Kaljuste ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjutan Sulle sellepärast, et ei oska pidada Sind lahkunuks, Helle. Ma ei tea, kui palju inimese tegelikust olemusest kandub avalikkusse, aga isiklike kõneluste tõde on küll olemas ja see on alles. Need on kohati ühilduvad, kohati ühitamatud mõttejupid hõbelõngast, nad ei ole kaugeltki lõpuni mõeldud ega põhine Sinu loomingu põhjalikul uurimisel, vaid on sellised, nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Maikuus jõudis minuni info, et tänavu sügisest hakatakse Eesti muusika- ja teatriakadeemias instrumentatsioonipedagoogika klassikaliste erialade kõrval koolitama ka džäss- ja rütmimuusika ansamblipillide õpetajaid. Jaak Sooääre kaaskirjas seisis, et džäss- ja rütmimuusika pilliõpetaja õppekava loomine on „nii muusikaakadeemia jaoks kui ka laiemalt Eesti muusikaelu silmas pidades märgiline hetk ning pedagoogika algastme peaaegu et puudumine on meie […] Vaata lähemalt ›
0
Janika Kronberg on koostanud ja toimetanud trükki väga vajaliku ning tooni poolest välja peetud raamatu, kus peaaegu puudub ajaloo selget nägemist eksitav tundelisus, ent sisaldub hoolega tempereeritud lüürikat – just nii palju, nagu see oligi Kalju Lepikule iseloomulik. Eravestlustes nimelt ei tsiteerinud Kalju Lepik luulet pikemalt õieti üldse. Kui ta seda siiski tegi, siis pärines tsitaat […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Naine
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2026 19:42
Viimane uuendus: 19:34.
Uudiste reiting uuendatud: 19:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)