Tõnu Õnnepalu on osutanud, et lisaks „hästi“ elamisele, tahab inimene ka „õigesti“ elada.1 Hetk kui Aadam ja Eeva sõid hea ja kurja tundmise puust, polnud esimene pärispatt, vaid murdepunkt, kus Jumal õppis inimest usaldama. Kuis nii? Aadam ja Eeva adusid teo hinda ja seega teenisid välja vabaduse elada väljaspool paradiisi piiranguid. Kui Jumal neid otsis, […] Vaata lähemalt ›
38
Vahetult enne pandeemia puhkemist, kui maailm oli avatud ja näitused ning muuseumid rahvast tulvil, sai Miami Wolfsoni kunstimuuseumis näha kunstikollektsiooni, kuhu oli ostetud maailma silmapaistvamaid art déco stiilis tarbeesemeid ja kunsti. Oma suureks üllatuseks leidsin sealt virnastatavate toolide väljapanekus ka Eesti esimese iseseisvusperioodi aegse toolide komplekti. Need on toodetud Lutheri vabrikus 1926. aastal. Selles komplektis […] Vaata lähemalt ›
0
Pärdi päevad 2. – 11. IX üle Eesti, kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Septembrikuu toob palju uut, kuid Pärdi päevad on juba aastaid kulgenud sissetöötatud rütmis ning hingekosutust ootavaid kuulajaid jagus ka tänavu. Avakontsert kõlas võimsalt: laval olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, solistid Maria Valdmaa, Raul Mikson, Rainer Vilu ja Henry Tiisma ning nimekas […] Vaata lähemalt ›
8
„Päikesekiri“ kõneleb rändavate hingede teekondadest, mille nad on ette võtnud, olgu siis kohusetundest või leidmaks olemise ja kogemise lõpmatute võimaluste seast see, mis toob rahu. Eriti tähendusrikkad on Rein Raua romaanis nii vaimselt kui ka geograafiliselt eri maailmadest pärit inimeste kokkupuutepunktid: omanäoliste maailmade lõikumine loob ühise maailma, kus leiab aset mõttevahetus, mõistmine ja ka mõistmatus. […] Vaata lähemalt ›
39
MATHURA: Ikka küsida ja mitte unustada Stanisław Lem paneb südamele, et kõik on kõigega seotud, nii ka teadus ja teadvus. Tehnika arenedes ei tohi jätta esitamata küsimusi eetika kohta. Ulmekirjandust on laias laastus kahte laadi. Ühel juhul fantaseeritakse, mõeldakse välja uskumatuid paiku ja tegelasi, püütakse luua midagi väljaspool tavapärast loogikat ja kujutlusvõimet. Teisel juhul seevastu […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel näeb 15.-26. septembrini väljapanekut käesoleva aasta alguses lõppenud Kärdla riigi- ja kohtumaja arhitektuurivõistlusele esitatud 19 ideekavandist. Võitjaks valiti Karisma arhitektide ideekavand „Pruht“. Võidutöö autorid on Kai Süda, Risto Parve, Heldi Jürisoo, Marju Tammik ja Mait Väljas. Tulevane riigi- ja kohtumaja on kavandatud aadressile Hiiu tn 1a, koos ümbritseva avaliku ala turupaviljoniga. Investeeringu suurus on […] Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii OPEN CALL 2022 Avatud konkurss näitustele A-Galerii SEIFIS ja AKENDEL Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2022. aasta programmile SEIFIS ja AKENDEL. Konkurss kestab 6.09–17.10.2021. SEIF on A-Galerii näitusepind, mis keskendub professionaalsete ehtekunstnike ja seppade uue loomingu näitamisele. Ühtlasi on SEIF ajalooline pidepunkt, mis ühendab kullassepaärina ehitatud hoone esialgse […] Vaata lähemalt ›
0
Sel laupäeval kell 15.00 avaneb mälestusnäitus 120 aastat tagasi sündinud pallaslase Aleksander Vardi loomingust. Näituse PARIISI TAEVA ALL kuraator Krista Piirimäe on aastaid töötanud Vardi monograafia kallal ning väljapaistva impressionisti pärandit uurides armus ta sellesse. Nii panigi kunstiteadlane kokku lisaks peagi ilmuvale raamatule ka ekspositsiooni meistri teostest, mis tema hinge kõige rohkem puudutavad. Teosed Tartu […] Vaata lähemalt ›
0
30. augustil Tallinnas toimunud kutseeksami sooritasid kolm keeletoimetajat: Piret Joalaid, Maria Mölder ja Mariliis Sild. Eksam toimus kolmandat aastat ja nüüd on kutse kokku kaheteistkümnel keeletoimetajal. Keeletoimetajad pidid eksamil viima teksti keele sõltuvalt teksti liigist vastavusse kirjakeele normingutega ning tegema selle ladusamaks ja arusaadavamaks. „Nagu eelmistelgi kordadel, oli kutseeksami raskusaste just selline, mis aitas parimad […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapital kuulutas välja kandidaatide esitamise seitsme – kirjanduse, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, näitekunsti, helikunsti, audiovisuaalse kunsti ning rahvakultuuri – sihtkapitali nõukogu koosseisu järgmiseks kaheks aastaks. Kultuurkapitali juhataja Kertu Saksa sõnul saavad sihtkapitalide nõukogudesse kandidaate esitada kultuuriala ühendused näiteks erialaorganisatsioonid, loomeliidud ja loomevaldkondade ülikoolid. „Kultuurkapitali seadus sätestab süsteemi, kus kolleeg esitab erialaorganis Vaata lähemalt ›
0
Nelja aasta taguste omavalitsuse volikogude valimise statistika näitab kurba pilti. Kuigi valimisnimekirjadesse kantud kandidaatide suhe oli 61 : 39 meeste kasuks, oli neid valitud volinike hulgas 71,4% ning kõigi valitute keskmine vanus ametisseastumisel 49,5 aastat. Viimased 20 aastat on meeste osakaal volikogudes püsinud peaaegu muutumatuna, aga volinike keskmine vanus on käsikäes rahvastiku üldise vananemisega kerkinud nelja aasta […] Vaata lähemalt ›
0
Kas riigivalitsemises saab rääkida moevooludest? Kui käsitleda populaarsust koguvat nügimist (nudge theory) riigivalitsemiseks tarviliku võimutehnoloogiana, siis võime sellest rääkida küll. 2003. aastal Cass Sunsteini ja Richard Thaleri loodud teooria on paarikümne aastaga saanud nišiteemast peavooluks. Riikide valitsuste juurde on loodud spetsiaalsed nügimisüksused ja Eestiski on riigi palgal inimesi, kelle töö sisuks on nügimine või sellealase […] Vaata lähemalt ›
0
Kui rahvusooperi Estonia juurdeehitis sai kevadel riiklikult tähtsate kultuuriobjektide valimisel kultuurikomisjonilt heakskiidu, võis jääda mulje, et muusikavaldkonna probleemid on sellega lahendatud. Ooperimaja ehitus ei leevenda aga tänapäevase kontserdimaja vajadust Tallinnas. Sellele on järjekindlalt osutanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kes esitasid kontserdimaja idee ka kultuurikomisjonile, kuid see ei osutunud valituks. Kutsusime kokku vestlusringi, […] Vaata lähemalt ›
0
Ühe linna sidet kirjandusega on küllap võimatu kindlaks teha, näiteks jookseb see mööda lugejaskonda, kriitikuid, kirjandusõpetajaid, tõlgendusi või ka hõlmab küsimust, kui oluline on kirjandusteksti või kirjaniku puhul seostamine kindla ruumiga. Tegureid on väga palju. Tallinna vanalinnas asub siiski üks koht, kus võiks katsuda teatud mööndustega ette kujutada kirgast läbilõiget eesti kirjandusloost selle jõulisema puhkemise […] Vaata lähemalt ›
13
Kontsert „Õppejõud laval. Indrek Vau 50“ 4. IX EMTA suures saalis. Indrek Vau (trompet), Kai Ratassepp (klaver). Kavas Vassili Brandti, Giuseppe Verdi (Jean-Baptiste Arbani seade), Ferenc Liszti, Oskar Böhme ja Jean-Baptiste Arbani muusika. Ei saa salata, et eesti puhkpillimuusika on tänavu saanud valusaid hoope. Professionaalsete puhkpilliorkestrite järkjärguline kadumine on noorte muusikute pealekasvu kahtluse alla seadnud. Õigusega, […] Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal on palju räägitud Eesti filmide puudulikust rahastamisest, aga selles debatis paistab tähelepanu liigselt koonduvat vaid viimastele aastatele, mistõttu võib jääda märkamata, et filmirahastuse probleemi juured on palju sügavamal. Eesti NSV Ülemnõukogu likvideeris 1988. aastal tollase Kinokomitee ja andis kõik kultuuriasjad üle moodustatavale Kultuurikomiteele. 1990. aastal kadus vaikselt ära Glavlit ehk Nõukogude tsensuuriamet. Ja […] Vaata lähemalt ›
18
Kas külmkapi sisu põhjal saab öelda, millist erakonda inimene valib? Vähem kui aasta eest, enne USA presidendivalimisi, pani New York Times üles fototesti: sajad inimesed olid neile paljastanud oma valimiseelistuse ja lasknud pildistada külmkapis sisalduvat. Lugeja sai arvata, kas tegu oli Bideni või Trumpi valijaga (näidati vaid nende majapidamiste külmkappe, kus kõik valijad olid sama […] Vaata lähemalt ›
0
Kas ja miks pidasite Skåne bastioni kontserdimaja jaoks paljutõotavaks paigaks? Skåne on tohutu potentsiaaliga imeline koht, mis praegu on maha jäetud. See on nagu mingisugune mittekoht, mitteruum, mittelinn. Eesmärk peaks olema luua sinna avalik ruum, ja nii palju kui mina tean, on Skånega tegeletud vähemalt viis kuni seitse aastat. Mina jätkasin seda tegevust. Millalgi aastate […] Vaata lähemalt ›
0
11. septembril toimub juba viiendat korda Koidula tänaval Kadriorus Kirjandustänava festival. Festivali programm on nüüd avalikuks tehtud! Traditsiooniks on saanud see, et festivali programmis on tähelepanu all mitmesugused tähtpäevad. Sel aastal tähistame 160 aasta möödumist “Kalevipoja” ilmumisest, näitus “Narr ja narrikesed ilukirjanduses” on pühendatud August Gailiti 130. sünniaastale; ööülikooli avaliku salvestusega meenutatakse 100 aasta möödumist […] Vaata lähemalt ›
0
Aita Kivi romaan „Nähtamatud traagelniidid“ kõneleb Kaarist, kes sai täiskasvanuks Nõukogude võimu viimasel kümnendil, ja tema vanemate mõneti hollywoodlikust (armastus)loost, mille tulem ongi Kaari. Freudist ei piisa „Nähtamatud traagelniidid“ meenutab päevikut: jutustaja analüüsib minavormis oma hirme, rõõme, suhteid, mõtteid ja kujunemist. Tema mõtiskluste vahele on pikitud kaldkirjas momendid, kus tegevust kirjeldatakse kõrvaltvaataja pilguga. Kirjanduslikult tunduvad […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 18:36
Viimane uuendus: 18:34.
Uudiste reiting uuendatud: 18:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)