Killu Sukmiti isikunäitus „Kunstnik ja tema töö“ Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 3. X. Killu Sukmit küsib isikunäitusel „Kunstnik ja tema töö“, kes peaks maksma kunstnikule tema töö eest. Täpsustades: kuidas tuleks kultuuri korraldada nii, et kunstniku kutsega naine ei mureneks kindlustundeta oludes? Kilde on lihtne vaiba alla pühkida, kokku liimida raske ja ega ühtegi lapitud […] Vaata lähemalt ›
69
Kui 2017. aastal anti välja esimesed Eesti filmi- ja teleauhinnad, puresid üritust mitmed struktuuri-, tempo- ja niisama tehnilised mured. Tele- ja filmipoole vahel puudus hea tasakaal, mistõttu ettevõtmine polnud päriselt ei liha ega kala, siga ega kägu. Rõõm on tõdeda, et konarusi on vahepealse aja jooksul edukalt lihvitud ning viiendaks aastaks on formaat oma koha […] Vaata lähemalt ›
3
„Disainiöö“ festivali konverentsil tutvustasite kaht disainilahendust. Üks on tehispalmide oaas ja teine meditsiiniseade COVID-19 patsientide olukorra leevendamiseks. Kuidas need kaks täiesti erinevat lahendust sündisid ja mis neid ühendab? Meid huvitab harmooniline ja jätkusuutlik suhe inimese ja looduse, inimese ja keskkonna ning indiviidi ja ühiskonna vahel. Tänapäeva linnade kitsaskohad on laia haardega ja mitmetahulised. Disain suudab […] Vaata lähemalt ›
0
2017. aastal õpetajana tööle asudes tõdesin naiivselt, et õpilastega ei saagi kõiki raamatuid kohe, kui soov tekib, koos lugeda. Hakkasin uurima, missugune paistab kooliraamatukogude varustatuse olukord teistele õpetajatele. Kas ja kuidas varustatus lugemisvalikut suunab, mis teoseid kirjandusõppes kasutatakse? Kuivõrd on õpetajad pidanud teoste valiku ümber tegema sellepärast, et raamatuid ei ole piisavalt? Kuidas erineb teosekäsitlus, […] Vaata lähemalt ›
60
25. septembrist 10. oktoobrini on avatud Sten Eltermaa Noore Kunstniku preemia (MA, 2020) isiknäitus „Glass Struggle / Klaasvastupanu“, mis toimub Fotokuu raames (kunstimess Foto Tallinn ja satelliitprogramm). Näitusega kaasneb virtuaalne satelliitnäitus „O.H.T.: Orbiidilt Hälbinud Tehiskaaslane“ (www.struggle.glass) koostöös Maria Leega. Sten Eltermaa on klaasi ja arhitektuuri ja linnaruumiga tegelenud 2014. aastast ning eksponeerinud seostuvaid töid mh […] Vaata lähemalt ›
0
24. septembril avatakse Jakobi galeriis Taavi Oolbergi maalinäitus “Puhas maa”. Hiinas ja Jaapanis levinud budistliku puhta maa sekti liikmed usuvad, et kui oma eluajal (aga veel tähtsam – surmahetkel) pühendunult ja usuga lausuda Amitabha nime, tuleb viimane inimese surmatunnil nende juurde ja viib nad uuestisünniks kaasa puhtale maale. Arvatavasti tekkis selline päästjakultus Hiinas valitsenud segaduste […] Vaata lähemalt ›
0
MARLEEN ALLEMANN, TÕNIS SAARTS : Palun uut utoopiat, liberaal! Eelmise kümnendi finantskriis oli murdepunkt, kus senine neoliberaalne utoopia murenes ja läänemaailma liberaalid on sellest siiani segaduses. Viimastel aastatel on põhivooluparteid pea kõikjal vähemal või rohkemal määral toetust ära andnud autoritaarsust ihalevatele (parem)populistlikele jõududele. Olgugi et täpsed ajendid sellise nihke taga riigiti veidi erinevad, on liberalismi […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti sõjamuuseumi ja kaitseministeeriumi väljaantava Hendrik Sepa nimelise preemia 2020. aasta Eesti parima sõjaajaloo-alase uurimuse eest pälvisid Endel Püüa ja Igor Kopõtin. Endel Püüa leidis tunnustamist teosega „Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus 1939–1941“, mis käsitleb 1939. aastal NSV Liidu poolt Eesti Vabariigile peale sunnitud baasidelepingu tagajärgi saarlastele ja Saaremaale, kuhu paigutati suur osa alates 1939. aastast […] Vaata lähemalt ›
0
JULIA MARIA KÜNNAP Aja küsimus / A Matter of Time 24.09 – 12.10.2021 Neljapäval, 23. septembril kell 18.00 avatakse HOP galeriis näitus “Aja küsimus”. Ehtekunstnik Julia Maria Künnapi loomingu peamiseks lähtekohaks on traditsiooniline vääriskivilihv ning vabavormiline kivilõige. Juba üle kümne aasta kasutab kunstnik oma töös looduslikke kive mida ta eheteks lihvib. Tema töö keskmes on vastuolu pea igavikulisena […] Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna tänavused kandidaadid. Žürii koosseisus Kristjan Haljak (esimees), Maarja Kangro ja Joosep Susi tõstab esile järgmised tõlkijad ja tõlked: Eda Ahi, vene keelest Alla Gorbunova, „*piibelehed lõhnavad” ajakirjast Värske Rõhk, aprill 2021 Kaisa Ling, hispaania keelest Rodríguez-Iglesias, „*mu Jumal sa kinkisid mulle elusa seakeele” ajakirjast Värske Rõhk, august 2020 Aare […] Vaata lähemalt ›
0
Iganädalane lõputult korduv reitingupäev, mille ajakirjandus võimendab nüri järjekindlusega päeva tähtsaimaks uudiseks, viib tuju ära. Erakondade populaarsuse pealiskaudne mõõtmine ning iseenesest korrektselt läbi viidud küsitluse tulemustele tähenduse omistamine on mitmes mõttes väär mis väär. Hoolimata sellest, et midagi sisukat nende ajas kõikuvate suhtarvude toel teada ei saa, on neil oma mõju avaliku arvamuse kujunemisele ja […] Vaata lähemalt ›
63
„Ma soovin, et kunagi saabuks aeg, mil Soomet tuntaks selle järgi, et see asub Eesti kõrval,“ põrutab disainer, disainerite liidu president ja festivali „Disainiöö“ korraldaja Ilona Gurjanova. Ilona on eesti disaini suureks tegemise võtnud oma südameasjaks ning toetab disainereid nende loometeel mitmekülgselt ja väsimatult juba aastakümneid ning kujundab kindla käega disainimaailma telgitaguseid. Üks tema eestveetav […] Vaata lähemalt ›
13
„Robotite muinasjutud“ avaldati esimest korda poola keeles 1964. aastal, s.o kümnendil, mis oli tiine fetišlikust teaduse- ja tehnikalembusest, küberneetiliste ideede lennukusest, kosmosevallutamise hurraaoptimistlikest projektidest. Teadlane, nagu selgitas toona Vladimir Beekman lastele adresseeritud teadusmuinasjutus „Aatomik“ (1959), oli „väga tark ja kuulus mees“, looja ja valitseja, kes avastas looduse saladusi ja leiutas uusi masinaid. Unistus targast masinast ei […] Vaata lähemalt ›
48
Mängufilm „Vee peal“ (Filmivabrik, Eesti 2020, 106 min), režissöör Peeter Simm, stsenarist Olavi Ruitlane, operaator Manfred Vainokivi, kunstnik Eugen Tamberg, monteerija Kersti Miilen, produtsendid Marju Lepp ja Manfred Vainokivi, põhineb Olavi Ruitlase samanimelisel romaanil. Osades Rasmus Ermel, Marko Matvere, Aarne Soro, Aurora Aleksandra Künnapas, Kalju Orro, Maria Klenskaja, Evelin Võigemast, Hilje Murel, Indrek Taalmaa jt. […] Vaata lähemalt ›
151
Kui veel COVIDi vaktsiini kõikidele ei jätkunud, kujutas vaktsiinivastasus endast rohkem teoreetilist probleemi. Nüüd on probleem saanud reaalsemaks, kuigi vaktsineerimata inimeste koguhulgast on vist suurem osa ikkagi vaid laisad ja muretud, jagamata põhimõttelisi vaktsiinivastaseid veendumusi. Kui aga üldine tervis ja heaolu peaks nõudma vaktsineeritute 70% läve ületamist, muutub tähtsaks iga hing, või õigemini ihu. Ameerikas […] Vaata lähemalt ›
0
2000. aasta sügisel tekkis tungiv soov hääletada sõbrannaga Tartust Helsingisse, õigemini Tallinna sadamasse, kust edasi pääsemiseks tuleb siiski osta laevapilet. Asi ei olnud sugugi lihtne: infot nappis, Tõstamaa kandis jäime vähekeseks toppama, laevapiletile kulus tudengi seisukohalt ränk summa ja piiril tuli vastata mundrimehe kahtlustavatele küsimustele. Leidus siiski häid autojuhte ning uisapäisa tehtud kulutus on osutunud […] Vaata lähemalt ›
0
Esmalt tänan Jaak Allikut festivalil toimunu kena kirjelduse eest. Kuna Allik on Eesti kogenumaid teatrimõtlejaid, on tema hinnangud („Narva Vabaduse festival oli vaieldamatu kordaminek“, „Hinnatavaim, mida festivaliga saavutati, oli Eestis tõsise rahvusvahelise draamakunstifestivali hinguse taastamine“) korraldajatele rõõmuks. Narva Vabaduse festival oli Vabale Lavale esimene korraldada ning praegu pole kindel, kas tulevik järge toob, mistõttu pean […] Vaata lähemalt ›
0
Kõigepealt kontekstist. Kõnealune teos pole sugugi eraldiseisev nähtus. Tegu on teise teosega sarjast, mida võiks nimetada „Mälli mõttevaramuks“. 2018. aastal esimesena ilmunud „Tõe tee. Mõtteid ja mälestusi“ (koostanud Ivar Tröner, SE & JS) sisaldab Linnart Mälli (1938–2010) mõtteid ja mõtteid Mällist. Teises leiab loengud budismist. Kahtlustan, et ettevalmistamisel on köited tema rohkest kirjavahetusest ja artiklitest […] Vaata lähemalt ›
96
Stanisław Lemi „Robotite muinasjutud“ Intervjuu disainer Leonardo Meigasega Linnart Mälli „Tee ja vili. Loenguid budismist“, Martti Kalda arvustus Intervjuu vene filmilavastaja Kirill Serebrennikoviga Pärdi päevad Estonia „Ravel:Ravel“ Edinburghi rahvusvahelise festivali kõrvalprogramm „Fringe“ dokumentaalfilm „Sõelaga vett. Merle Karusoo“ „Värv kui idee. Mõtisklusi värvist“ Molekulide sünteesija ja modelleerija Ülo Lille 90 Intervjuu BFMi professori Ulrike Rohniga kohalike […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusooperi Estonia „Ravel:Ravel“, helilooja Maurice Ravel, muusikajuht Arvo Volmer, dirigendid Vello Pähn ja Kaspar Mänd, valguskunstnik Siim Reispass. „Laps ja lummutised“, lavastaja Mart Kampus, kunstnik-lavastaja Liina Keevallik. Osades Johannes Teder, Nils Mailend, Robert Cross, Merilin Taul, Helen Lokuta, Karis Trass, Juuli Lill, Aule Urb, Elina Netšajeva, Kristel Pärtna, Maria Leppoja, Mart Madiste, Rafael Dicenta, Danna […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 17:15
Viimane uuendus: 17:14.
Uudiste reiting uuendatud: 17:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)