2021. aasta jaanuaris pärast vaheaega taas võimule pääsenud Reformierakond on tänuväärne seltskond. Piisab neil veidi aega valitsuses olla ning harjumuspärased vaidlusküsimused ja teada-tuntud tulised debatid kerkivad ise esile. See kergendab nende elu, kelle töö on poliitika kommenteerimine meedias. Esialgu polnud põhjust kritiseerida valitsust ideoloogiliste valikute tasandil. Koroonapiirangute leevendamise õigeaegsus või mitteõigeaegsus on väärtusküsimus vaid kaudses […] Vaata lähemalt ›
150
Paar aastat tagasi osalesin Tallinna Kunstihoone ürituste sarjas. Sõlmisin tööandjaga käsunduslepingu brutosummas 127 eurot. Kirjutasin esinemise puhuks ettekande ja sain selle eest 100 eurot kätte. Olin tööotsaga enam-vähem rahul, kuni sattusin rääkima kolleegiga, kes esines samas sarjas. Tal on püsiv töökoht ja lisatööd tehes arveldab ta väikeettevõtte kaudu, mis ei ole käibemaksukohuslane. Ta esines ettekandega, […] Vaata lähemalt ›
0
Ehituspärandi kaitse laienes XX sajandi jooksul üksikutelt tähtobjektidelt laiemate keskkondade väärtustamisele: kirikute ja linnuste kõrval võeti 1960. ja 1970. aastatel kaitse alla juba terveid vanalinnu. XXI sajandil oleme liikumas pärandi kui mälupaikade ja vaatamisväärsuste kaitselt pärandkeskkondade mitmekesise kasutuse ja kestliku arengu hoidmisele. Pärandi kasutamist on samas väga raske suunata. Pigem ongi see ametnike käeulatusest väljas: […] Vaata lähemalt ›
0
Segased ja piiratud olud toovad esile inimeste nutikuse. Muidugi mitte kõigi puhul, sest palju on neidki, kes kurdavad, halisevad ja langevad letargiasse. Uute võimaluste otsimine on siiski levinud: teate küll neid jutte, et kui üks uks sulgub, avaneb kuskil kohe teine uks või vähemalt kassiluuk. Mõelgem kas või kõigile neile toredatele ettepanekutele, mis hakkasid robinal tulema, […] Vaata lähemalt ›
0
„Iga kord, kui kuulen sõna „kultuur“, haarab käsi kellu järele,“ muheles kord kunagine kultuuriminister Rein Lang. Juba Antiik-Rooma keisritele oli selge, et võitmaks rahva poolehoidu peab rahvale kinkima rajatisi, vägevad rajatisi, kus toimuvad vägevad vaatemängud, valitseja kõikvõimsuse monumente. Poliitik teab, et kaunimagi kõnekujundiga ei ületa praegu uudisekünnist, küll aga raha eraldamisega avalikeks ehitisteks, nurgakivi asetamisega, […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Taganemisteeta. Kohaloluharjutus“ Narva kunstiresidentuuris kuni 20. VI. Kuraatorid Saskia Lillepuu ja Ann Mirjam Vaikla, kunstnikud Saara-Maria Kariranta, Hans Rosenström, Marit Mihklepp, Felipe de Ávila Franco, Alma Heikkilä, Hannah Mevis, Pia Arke, Juss Heinsalu, Manfred Dubov, Flora Reznik, Sissel Marie Tonn, Melanie Bonajo, Anne Noble, Nina Schuiki, Vera Anttila, Sepideh Ardalani ja Sandra Kosorotova. Haridusprogrammi […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kirjandusmuuseumile valiti eelmisel nädalal uus direktor. Haridus- ja teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni otsusel juhib muuseumi alates 1. juunist viis aastat Tõnis Lukas. Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina on teie eesmärk „kirjandusmuuseum kui pidevalt täienevate kogude baasil tegutsev teadus- ja arendusasutus, mis toidab nii rahvus- kui ka maailmakultuuri“.1 Kas see ei olegi juba nõnda? Eesmärk on kooskõlas Eesti Kirjandusmuuseumi […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Estonia teatri kauaaegne opereti- ja muusikalisolist Tõnu Kilgas. Tartus sündinud laulja ja näitleja lõpetas 1977. aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli laulu (Leida Jürgensi ja Alma Kurtna klass) ja koorijuhtimise erialal. Aastatel 1976–1984 töötas ta Vanemuises ja 1984–2001 Estonias, hiljem Vanalinnastuudios ning jätkas laulmist ja näitlemist vabakutselisena. Tõnu Kilgase särav näitlejatee viis ta paljude teatrite lavadele ja publiku ette […] Vaata lähemalt ›
0
2015. aasta mais, aasta pärast Iisraeli kirjaniku David Grossmani romaani „Maailma otsa“ ilmumist Kalle Kasemaa tõlkes, oli Grossman üks festivali „HeadRead“ külalistest. Vestlesin temaga Kirjanike Maja musta laega saalis ja Grossman – kõhetu, heledapäine, tundliku silmavaatega ümmarguste prillide taga – haaras saali esimesest hetkest oma lihtsa, erksa kirjanikumõtte kütkeisse. Hiljem vastuvõtule ei tahtnud David algul […] Vaata lähemalt ›
0
Nagu klaverimängija ei tea päris täpselt, mis harmooniat ta mängib, enne kui bassimees pole oma nooti tõmmanud, ei ole ka elu sisul lõplikku vormi, enne kui kaks joont on alla tõmmatud. Mõne teose puhul arvame justkui ennustavat tema ülesehitust ja kulgu. Mõne puhul kõlab aga lõppakord nii äkki, et me ei saa esiotsa arugi, et […] Vaata lähemalt ›
0
Aasta 2020 kuulus Euroopa filmis suures osas Mads Mikkelsenile, kes leidis seekord tee kinopubliku südamesse rolliga (ja eriti tantsustseeniga) filmis „Järgmine ring“.1 Võib ainult fantaseerida, mis oleks saanud siis, kui Mikkelseni ja „Järgmist ringi“ oleks õnnestunud näidata Cannes’i filmifestivalil (teatavasti jäi see ära), mille programmi oli tegelikult koht broneeritud. Tundub aga, et Mikkelsen ei anna […] Vaata lähemalt ›
0
Uudisloomingu kontsert 16. V, veebiülekanne EMTA suurest saalist. EMTA sümfooniaorkester, kontsertmeister Toomas Henrik Ellervee, dirigent Toomas Vavilov. Solistid Anni Ritson (klarnet), Liisi Rusnak (vioola), Karl Johan Nutt (klaver), Evita Lohu (klaver), Doris Hallmägi (live-elektroonika), Iida Helanterä (flööt), Vittoria Ecclesia (klarnet), Hilla Lappalainen (vioola) ja Julius Paukšte (klaver). Kavas Julian Kwouni, Doris Hallmäe, Hando Põldmäe, Rebeca Vilpuu, […] Vaata lähemalt ›
0
Endiselt kohtab arvamusi, et keha on pind, mida mööda jooksevad määravad piirid. Kui varem peeti keha kasutamist laval tantsuks, siis uuemal ajal räägitakse ka füüsilisest teatrist või leitakse, et keha intensiivsem kasutamine ongi see, mis eristab sõnateatrit etenduskunstidest. Lühidalt: kehalisus on justkui nüüdisaegne, mittekehaline traditsiooniline. Miks on keha jätkuvalt piirivalvur nende kahe vahel, on raske […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Uue teatri „Kõigi piirangute lõpp“, autor ja lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Nero Urke, Ekke Hekles ja Martin Kork. Esietendus 6. V ERMi parklas. Kapitalismi tingimustes on teatri peanäitejuhi punanurgakeseks ehk ajavaimutruuduse tõenduseks saanud sotsrealismi klassikute asemel pisut bisarne Cooney – möödapääsmatu vajadus toota kahe vaatuse jagu lamejämedat suuresaalipulli. […] Vaata lähemalt ›
0
Laupäevast, 29. maist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Mirjam Hinni ja Alar Tuule ühisnäitus „Tuhandesilmne saar“. Hinn on abstraktne ja dünaamiline, Tuul seevastu jõulisem ja brutaalsem, ehk ka otsekohesem. Ühisnäituse idee põhineb fiktsioonil, mille läbi toovad autorid näitusesaali hulga lugusid ja abstraktseid tõlgendusi meie ühiskonnast ja teisest teadvustest, ehk siis kahe kunstniku omavaheline dialoog […] Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud Evi Tihemetsa näitusele “Sületäis nostalgiat” Vabaduse galeriis alates reedest, 28. maist. Kunstnik on galeriis kella 16 – 18. Näitus on avatud 28. V – 16. VI 2021. Evi Tihemets on kunstnikuna tegutsenud juba enam kui kuuskümmend aastat, tema pärusmaa on olnud graafika. Ta on viljelenud peamiselt sügavtrükitehnikaid, mis olid 1970ndatel ja ka 1980ndatel […] Vaata lähemalt ›
0
Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga annab igal kevadel välja Eesti folkloristika aastapreemiat. Preemia eesmärk on tõsta esile preemia saamisele eelnenud aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust. Sel aastal esitati preemiale kaks kandidaati: folklorist Mari Sarv ja keeleteadlane Asta Õim. 2021. aasta Eesti folkloristika aastapreemia pälvis keeleteadlane Asta Õim monumentaalväljaande „Eesti kõnekäänud I-II“ […] Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 29.mail, kell 12.00-18.00 on taas suvehooajaks avatud Evald Okase muuseum Haapsalus. XIX hooaega alustatakse 3 uue näitusega. Muuseumi teise korruse näitusesaalides on ekspositsioon Evald Okase loomingust (maalid, joonistused, graafika) ning esimesel korrusel näitus “Murdumised”. Selle näituse autorid on Maija Helasvuo, Mika Karhu, Simo Ripatti, Nina Räty ja Ilkka Sariola. Nurgagaleriis saab vaadata näitust “Kooskõla”, […] Vaata lähemalt ›
0
Inga Heamäe fotonäituse teemaks on psalm 148 ehk „Taevased väehulgad, ilmihuta väed”, näitusel on pilte suitsust. „Pärimuse kohaselt kasutab õigeusu kirik viirukit palve sümbolina”, kirjeldab kunstnik oma töid. Näitus jääb avatuks suve lõpuni. „Olgu mu palve kui viirukisuits Su palgeees, nagu laulame Jumalale õhtusel teenistusel”, ütleb Heamägi. “Kui eelmise näituse tarvis katsetasin küünlasuitsu jäädvustamist, siis […] Vaata lähemalt ›
0
Sirbi vahel Diplomaatia nr 2 /2021 Kui teha aktuaalset teatrit, tuleb ka publik, Madli Pesti intervjuu Valgevene lavastaja Nikolai Haleziniga Nikolai Halezin: „Valgevenes on kõik loomingulised inimesed võimule ohtlikud. Praegu on ühiskonnale suurim mõju just nimelt vabadel kunstnikel.“ Tallinna Vaba Lava teatrikeskuses jõuab 31. mail lavale Nikolai Halezini näidend „Error 403“, lavastajateks Nikolai Halezin ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2026 22:34
Viimane uuendus: 22:28.
Uudiste reiting uuendatud: 22:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)